Nazarbaev ortalyǵy Pákistanda halyqaralyq is-shara ótkizdi
Іs-shara QR Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy men Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri sezi hatshylyǵynyń aldaǵy XIX otyrysyn aqparat alańynda keńinen nasıhattaý maqsatynda uıymdastyryldy. Islamabadta ótken jıynǵa QR Syrtqy ister mınıstrligi men QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrligi qoldaý kórsetti. Qazaqstannyń Pákistan Islam Respýblıkasyndaǵy Elshiligi de kómek kórsetti.
Dóńgelek ústeldiń moderatory Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri sezi hatshylyǵynyń qatysýshysy, Pákistannyń Islamdyq zertteýler ınstıtýtynyń bas dırektory-Mýhammad Zııa ýl-Hak álemde bolyp jatqan ultaralyq jáne dinaralyq qaqtyǵystar aıasynda konfessııaaralyq dıalogty nyǵaıtýdyń mańyzyn atap ótti.
«Adamzat barlyq din ókilderi jumyla birlesip, kúsh-jigerin biriktirgende ǵana jeńe alatyn ortaq qaýip-qaterge tap bolady. Osy tusta Qazaqstan usynyp otyrǵan bastamalar teńdessiz sıpatqa ıe. Qazaqstan zamanaýı qoǵam bolmysyn túsine otyryp, memlekettiń ulttyq brendine jáne rýhanı, mádenı sımvolyna aınalǵan biregeı alań - Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń sezi aıasynda barlyq eldermen odan ári dıalogty damytýǵa nıetti ekeni qýantady», - dedi Muhammed Zııa ýl-Hak óz sózinde.
Konfessııaaralyq kelisimdi saqtaýdaǵy qazaqstandyq tájirıbe taqyrybyn Qazaqstannyń Pákistandaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Erjan Kıstafın jalǵastyrdy.
«El Táýelsizdiginiń 30 jylynda Qazaqstan dinaralyq damýdyń ózindik biregeı modelin qalyptastyryp úlgirdi. Barlyq órkenıet, dinder men mádenıetter arasyndaǵy ózara is-qımyldyń mańyzdy býyny bola otyryp, Qazaqstan túrli dinder men konfessııa ókilderin Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri seziniń bir alańynda biriktire aldy», - dedi E.Kıstafın.
Sonymen qatar, Elshi Qazaqstan men Pákistan arasyndaǵy dinaralyq jáne órkenıetaralyq dıalog baǵytyndaǵy qarym-qatynastyń perspektıvalyq baǵyttaryna toqtaldy.
«Qazaqstan men Pákistan dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatqan 29 jyl ishinde álemdik problemalarǵa birlesken irgeli kózqaras qalyptastyrýy konfessııaaralyq dıalogty odan ári tıimdi damytýdaǵy dostyq nıettiń aıqyn kórinisi», -dedi E. Kıstafın.
N.Nazarbaev ortalyǵynyń basqarma tóraǵasy Bolat Sársenbaev osy jyldyń 5-6 qazan kúnderi Nur-sultan qalasynda ótetin sezdiń XIX hatshylyǵyna jáne QR Parlamenti Senatynyń spıkeri – Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri sezi hatshylyǵynyń basshysy M.Áshimbaevtyń tóraǵalyǵymen ótetin jumys tobyna daıyndyq jumystaryn uıymdastyrý týraly, sezdiń strategııalyq mindetteri týraly aqparatpen bólisti.
«Búginde ortalyq qyzmetiniń basym baǵyttarynyń biri - XIX sez hatshylyǵy qarsańynda konfessııaaralyq damý máseleleri boıynsha saraptamalyq pikir jáne tájirıbe almasýǵa, sez ıdeıalaryn ilgeriletýge baǵyttalǵan birqatar halyqaralyq dóńgelek ústelder ótkizý bolyp sanalady. Osyndaı is-sharany uıymdastyrý álem jurtshylyǵynyń, ǵylymı-zertteý ortalyqtarynyń, halyqaralyq jáne respýblıkalyq BAQ-tyń nazaryn mańyzdy máselelerge aýdarýǵa múmkindik beretinine bek senimdimin», - dedi B.Sársenbaev.
Konfessııaaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogty damytý jónindegi N.Nazarbaev ortalyǵy baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri seziniń negizgi ıdeıalaryn, maqsattary men mindetterin nasıhattaýǵa arnalǵan halyqaralyq dóńgelek ústelder serııasy Shveıtsarııa, Chehııa, Saýd Arabııasy, Armenııa, Vengrııa, Germanııa, Iran, Kanada, Qyrǵyzstan, Malaızııa, Túrkııada josparlanǵan.