Naýryz kójedeı aralasyp, dámdi qatynasta bolaıyq

ASTANA. QazAqparat - Áz Naýryz - Ulystyń uly kúni. Qazaq halqy ǵana emes, álem halyqtarynyń birtalaıy este joq eski zamandardan beri toılaıtyn, qystyń qysymshylyǵynan qutylyp, kórikti kóktemmen kórisetin, Jer-ana alty aı uıqysynan oıanyp, baýyryn emgen balalaryna bar meıirimin tógetin, Kún men Tún teńelip, Jaqsylyq Jamandyqty jeńetin qasıetti shaq. Dúnıede jasyl shyrshany japyryp, tamyrynan aıyratyn bir jańa jyl bolsa, Áz Naýryz, kerisinshe, jelkildegen tal egip, búlkildegen bulaq kózin ashatyn, jaryq dúnıege jamyratyp jas tól ákeletin shynaıy Jańa jyl.

Naýryzdyń taǵy bir sımvoly retinde «naýryz kójeni» aıtpaı ketýge bolmas. Qazaq qazaq bolǵaly esh Naýryz naýryz kójesiz ótpegeni aqıqat. Endeshe sol qasıetti dámniń qalaı jasalatynyn taǵy bir eske salyp, sholyp ótsek artyqtyq etpes.

Naýryz kóje keler jylǵy molshylyqtyń joralǵysy retinde naýryz toıynda árbir shańyraqta mindetti túrde ázirlengen. Halyqtyq dástúr boıynsha oǵan bıdaı, tary, súr et, burshaq, sút, sý, tuz sııaqty kem degende jeti túrli azyqtyq zattar mindetti túrde qosylýy tıis. Taq sanyn saqtap, mundaı zattar kóbeıtile beredi. Soǵymnan arnaıy saqtalǵan músheler (qazy, qarta, shujyq, t.b.) de qosylady. Ol negizinen bıdaı kóje, tary kóje sekildi ázirlengen. Naýryz kójeni halyq arasynda "tileý kóje", "kóp kóje" dep te ataı beredi. Naýryz kójege, naýryzǵa arnalyp soıylǵan maldyń kádeli asyna Naýryz bata berilgen soń, jınalǵan halyq "aq mol bolsyn" degen tilek aıtyp tarqasady.

Qazaqta naýryz kóje ártúrli daıyndalady. Keı óńirde qazan toly sútti qaınatyp, sút piskennen keıin onyń betindegi qaımaǵyn qalqyp alyp tastaıdy. Sút ábden pisýge taqaǵan kezde, qys boıy saqtaǵan súr etti súńgitip jiberip, 15 mınýttaı betin jaýyp qoıady. Atalǵan ýaqyt ótken soń jeke ydysqa pisirip alǵan bıdaı, júgeri, tary, asburshaq, kúrish tárizdi qorektik zattardyń jeti túrin sút pen etke aralastyryp taǵy bir qaınatady. Osylaısha naýryz kóje daıyn bolady. Bul naýryz kójege sý qosýǵa áste bolmaıdy. Kóje qoıý bolyp ketse aıran nemese sút qosyp suıylta alasyz.

Al keıbir óńirlerde kádimgi sýǵa et asyp, et pisýge taıaǵan kezde kúrish, bıdaı, jarma sııaqty joǵaryda atalǵan dándi daqyldardy salyp, pisire beredi. Bunda da 7 degen kıeli sanǵa júginedi. Kóje pisken soń qatyq nemese aıran sııaqty aq taǵam qosyp, dámi til úıirer naýryz kóje daıyndalady. Munda kójege sý qosýdyń da máni bar. Ol - ómir ózen, urpaq-óris sýdaı asyp-tasysyn degeni bolsa kerek. Sý - tirshilik kózi. «Bulaq kórseń, kózin ash» degen ulaǵatty aıtqan halyq «Sýdyń da suraýy bar» dep, keler jyldyń barlyq molshylyǵyn tek sýmen baılanystyrǵan.

Álbette, naýryz kójege belgili bir taǵam túrin qosý kerek degen arnaıy nusqaý joq. Árkim qolyndaǵy bar azyq-túligine qaraıdy. Tipti keıde kókónister de, jemister de qosatyndar bar.

Taǵy bir qyzyqty derek, burynyraqta áıelder úı-úıdi aralaǵanda, ózderimen birge ydystaryn kótere júrgen. Ol sol ydysyna ár úıden kóje quıyp alyp, óz úıiniń qazanyndaǵy kójege qosqan. Bul dám-tuzymyz ajyramasyn, yntymaq-birligimiz nyǵaısyn, kóje sekildi mıdaı aralasyp, kójedeı dámdi qatynasta bolaıyq, birimizdiń yrysymyz birimizge juǵysty bolsyn degen úlken uǵymdy bildirgen eken. Sonymen qatar, úı ıesi qonaǵyna kójeni ydysqa toltyryp quıyp beredi, bul - «jańa kelgen jyldan nesibesi ortaımasyn» degen túsinik. Ári sol quıylǵan kójeni taýysyp ishý kerek, áıtpese yrzyǵy kem bolady deıdi.

Bizdiń naýryz kójemizge uqsas taǵam ejelgi parsylyqtarda da bolǵan. Olar ony «sýmalak» dep ataǵan. Oǵan da jeti dán qosylyp, kelgen qonaqtarǵa tartylǵan.

Tarıhqa úńilsek, álemdegi ár halyq Jańa jyldyń basyn ár ýaqytta atap ótken. Ejelgi halyqtar negizinen Jańa jyldy tabıǵat jańarýymen, ıaǵnı jer uıqydan oıanǵannan keıin, kóktem kelýine baılanysty ataǵan. Bul naýryz aıyna týra kelip otyrǵan. Kóne ıahýdılerdiń tanym-túsiniginde de Jańa jyl "avıv" aıy, ıaǵnı naýryz aıynyń sońy, sáýirdiń basy bolatyn. Al ejelgi grekter men Rım ımperııasynda da jańa jyl basy - Naýryz edi.