Naýryz - jańarýdyń, jańǵyrýdyń merekesi

ASTANA. QazAqparat - Qazaqtyń uly dalasynda san ǵasyrlar boıy toılanyp, atadan balaǵa mura bolyp kele jatqan ulyq mereke - Naýryz. Kún men túnniń teńeletin osynaý erekshe kúnin qazaq - jańarý men jasarýdyń nyshany, dúnıege kórik bergen shyraıly jyl basy dep qurmettep, bereke-birliktiń, teńdiktiń, jaqsy tileýdiń, qaıta túleýdiń toıy retinde dáriptegen. Naýryz - tabıǵat ataýlynyń tirilip, ómirge jańa qulshynyspen qadam basatyn shaǵy. Sonymen qosa, erte kezden-aq bul meıram eldiń birligin saqtap, týǵan-týysqannyń basyn qosyp baýyrlastyqqa, tatýlyqqa shaqyratyn erekshe sıpatqa ıe bolyp tabylady.

Bir sózben aıtqanda, ár qazaqtyń asyǵa kútetin meıramy Naýryz - tabıǵattyń tylsymy men ǵalam ǵajaıyptaryn boıyna jıǵan erekshe mereke. Osyny tereń uǵyna bilgen babalarymyz bul kúndi Jyl basy dep eseptegen. Aınala kógerýge qamdanyp, dúnıe jańaryp, qulpyra qubylyp, jer jahanǵa shattyq pen qýanysh syılaıtyn, izgiliktiń nury tógiletin meıram osy. Eń aqyr aıaǵy Máshhúr-Júsiptiń aıtatyny sekildi «Naýryz - qazaqtyń qazaq bolǵaly sy­baǵasyna tıgen jalǵyz meıramy».

Túptep kelgende, din men tilge, ult pen ulysqa bólmeıtin, barsha qaýymdy tatýlyqqa tartyp, ulystardy uıysýǵa shaqyratyn Naýryz meıramynyń jáne bir ereksheligi - bul kúni jaqsy tilek tileý, araz aǵaıynmen jarasý, tabysý sekildi adamgershilik qasıetter kórinis taýyp, osynyń ózi adam balasyn joǵary sanalylyqqa, ádeptilikke, ónegelikke, baýyrmaldyqqa, kórgendilikke, izgilik pen bilimdilikke baýraıdy. Araz aǵaıynnyń byltyrdan qalǵan renishin umyttyratyn kez de osy - Naýryz. Bul jaıynda Qazaq halqy men Orta Azııa halyqtarynda Naýryzǵa qatysty «Samarqannyń kók tasy jibigen kún» degen sóz de qalǵan. Munyń osylaısha «Samarqannyń kók tasy jibigen kún» dep atalýyn birqatar etnograftar Samarqan qalasyndaǵy belgili ǵalym Ulyqbektiń observatorııasyndaǵy aspan deneleri belgilengen úlken kók tasqa dál osy Ulystyń Uly kúni kún sáýlesi tikeleı túsetinin, sonyń saldarynan álgi kók tas jıbıtinin aıtady. Bul solaı da bolýy bek múmkin. Degenmen, aǵaıyndar arasynda arazdyqty jarastyrý barysynda osy másele alǵa tartylyp «Samarqannyń kók tasyn jibitken Naýryzda sen nege jibimeı otyrsyń» dep renishin umyta almaǵandarǵa qaratyp aıtady. Sosyn sol renishti jańa jylda múldem eske almaýǵa tyrysady. Bul da jurtty jarastyrýdyń bir joly.

Túbi bir túrki jurtynyń tól meıramy - Naýryz - eń aldymen qazaqtyń mádenı murasyn ulyqtap, ulttyq qundylyqtarymyzdy erekshe qadirleýdiń jarqyn aıǵaǵyna da aınalyp otyr. Jalpy, Naýryz - dostyqtyń, yntymaqtyń, yrys-berekeniń, jańarýdyń merekesi, halyqtar birligi men tatýlyǵynyń bastaýy. Sondyqtan da, bul meıram bir ultqa ǵana emes, jalpyǵa ortaq bolýy, ulystardyń uıytqysymen shyn peıildegi jalpyhalyqtyń meıramyna aınalýy shart. Al bul maqsatty júzege asyrý úshin eń aldymen Ulystyń uly kúnin toılaý aýqymyn da mazmunyn da keńeıte túsken oryndy.

Keıbir derekterge qaraǵanda, álemniń 30-dan astam elinde 300 mln.-ǵa tarta halyq bul merekeni toılaıdy. Al tarıhyna kelsek, birqatar zertteýshiler túp tórkini Ortalyq Azııadan taraldy delinetin osynaý kóne merekeniń 3000, endi biri 5000 jyl boıy toılanyp kele jatqanyn alǵa tartady. Osydan biraz jyl buryn BUU deńgeıinde qoldaý taýyp, halyqaralyq qaýymdastyq tarapynan eń ejelgi merekelerdiń biri bolyp tabylatyn Naýryzdyń mártebesi kóterildi. Al Qazaqstan da tól meıramyn toılaýdy resmı túrde úsh kúnge uzartty. Shyndyǵynda, Qazaqstanda jalpyulttyq memlekettik mereke deńgeıinde úsh kúnge sozylatyn birden bir meıram - Naýryz. Osynyń ózi tól merekemizge jańa jyldyq sıpat beretin bastapqy joralǵynyń jasalǵanyn bildiretin sekildi. Atynan belgili Naýryz - jyldyń basy, «Kúnniń Jańasy». Bul qazaqtyń ózi erteden aıtyp júrgen, eshqandaı da dáleldi qajet etpeıtin Jańa jyly! Endeshe, úsh kúndik merekeleýdi belgilegennen keıin, Naýryzdy resmı Jyl bastaýy dep jarııalaý da kezek kúttirmeıtin máselege aınalýy tıis.

Bundaı bastamaǵa Memleket basshysy N. Nazarbaev ta birneshe márte qoldaý bildirip, túptiń túbinde osylaı bolýy tıistigin alǵa tartqan bolatyn. Máselen Prezıdent burnaǵy jyly: «Tarıhy tereńde jatqan Naýryz merekesi qazaq jerinde árqashan toılanǵan, alaıda, bir zamandarda halqymyz ony joǵaltyp aldy. Elimiz táýelsizdik alǵannan keıin tól merekemizdi biz qaıtadan jańǵyrttyq. Bul mereke árýaqytta halqymyzda irgesi sógilmegen birliktiń, eńseli erliktiń, yrys pen baq-berekeniń merekesi bolyp sanalatyn. Qystan, qıynnan shyqqan halqymyz bir-birimen qaýyshyp, tós túıistirip, aǵaıynnyń amanshylyǵyn bilip, ótkenge salaýat aıtyp, keleshekten baqyt tilep, Naýryz kóje ishetin bolǵan. Bul kúni urysqan aǵaıyn tabysatyn, renjisip qalǵan jastar qaıtadan tabysyp, mahabbattaryn arttyryp, bas qosatyn, barlyq jamanshylyq umytylatyn, jaqsylyqqa qaraı bet buratyn kez bolǵan. Túbinde bizdiń naǵyz jańa jylymyz osy Naýryz meıramy bolýy qajet. Qytaı óziniń jańa jylyn aqpannyń ortasynda bir apta toılaıdy. Shyǵystyń barlyq halqynyń óz jańa jyldary bar. Biz de túbinde óz merekemizge kelýimiz kerek», degen bolatyn.

Naýryz - naqty ǵylymı, astronomııalyq turǵydan alǵanda da shynaıy jańa jyl merekesi. Kún men túnniń teńelip, kóktemniń bastalýy, tirshiliktiń uıqydan oıanyp, jańarýynyń basy. Sol úshin de bundaı Ulyq kúndi Jańa jyl deńgeıinde atap ótý - Naýryzdy merekeleýdiń mazmunyna da, aýqymyna da jańasha kózqaras qalyptastyratyn, jalpyhalyqtyq toıǵa aınalatyn edi.