Nazarbaev bılik tarmaqtary arasynda ókilettikterdi qaıta bólý máselelerin túsindirdi
***
Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń bılik tarmaqtary arasynda ókilettikterdi qaıta bólý máseleleri jónindegi
ÚNDEÝІ
Qurmetti qazaqstandyqtar!
Sizderdiń nazarlaryńyzǵa elimiz úshin asa mańyzdy, taǵdyrly máseleni usynbaqpyn.
Bul - Konstıtýtsııa men zańdarǵa ózgerister engizý.
Bizdiń aldymyzda bılik tarmaqtarynyń ókilettikterin qaıta bólý mindeti tur.
Qazir zamannyń dıdary ózgerdi.
Biz de ózgerýge tıispiz.
Sol sebepti, memlekettiń basqarý júıesin de jańǵyrtatyn kez keldi.
Men eldiń múddesi men zamannyń talabyn, urpaqtyń bolashaǵyn oılaı otyryp osyndaı baılam jasadym.
Arnaıy qurylǵan jumys toby atqarylǵan isterdi baıandady.
Reforma eki negizgi baǵyt boıynsha iske asady.
Birinshiden, Prezıdenttiń áleýmettik-ekonomıkalyq protsesterdi retteýdegi birshama ókilettikterin Úkimetke jáne basqa da atqarýshy organdarǵa bergen jón.
Sonda bul salaǵa Úkimet, mınıstrlikter jáne ákimdikter tolyqtaı jaýap beretin bolady.
Ókilettikterdi berý tıisti zańdardy ózgertý arqyly iske asady.
Bul ózgeristerdi Úkimet qazirgi Parlamenttiń sessııanyń aıaǵyna deıin Parlamentke engizýi tıis.
Ekinshiden, odan da kúrdeli mindet - bılik tarmaqtary arasyndaǵy qarym-qatynasty konstıtýtsııalyq deńgeıde teńgerimdi etý.
Osy reformanyń aıasynda Úkimetti jasaqtaýdaǵy Parlamenttiń rólin kúsheıtemiz.
Parlament saılaýynda jeńgen partııa Úkimet quramyn anyqtaýǵa túbegeıli yqpal etetin bolady.
Bul mınıstrler kabınetiniń ókiletti bılik aldyndaǵy jaýapkershiligin arttyrady.
Tıisinshe, bıliktiń zań shyǵarýshy tarmaǵynyń atqarýshy bılikke baqylaýyn kúsheıtedi.
Aıtylǵan eki baǵyttyń qaı-qaısysy da jaýapkershilik pen kásibılikti arttyrý arqyly memlekettik basqarý tıimdiligin kúsheıtedi.
Jumys toby barlyq suraqtardy jan-jaqty zerttep, qoǵamdyq talqylaýǵa shyǵarý úshin usynystar jıyntyǵyn ázirleýi qajet.
Qurmetti qazaqstandyqtar!
Men sizderge elimiz úshin qaǵıdatty másele boıynsha qaıyrylyp otyrmyn.
Bul - memlekettik bılik tarmaqtarynyń arasyndaǵy ókilettikterdi qaıta bólý.
Meniń ókimimmen arnaıy Jumys toby quryldy. Olar jaman jumys istegen joq.
Men toptyń jumysy týraly esepti tyńdadym.
Aldaǵy reforma bizdiń damýymyzdyń qısyny men tutastaı qazirgi zamanǵy damý qısynyna arqa súıeıdi.
Negizgi máni - Prezıdent óziniń birqatar ókilettigin Parlament pen Úkimetke beredi.
Kúshti prezıdenttik vertıkal bizge memleket qalyptastyrýdaǵy orasan qıyndyqtardy eńserý barysynda qajet boldy.
Bul ýaqytynda ózin aqtady. Bizdiń barlyq jetistikterimiz dál osy júıe kezinde júzege asyryldy.
Bul reforma basqarý júıesiniń tıimdiligin arttyrýdy kózdeıdi.
Biz jańa memleket, jańa ekonomıka, jańa qoǵam qurdyq.
Biz irgesin qalaǵan damý traektorııasynyń durystyǵyn tarıhtyń ózi qýattap otyr.
Táýelsizdigimizdiń 25 jyldyǵyn atap ótken kezde biz ózimizdiń tabystarymyz týraly, onyń ishinde bılik qurylymdarynyń, prezıdenttik júıeniń jumysy týraly aıttyq.
Alaıda, álem búginde kóz aldymyzda ózgerip jatyr.
Qoǵamdyq úderisterdiń jyldamdyǵy men kúrdeliligi Qazaqstanda da artyp keledi.
Qazirdiń ózinde biz aldaǵy kezeń aldymyzǵa mindetti túrde kóldeneń tartatyn jahandyq jáne óńirlik syn-qaterlerge qalaı qarsy turatynymyzdy oılastyrýǵa tıispiz.
Usynylyp otyrǵan reformanyń máni bılik ókilettikterin sarabdaldyqpen qaıta bólýde, tutastaı saıası júıeni demokratııalandyrýda jatyr.
Prezıdent úshin jańa jaǵdaılarda strategııalyq fýnktsııalar, joǵarǵy arbıtrdiń bıliktiń tarmaqtary arasyndaǵy qatynastardaǵy róli basym bolady.
Memleket basshysy, sondaı-aq, syrtqy saıasatqa, ulttyq qaýipsizdik pen eldiń qorǵanys qabiletine kúsh-jiger jumyldyrady.
Bul rette Úkimet pen Parlamenttiń róli aıtarlyqtaı kúsheıedi.
Atalǵan jumys eki sheshýshi baǵyt boıynsha júrgiziletin bolady.
Birinshiden, Prezıdenttiń áleýmettik-ekonomıkalyq úderisterdi retteý jónindegi zańymen bekitilgen ókilettikteriniń aıtarlyqtaı bóligin Úkimet pen basqa da atqarýshy organdarǵa berý kerek.
Atalǵan salaǵa tolyq kóleminde Úkimet, mınıstrlikter men ákimdikter jaýap berýi tıis.
Ókilettikterdi berýdi tıisti zańdarǵa ózgerister engizý esebinen qamtamasyz etýge bolady. Úkimetke nemese Parlamentke berýge bolatyn 40 shaqty ókilettik bar.
Bul túzetýlerdi qabyldaý úshin Úkimet Parlamentke ústimizdegi sessııanyń aıaǵyna deıin basym retpen engizedi.
Ekinshiden, budan da kúrdelirek mindet - bılik tarmaqtary arasyndaǵy qarym-qatynastardy konstıtýtsııalyq deńgeıde teńgerý.
Parlamenttiń Úkimet jasaqtaýdaǵy rólin kúsheıtý, Mınıstrler Kabınetiniń depýtattar korpýsy aldyndaǵy jaýapkershiligin arttyrý mańyzdy.
Parlamenttik saılaýlarda jeńiske jetken partııa Úkimetti jasaqtaýǵa sheshýshi túrde yqpal etetin bolady.
Osyny basshylyqqa ala otyryp, Úkimettiń ókilettigin burynǵydaı Prezıdenttiń emes, jańadan saılanǵan Májilistiń aldynda toqtatýy zańdy bolmaq.
Úkimet múshelerine Parlament palatalary tarapynan senimsizdik bildirý tártibin ońaılatý qajet.
Ol bıliktiń zań shyǵarýshy tarmaǵynyń atqarýshy tarmaqqa baqylaý jasaýyn kúsheıtpek.
Úkimetke, ol sol úshin tolyq jaýapkershilikte bolatyndaı, memlekettik baǵdarlamalardy bekitýdi tapsyrý oryndy bolmaq.
Úkimettiń ózine onyń quramyna kirmeıtin ortalyq atqarýshy organdardy qurý men taratý quqyǵyn berýge bolady.
Prezıdent Úkimet pen Premer-Mınıstrdiń aktileriniń is-áreketiniń kúshin joıý bolmasa toqtatý quqyǵynan bas tarta alady.
Munyń bári atqarýshy memlekettik organdar men onyń basshylarynyń jaýapkershiligin arttyryp, qajetti ókilettikter beredi.
Zań kúshi bar Prezıdent jarlyqtaryn qabyldaý múmkindigi týraly norma kókeıtestiligin joıdy.
Jergilikti atqarýshy bılikke qatysty Parlamenttiń rólin kúsheıtý usynylady.
Onyń syrtynda Konstıtýtsııalyq Keńestiń, sot júıesi men prokýratýranyń qyzmetin jetildirý týraly máseleni qarastyrý talap etiledi.
Sonymen birge, bizge óz konstıtýtsııalyq qurylysymyzdyń buljymastyǵyna sózsiz kepildik qajet.
Jumys toby odan ári de jumys isteı beretin bolady, olardyń osy máselelerdi jan-jaqty zerttep jáne odan arǵy qoǵamdyq talqylaý úshin usynystar paketin daıyndaýy qajet.
Usynylyp otyrǵan baǵdarlama úsh mindetti sheshýge jaǵdaı jasaıtyn bolady.
Birinshiden, kóptegen jyldarǵa kúni buryn saıası júıe turaqtylyǵynyń qoryn jasaý.
Ekinshiden, Úkimet pen Parlamenttiń rólin arttyrý qazirgi zamanǵy syn-tegeýrinderge jaýap qaıtarýdyń neǵurlym tıimdi mehanızmin bermek.
Iá, bul basqarýdyń neǵurlym kúrdeli júıesi, biraq qoǵam da neǵurlym kúrdeli bola tústi.
Men Prezıdent ıe ókilettikterdiń aıtarlyqtaı bóligin berýge sanaly túrde baryp otyrmyn.
Men muny jalǵyz ǵana maqsatpen - eldi basqarýdyń neǵurlym tıimdi, ornyqty, zamanaýı júıesin qurý úshin jasap otyrmyn.
Úshinshiden, álemde memlekettik qurylystyń ámbebap modeli joq. Bári de izdenis ústinde.
Halyqaralyq tájirıbe sheńberinde is-qımyldar jasaıtyn máseleler bola tursa da, biz ózimizdiń, keıde erekshe sheshimderimizdi taba otyryp, memlekettik qurylystyń bógde modelderin kóshirip alýmen eshqashan aınalysqan emespiz.
Biz usynyp otyrǵan reforma eń aldymen óz tájirıbemizge jáne Qazaqstannyń óziniń qajettilikterine arqa súıeıdi.
Reformalar baǵdarlamasy - ol Qazaqstan qaı baǵytta júredi degen saýalǵa bizdiń jaýabymyz.
Jaýap aıqyn jáne dáıekti - demokratııalyq damý jaǵyna qaraı.
Usynylyp otyrǵan sharalardyń mańyzdylyǵyn eskere otyryp, men jarııalanatyn konstıtýtsııalyq reformalardyń jobasyn jalpyhalyqtyq talqylaýǵa usyný jóninde sheshim qabyldadym.
Tıisti Jarlyq shyqty.
Munyń bári eldiń bolashaq damýyna jaýap beredi jáne Bes ınstıtýttyq reformaǵa sáıkes keledi.
«Ashyq Úkimet» atty besinshi pýnkt dál osy ókilettilikterdi eleýli túrde qaıta bólýdi qarastyrǵan bolatyn. Bıliktiń barlyq tarmaqtary tıimdi jáne jaýapkershilikti jumys isteýi úshin olardyń arasynda tıisti tepe-teńdikter men arasalmaqtar qurý mańyzdy.