Naýryzda qııar men qyzanaqtyń baǵasyn kóterýge negiz joq - mınıstr
Mınıstrdiń aıtýynsha, qazirgi kezde qyzanaq pen qııardyń baǵasy ártúrli. Máselen, Astanada qyzanaqty bir jerde 1140-1350 teńgeden satsa, endi bir jerde 949 teńgeden berip jatyr. Qııardyń baǵasy da 1000-1400 teńgeniń aınalasynda.
«Men monopolııalardy retteý komıtetine baǵalardyń bárin taldap shyǵýǵa tapsyrma berdim. Baǵany ózara kelisip qoıý faktileri tirkelse, eskertýler beriledi. Ony oryndamasa, aıyppul salynady», - dedi R.Dálenov jýrnalısterge bergen suxbatynda.
Onyń sózine qaraǵanda, sońǵy eki jyl boıy aqpan pen sáýir aılarynda qyzanaq pen qııardyń baǵasy kóterilip otyrady. Alaıda oǵan sebep bolatyn eshqandaı alǵysharttar joq. Naýryz aıynda benzın qymbattamaıdy, biraq qııar men qyzanaqtyń baǵasy kóteriledi.
«Biz eki jyldyń dınamıkasyn zerdelep shyqtyq. Aqpannan bastap naýryz ben sáýirdiń ortasyna deıin qyzanaq pen qııar sııaqty kókónisterdiń baǵasy kóterilip ketedi. Olaı bolǵan durys emes dep sanaımyn. Kásipkerler arasynda ózara kelisimniń bar-joǵyn tekserip shyǵýymyz qajet. Al meıramdarǵa bola baǵany kóterýge bolmaıdy. Oǵan sebep te joq. Naýryzda saýda ornyn jalǵa alý baǵasy kóterile me? Joq. Benzın qymbattaı ma? Joq. Qııar men qyzanaq bolsa, dál osy ýaqytta qymbattap ketedi», - dep atap kórsetti R.Dálenov.