«Nege, nege» - «Pazık» avtobýsta týǵan án bolatyn – sazger Bekjigit Serdáli
«QazAqparat» tilshisi án avtorlarymen jolyǵyp, ánniń shyǵý tarıhımen tanysyp keldi.
«1998 jyldyń qysy. Kentaý qalasynda turatynmyn. Sol jyly qys qatty bolyp, qalada jaryq ta, jylý da túgel toqtaǵan. Úı sýyq, Eki adamdyq jalǵyz kereýette áıelimiz ekeýmiz 4 balany ortaǵa alyp, alty qabat ala kórpeni jamylyp, búrseń qaqqan bóbekterdi tań atqansha qushaqpen jylytyp, dembil-dembil saýsaqtaryn ystyq erinmen úrlep jatatyn zaman. Túrkistanǵa baryp jumys isteýge týra keldi. Búgingideı emes, taksıdiń qat kezi. Eski shaharǵa eski «pazıkpen» barasyń. Bala kezden avtobýstyń tereze jaǵyna otyryp alyp, uzaq jolda oıǵa batqandy jaqsy kóretinmin. Osyndaıda kóbine yńyldaýmen ýaqyt ótedi. Birde jumystan qaıtyp kele jatyp, avtobýs ishinde kókeıime áýen kele qalmasy bar ma! Úıge keldim de, nota bilmegendikten, eski ádetpen álgi áýendi dereý magnıtofonǵa jazyp qoıdym. Jalpy, qaı ándi jazsam da, osylaısha «negizdep» alatynmyn. Sodan arada biraz ýaqyt, shashamen alty aıdaı merzim ótip ketken bolý kerek, álgi áýendi jazyp qoıǵanymdy umytyp ta ketippin» - deıdi kompozıtor Bekjigit Serdáli.
Sodan arada biraz ýaqyt ótkende, Bekeń qulaǵyna kelgen tanys áýenge qaıta-qaıta elegzı túsedi. «Qaıda estidim, bul kimniń áni?» deýmen ýaqyt ótkizedi. Esine túsire almasa da, kópke deıin ishteı «yńyldap» júredi.
«Demalys kúni magnıtofondy qosyp, shyǵarmashylyq jumyspen aınalyspaqqa bekindim. Álgi «belgisiz» áýendi yńyldap qoıamyn arasynda. Oıpyrmaı-aı deseńshi, magnıtofon ishinde men izdegen áýenim tur! Esime sap ete qaldy, avtobýstaǵy áýen, men izdegen áýen! Dereý jańa ánime sóz jazar aqyn izdeı bastadym. Mahabbat áni bolatyny sózsiz. Kentaýda aqyn kóp, biraq maǵan ózi avtotransport salasynda qyzmet etse de mahabbat lırıkasyn tógiltip jazar Rahym Balabıev unaıtyn. Ol tusta Rahańnyń 70-ten asyp qalǵan shaǵy. Áıtse de «mahabbat taqyrybyndaǵy ánge sózdi ǵashyqtyq dertine mas bolyp, kúnde ǵashyqtyq ǵazaldaryn terbep júrgen jastaý aqyn jazý kerek shyǵar» degen kúmánim de joq emes edi. Degenmen, Rahym Balabıevke toqtadym. Dereý telefon soǵyp, qart aqynǵa bolashaq ánniń ıdeıasyn aıttym. Án sóziniń ishinde yntyzar súıgenine qoly jetpeı qalǵan armandy jannyń júrek lúpilindeı bolyp «nege, nege» degen sózder júrsinshi dep qolqa saldym» - deıdi kompozıtor.
Al, Rahym Bazargeldiuly janyna jaqyn taqyryp bolǵan soń bolar, birden kelisim bergen. Tipti, arada jarty saǵat ótkende telefon soǵyp, «Jazyp al, án sózi daıyn!» depti.
«Dereý jazyp aldym da, áýenge sala qoıdym. Quıylyp tur. Ádette aqyn sózin án ıirimine keltirý úshin birdi-ekili tusyna azǵana ózgeris engizetinsiń, bul joly olaı bolǵan joq. Án osy sózge, sóz osy ánge arnalyp jazylǵandaı úılese ketti» - deıdi Bekjigit Serdáli.
Aq kóńildim, aq armanym,
Ne bolyp júr saǵan, janym?
Qanshama ret oılansam da,
Qupııańdy taba almadym.
Nege, janym, úndemeısiń?
Sensiz kúnim tún degeısiń.
Nege, nege qyzǵaldaqtaı,
Ajarlanyp gúldemeısiń?
Túsime de jıi enesiń,
Súıem deısiń, sendiresiń.
Nege, nege sezimińdi,
Janbaı jatyp sóndiresiń?
Sensiz atpas quba tańym,
Sensiz qalaı gúl atamyn.
Júregimniń qalaýy ma eń,
Nege seni unatamyn?
Óziń ediń aıbynym da,
Túsirmeshi qaıǵy-muńǵa.
Kel, júzeıik, kelshi, qurbym,
Mahabbattyń aıdynynda.