Nazarbaevtyń óz qolymen syzǵan sýreti Astananyń kórikti ǵımarat, eskertkishterine aınaldy

ASTANA. QazAqparat - Astana qalasynyń bas sáýletkeri - Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev. Elbasynyń ıdeıasy men usynystarynyń arqasynda Astana Batys pen Shyǵys mádenıeti men dástúrin toǵystyrǵan kóz tartar biregeı kelbetke ıe boldy. Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdentiniń ómiri jaıly eń alǵashqy resmı tarıhı-bıografııalyq zertteý kitabynda Astanadaǵy «Otan-Ana» monýmenti men Prezıdenttiń Mádenıet ortalyǵynyń N.Nazarbaevtyń qolymen salynǵan nobaılary berilgen.

Rasynda, Bas qalanyń kóptegen ǵımarattary, eskertkishteri kezinde Prezıdenttiń sýret, syzba jáne nobaı túrinde túsirgen oılarynan, ıdeıalarynan alyndy. Al qala qurylysyna qatysqan álemniń belgili sáýletkerleri Nursultan Nazarbaevtyń oılaryn ómirde júzege asyra bildi. Olardyń arasynda Kıse Kýrokava, ser Norman Foster, Kenzo Tange jáne taǵy basqalar bar. Ǵımarattardyń basym kópshiligi Astananyń eń kórneki oryndary men qalanyń ózindik rámizderine aınaldy.

 Sonyń biri -  Astanadaǵy burynǵy Prezıdenttik mádenıet ortalyǵy, qazirgi Qazaqstan Respýblıkasy Qarýly Kúshteriniń áskerı-tarıhı mýzeıi. Bul - Astana sáýletindegi záýlim ǵımarattardyń biri. Burynǵy ortalyq, qazirgi mýzeı úlken bıiktikten qazaq halqynyń mádenıetine tán, sáýleleri álemniń tórt buryshyna taralatyn dóńgelek retinde kórinedi. Búkil sáýlet kompozıtsııasynyń ostik ortalyǵy radıýsy 19,5m, ǵımaratqa túrkilik sıpat beretin, 16 metrlik kúmbezben bekitilgen 5 qabatty murajaı bolyp tabylady. Kúmbezdiń joǵarǵy jaǵy birinshi qabattyń edeni deńgeıinde ornalasqan.

Elbasynyń ıdeıasynan týyp, nobaıyna deıin ózi syzǵan taǵy bir eskertkish - Otan Ana monýmenti. «Otan qorǵaýshylar» memorıaly sımvolıkalyq mazmuny keshegi men búgingi, erteńgi urpaqtar jalǵastyǵyn bildiredi. Memorıaldyń ózegi - bıiktigi 37,5 metr, salmaǵy 63 tonnalyq alyp monýment - ana beınesi. Aq kımeshekti áıel-ana altyndatylǵan zerli kesesine aq quıyp ony, ulttyq dástúrge toly kóńilimen, kele jatqandarǵa qos qoldap usynýda. Eskertkish 2001 jyly 7 mamyrda turǵyzyldy.

 2003 jyly Nursultan Nazarbaev «Wall street journal» gazetiniń «Prezıdent jańa astanany jobalaýǵa qatysty ma?» degen suraǵyna: «Árbir úıdi jobalaýǵa qatystym. Árbir arhıtektýralyq  jobaǵa qatystym. Bul tipti úılerdiń túsine de qatysty... Men - arhıtektormyn jáne oǵan esh uıalmaımyn»,-dep jaýap bergen eken.

Al «Eýrazııa júreginde» atty kitabynda Nursultan Nazarbaev bylaı dep jazady: «Dáýirdiń taby men máneri eki-úsh aıshyqty syzbamen beınelene beredi. Eıfel munarasy, Vestmınster, Kreml... Bul astanalyq nyshandar - álem kartasynyń eń úzdik jolbasshylary. Olar bul kúnde solaı jaratylǵan sııaqty qabyldanady. Alaıda olar belgili bir adamdardyń darynymen jáne eńbegimen jasalǵan. Astanany qurý - ulttyq tarıhtyń jańa mátinin jazý. Mundaı mártebe ár urpaqtyń mańdaıyna buıyra bermegen. Eki myń jyldyqtyń toǵysynda biz sheshim qabyldap, Eýrazııanyń júreginde ic júzinde jańa astana qurdyq. Qas qaǵymdaı bolyp segiz jyl óte shyqty. Kúndelikti qaýyrt tirshilikten qolym qalt etkende, men osy kitapta kúndelik jazbalarymnyń shashyrańqy betterin biriktirýdi uıǵardym. Kúrdeli sheshimder, qanattastardyń kómegi, sáýlet salasyndaǵy izdenister, qalanyń bolashaǵy týraly oılar, ólkeniń ańyzdary men jer-sý ataýlary, turmystyń túıtkilderi, tarıhı salystyrmalar, Astananyń bederi men ásemdigi, bir sózben aıtqanda, jańa elordaǵa arnalǵan meniń oılarym men isterim - bári-bári osynda».