Naýryz – bereke-birliktiń, teńdiktiń, jaqsy tileýdiń, qaıta túleýdiń merekesi –M. Shahanov
Keńes odaǵy bılik qurǵan kezeńde 62 jyl boıy umyt bolǵan, búginde jalpyhalyqtyq merekege aınalǵan Ulystyń uly kúniniń qaıta jańǵyrýy týraly tanymal aqyn, qoǵam qaıratkeri Muhtar Shahanovpen bolǵan suhbatymyzdy nazarlaryńyzǵa usynamyz.
-Muhtar aǵa, Keńes odaǵynyń solaqaı saıasatynyń kesirinen bir kezderi umytyla bastaǵan Naýryz meıramyn qaıta jańǵyrtý ıdeıasy qaıdan týdy? Sol jaıynda aıtyp berseńiz.
-Naýryz - qazaq jerinde san ǵasyrlardan beri toılanyp, urpaqtan urpaqqa mura bolyp kele jatqan meıram. Keńes ókimeti «kertartpa rásimder» dep úzildi-kesildi tıym salǵanymen de qazaq ulty birtegis qonystanǵan aýyldarda, qystaqtarda, dástúr-saltqa den qoıǵan januıalarda bul mereke atalyp otyrdy. Máselen, meniń jastyq shaǵym ótken qazirgi Ońtústik Qazaqstan obylysyndaǵy Saıram aýdany «Juldyz» kolhozyn aıtýyma bolady. Bul kúni aýyl Naýryz meıramyna erekshe daıyndalatyn. Analarymyz ben jeńgelerimiz tań qylań bere oıanyp, baýyrsaq pisirip, «naýryz kóje» daıyndaıtyn. Aýyldyń úlken-kishi azamattary bas qosyp, ketpen-kúrekterin alyp, jol jıegindegi aryqtardy tazalaıtyn, aǵash otyrǵyzatyn. Eń bastysy, bul kúni buryn renjisip júrgen jandar bolsa, bir-birine ókpesin keshirip, qol alysyp, qushaqtasyp, mámilege keletin. Naýryz merekesiniń ereksheligi de osynda jatsa kerek. Sol tusta el arasynda bylaı jyrlanatyn: «Ulys kúni kári -jas qushaqtasyp kórisken, Jańa aǵytqan qozydaı jamyrasyp óbisken, Shaldar bata berisken, Qudireti kúshti qudaıym, aınytpa dep jón isten». Meniń naǵashym: «Naýryz -meıirim aınasy. Ár adam Naýryz kúni erekshe keshirimdi bolýy kerek», -dep aıtatyn.
62 jyl ishinde urpaq jańalanyp, kónekóz qarttar azaıyp, keńestik patrıottyq psıhologııa alǵa shyqqan ýaqytta bul mereke múlde eskerilmeıtin boldy. Jas urpaq erte kóktemde osyndaı shýaqty meıram bar ekendiginen beıhabar bola bastady. Sondyqtan toqsannyshy jyldardyń sońynda umyt bolýǵa aınalǵan qazaqtyń dástúrli merekesi - ulys kúnin jańǵyrtý kerek degen oıǵa keldik. Ary oılanyp, beri oılanyp, Naýryz meıramyn atap ótýdi respýblıka basshylyǵynyń aldyna qoıǵandy jón dep taptym. Ol 1988 jyly bolatyn, «jeltoqsan úreıiniń» seıile qoımaǵan kezi edi. Men sol jyldyń aqpan aıynda "Lenınshil jas" (qazirgi "Jas Alash") gazetine suhbat berdim, suhbat "Tamyryńdy tereń jiber" degen taqyryppen jarııalandy. Gazettiń bas redaktory belgili jýrnalıst, qazirgi Parlament Májilisiniń depýtaty Ýálıhan Qalıjan bolǵan edi. Ol suhbatta Naýryz merekesiniń dinge eshqandaı qatysy joqtyǵy týraly, jańarý, jańǵyrý meıramy bolyp tabylatyn Naýryzdy Qazaqstanǵa qaıta ákelý jaıy aıtyldy. Naýryz merekesin qaıta tirilteıik degen oı aıttym, meıramnyń ultqa, jalpy memleketke tıgizer paıdasyn jan-jaqty áńgimeledim. Naýryz merekesin saıasatqa, sol kezde Kolbın ustanyp otyrǵan "ult pen ultty jaqyndastyrý múddesine" qaraı burmasa ıdeıamnyń júzege aspaıtyndyǵyna ábden kózim jetkendikten, suhbatty respýblıkany kógaldandyrý ıdeıasymen ushtastyryp, "Respýblıka jastaryna, jastarǵa ǵana emes, aǵa býyn ókilderine, aýyl aqsaqaldaryna, jergilikti partııa, keńes, sharýashylyq basshylaryna mynadaı: «jyl saıyn mart aıynda Naýryz meıramyn ótkizip otyraıyq, sol kúni bárimiz ózimiz turatyn eldi mekenderde, qalalarda, aýyldarda aǵash otyrǵyzaıyq, sol kúni árbir adam kóktemgi kóńil-kúımen jańarý, jaqsarý lebin sezinse» degen usynys jasadym. Árıne, ol usynystyń astarynda Naýryzben birge salt-dástúrimizdi, ádet-ǵuryptarymyzdy oraltý maqsaty jatty. Biraq qaıta qurý kezinde usynys - pikirdi kim aıtpady. Sondyqtan, qaıtkende de sol kezdegi respýblıkamyzdyń basshysy Kolbınniń ózine kirip, osy ıdeıany kózbe-kóz túsindireıin degen sheshim qabyldadym. Áńgime tek sóz júzinde ótpes úshin, aldyn-ala orys tilinde hat ázirledim. Osy tusta aıta keterligi, sol hatty qanshama jyldan keıin Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń muraǵatynan osy mekemeniń dırektory L.Degıteva taýyp, baspasózde jarııalaǵan bolatyn. Sodan, aqpan aıynyń sońynda Kolbınniń qabyldaýynda boldym, ol:«ońdy usynys eken, oılanaıyq, Bıýro múshelerimen aqyldasaıyq», - dedi. G.Kolbınniń qabyldaýynan shyqqasyn Qazaq KSR Mınıstrler Keńesiniń Tóraǵasy N. Nazarbaevqa jolyǵyp, Kolbınge Naýryzdy "tiriltý" týraly arnaıy hat tastaǵanymdy aıttym. N.Nazarbaev: «Óte durys jasaǵansyń. Basqa jazýshylar da, óner qaıratkerleri qosylyp, birlesip jumys istep, qımyldańdar. Merekeni naq osy bıyldan bastap jiberelik. Ýaqyt tym az qaldy. Naýryzǵa qarjy bólý máselesi Mınıstrler Keńesine kelip tireledi ǵoı. Ol jaǵynan qam jeme! Batyl kirise ber!»,- dep qoldaıtyndyǵyn bildirdi. Sol kezde bul ıdeıaǵa Bıýro músheleriniń barlyǵy qarsy shyqty, bastamany tek eki adam - sol kezdegi Qazaq KSR Mınıstrler Keńesiniń tóraǵasy Nursultan Nazarbaev pen Qazaqstan Kompartııasy ortalyq komıtetiniń ıdeologııalyq hatshysy Ózbekáli Jánibekov qana qoldaǵan bolatyn. Bıýro músheleri «Naýryzdy ıslam dininiń qaldyǵy» dep tarıhty bilmeı aıtqandyqtan, Kolbın «Naýryz merekesin tiriltýge múmkindik joq» dedi. Soǵan qaramastan, alǵa qoıǵan maqsatymnan taımaı, Abaıdyń "Biraz sóz qazaqtyń qaıdan shyqqandyǵy týraly" eńbegin taýyp alyp, Kolbınge taǵy baryp, Naýryz merekesi ıslam dininen buryn ómirge kelgendigin, odan buryn toılanǵandyǵyn dáleldedim. «Naýryz saltynda buryn ózara renjisip júrgen adamdar mereke kezinde mindetti túrde tós qaǵystyra qushaqtasyp, bir-birine ókpesin keshirýi shart» degenimde Kolbın oılanyp qaldy. Sodan keıin ol: «Tamasha dástúr eken, bul jerin maǵan nege eshkim aıtpaǵan, jaraıdy onda ótkizeıik, biraq bıyl kesh bolyp qaldy, kelesi jyldan bastaıyq»,-dedi. Men: «Kesh emes, úlgeremiz, bul mańyzdy isti keler jylǵa qaldyrýǵa bolmaıdy», - dedim. Umytpasam ol kez naýryzdyń 12-si bolatyn.
-Bizdiń biliýimizshe, Siz sol kezde Naýryz merekesin 22 naýryzda emes, 22 sáýirde atap ótýdi usynyssyz. Nege dál ol dataǵa toqtaldyńyz?
-Ol kezde kún áli sýyq bolatyn, qar jatqan edi. Ekinshiden, shynymen de Naýryzǵa on-aq kún qalǵan bolatyn. Úshinshiden, oıymda tek qalaı da Naýryz merekesin oraltý, jańǵyrtý, ótkizý maqsaty boldy. Ol kezde respýblıkalyq mereke túgili kishigirim úılený toıyn ótkizý qıyn bolatyn. Sondyqtan qalaı da bıyldan qaldyrmaýymyz kerek degen toqtamǵa keldik. Aldyn ala, eshkimge aıtpaı, Nursultan Nazarbaevpen Naýryzdy atap ótýge qajetti qarjy máselesin de, sol kezdegi Mádenıet bóliminiń basshysy Kamal Smaılovpen qaı jerde ótkizý máselesin de sheship qoıǵan edik.
-Alǵashqy Naýryz merekesi qalaı ótti, birden respýblıka deńgeıinde atalyp ótildi me?
-Bul bir qyzyq jaǵdaı boldy. Biz sol jyly Naýryz merekesin úsh-aq jerde - Almaty qalasynda, Almaty oblysynyń Jambyl aýdanynda jáne ózge ult ókilderi kóp shoǵyrlanǵan Almaty oblysynyń Eńbekshiqazaq aýdanynda ótkizelik, kelesi jyldan bastap respýblıka boıynsha toılaı jatarmyz degen sheshimge keldik. Ol usynysymyz dalada qaldy. Qalyń el baba saltyn qatty saǵynyp qalǵany sonshalyq, Naýryz meıramy respýblıkamyzdyń birneshe oblystarynda, aýdandarynda, kolhoz-sovhozdarynda, zaýyt-fabrıkalarda, joǵary oqý oryndary men mektepterde de atap ótildi. Tipti Oljas Súleımenov ekeýmiz tamyz aıynda syrqattanyp Mınıstrler Keńesiniń aýrýhanasynda jatqanymyzda aq halattylar, orys-qazaǵy túgel jınalyp, óz mekemelerinde Naýryz meıramyn ótkizip, bizdi qonaqqa shaqyrǵan bolatyn. Sol jyly Naýryz meıramyn atap ótý qyrkúıek aıyna deıin tolastaǵan joq. Tuńǵysh Naýryz osylaısha oılamaǵan jerden respýblıka deńgeıinde atap ótildi.
-Naýryz merekesin atap ótý úshin nege joǵaryda aıtyp ótken úsh jerdi tańdap aldyńyzdar?
-Naýryz tuńǵysh ret atalyp ótiletin bolǵandyqtan merekeni qaı jerden jáne qalaı bastaý kerektigine úlken mán berildi. Óıtkeni, aldyńǵy arba qaıda júrse, sońǵy arbanyń sonda júretini belgili ǵoı. Naýryz aldymen respýblıkamyzda tereń ulttyq sıpat alýy úshin qazaq halqy biryńǵaı qonystanǵan Shymkent, Qyzylorda ólkelerinde ótkizsek durys bolar edi degen edik. Shymkent basshysy demalysta, Qyzylorda basshysy qulshynys tanytpaǵandyqtan joǵaryda aıtylǵan jerlerde ótkizdik. Biraq ulttyq dástúr aıshyqty saqtalǵan sol ólkelerdegi tarıh-sana, tarıh-kóz - qarııalarǵa súıene otyryp ótkizdik. Alǵashqy meıramdy kóne salt-dástúri arnasyna burýda Almaty qalalyq atqarý komıteti tóraǵasynyń orynbasary Jibek Ámirhanovanyń eńbegi erekshe edi. Naýryz kúngi Respýblıka saraıynyń aldynda sap túzegen «Sheberler aýyly», sol jerde adamdardyń bir-birimen tós qaǵystyryp, amandasýy, «Naýryz tilek», «Naýryz bata» rásimderi, Almaty kóshelerimen sap túzegen qazaq ertegilerindegi "Batyrlar sherýi", "Aldar kóse", "Tazsha baladan" úzindilerdiń qoıylýy, M.Gorkıı parkinde Naýryzbaı, Naýryzgúl esimdi adamdardy jınaý, "Altybaqan", "Teń kóterý", "Jaıaý jarys", «Arqan tartys», «Baǵanaǵa órmeleý» jáne taǵy da basqa sol jyldary umtylýǵa aınalǵan rásimderdi jandandyrý túgeldeı osy qyzdyń qareketi boldy. Basynan baqaıshaǵyna deıin ulttyq rýhpen tynystaǵan qazaqtyń jaısań qyzy bir órkeshti, eki órkeshiti túıelerdi taýyp alyp kelip bizdi tań qaldyrdy. Bul oraıda, sonymen qatar, Naýryzdy Almaty qalasyna endirýde eńbek sińirgen, bul merekeniń jańasha tujyrymyn jasaǵan ǵalym Toqtasyn Ómirzaqovtyń, talantty rejısser Qadyr Jetpisbaevtiń, qala kóshelerin ulttyq rýhpen bezendirýde Tóleýbek Muqashevtiń, sýretshi Bek Ibraevtiń shyǵarmashylyq, azamattyq úlken minez kórsetkendigin atap ótkim keledi. Sondaı-aq Rahmanqul Berdibaev, Jaǵda Babalyqov, Mekemtas Myrzahmetov, Mardan Baıdildaev sııaqty ǵalymdardyń da paıdasy kóp tıdi. Naýryz merekesin qaıta jańǵyrtý maqsatynda elimizdiń birneshe qoǵam qaıratkerleri de atsalysty.
-Alǵashqy Naýryz merekesine halyq kóp jınaldy ma? El qalaı qabyldady? Kóre almaǵandar boldy ma?
-Halyq óte kóp jınaldy. Merekeni Jibek Ámirhanova ashyp, alǵashqy sózdi maǵan berdi. Men qazaq rýhyndaǵy dara merekeniń mán-maǵynasyna toqtala kele, «Naýryzǵa oda» atty óleńimdi oqydym. «Birde bıe, birde túıe» bolyp otyratyn Kolbın merekege bara almaımyn dedi. Biraq ol, merekeniń ortasynda halyq qalaı qabyldap jatqanyn óz kózimin kórý úshin, kelip ketti. Alǵashqy toıǵa qazaqtyń qaıta týmas perzentteri T. Rysqulov pen T. Júrgenovtiń zamana qasiretin arqalaǵan jubaılary Ázıza, Dámesh apaılar qatysyp, sóz sóıledi. Olardyń qatysýy kópshilikke kóne tarıhpen búginniń qaıta jalǵanýyndaı áser berdi. Jeltoqsan oqıǵasynan keıin ábden zapy bolyp, basylyp, shattyǵyn top quryp atap ótýge seskenip qalǵan eldiń bul alǵashqy serpilisi boldy. Parkte túske qaraı, halyqtyń sany shamamen júz myńǵa jetti ǵoı deımin. Eldiń qýanyshynda shek bolmady.
Al Almaty oblysynyń Jambyl aýdanyndaǵy toı tipti ózgeshe boldy. Olar Naýryzǵa biz kútpegen qyrynan daıyndalypty. Sonda turatyn ár ult ókilderi ózderiniń mádenı kórmesin uıymdastyryp, sharýashylyqta eńbek etetin 28 ult ókilderi alýan naqysh órnekti ulttyq kıimderin kıip, oıyn-saýyq uıymdastyrǵanda naq bir halyqtar dostyǵynyń kórmesin tamashalaǵandaı áser qaldyrdy. Ol toıda da ulttyq ánder aıtylyp, mereke balýan kúresi men alaman báıgege jalǵasty. Bul sharany qasyna jubaıyn, qyzyn alyp G. Kolbınniń ózi kelip tamashalady. Naýryz merekesin bizdiń ótkizgenimizdi kórip, kelesi jyly kóktemde ony kórshi elder - Qyrǵystan, Ózbekstan, Tájikstan, Túrikmenstan respýblıkalary da atap óte bastady. Osylaısha Naýryz basqa elderde jalǵasyn tapty. Qazaqstan osylaısha búkil Azııa elderine Naýryz merekesin qaıta jandandyrýǵa sebepker boldy. Ol elder de Keńes ókimeti tyıym salǵandyqtan, Naýryz merekesin ishinara ǵana ótkizip otyrǵan edi. Elimiz ol memleketterge úlgi boldy dep aıtýyma ábden bolady.
-Kórshi elderde Naýryz merekesi 20 naýryzda, ne bolmasa 21 naýryzda toılanady. Basqalaryn aıtpaǵanda elimizdiń batys oblystarynd 14 naýryzdan atalyp ótile bastaıdy. Ata-babalarymyz 1917 jylǵa deıin Ulystyń uly kúnin 1 naýryzdan toılaǵan degen derek te bar. Resmı túrde Qazaqstanda Naýryz meıramy 22 naýryzdan bastap atalyp ótiledi. Sizdiń pikirińizshe, Naýryz merekesin qaı kúnnen bastap toılaǵan durys?
-Ondaı derekter bar. Meniń oıymsha, dál kún men túnniń teńesetin kún - 22 naýryzdan bastap toılaý qajet. Al qansha ýaqyt degenge keletin bolsaq, Naýryzdy jaǵdaıǵa baılanysty toılaı berýge bolady. Naýryz negizinen qazaqtyń otyz kún oıyny men qyryq kún toıy bolatyn ulttyq mereke.
-Naýryz merekesi qandaı meıram? Merekeniń máni men mańyzyn, basty ereksheligin ashyp aıtyp berseńiz?
-Naýryz - jańarý men jasarýdyń basy. Naýryz - qazaqtyń shyn maǵynasyndaǵy ulttyq meıramy, tól jańa jyly, dúnıege kórik bergen shyraıly jyl basy. Naýryz - bereke-birliktiń, teńdiktiń, jaqsy tileýdiń, qaıta túleýdiń toıy. Naýryz - kún men túnniń teńelip, tabıǵattyń erekshe bir túrge bólenip, jańaratyn kezi, el-jurttyń qaharly qystan aman-esen shyǵyp, bir-birimen qushaq jaıyp, emen-jarqyn tabysatyn aıy. Naýryz - tabıǵat ataýlynyń tirilip, ómirge jańa qulshynyspen qadam basatyn shaǵy. Ertede bul meıram eldiń birligin saqtap, týǵan-týysqannyń basyn qosyp baýyrlastyqqa, tatýlyqqa shaqyratyn.
Ár merekeniń ózindik toılaý dástúri bar sııaqty, Naýryzdyń da ózindik toılaý dástúri bar. Dástúr boıynsha buryn Naýryz meıramyn kórisýden bastap, búkil aýyl-el bolyp, ásirese jastar jaǵy túgeldeı tań shapaǵatyn qarsy alýdan, tazalanǵan aryqtarǵa sý jiberýden, aǵash otyrǵyzyp, gúl egý rásimin ótkizýden bastaıtyn. Qyzyqshylyq onan ármen halyq oıyndarymen, án salyp, bı bıleýmen, aqyndar aıtysymen, «Qyzǵaldaq» merekesimen, qazaqsha kúrespen, at jarysymen jalǵasyp kete beretin de, túnge qaraı «Altybaqan» aınalasyndaǵy tamashamen aıaqtalatyn. Bul kúnde kúmbirli kúı tartylyp qana qoımaı, ketiskender bekisip, renjiskender keshisip, bitimge keletin. Qaıyrymdylyqtar jasalatyn. Bul kúnde tek jaqsylyqtar tilenip, týys-týǵan bir-birin shaqyrysyp, ólilerge duǵa tilep, tirilerge bereket suraǵan. Bulaqtardyń kózi ashylyp, tazalyq jumystary qolǵa alynǵan. Aǵaıyndar bir-biriniń úılerine qonaq bolyp, jasaǵan Naýryz kójelerinen dám tatysyp, «Amansyń ba? Ulys oń bolsyn! Aq mol bolsyn! Qaıda barsa, jol bolsyn!», «Ulys baqty bolsyn! Tórt túlik aqty bolsyn! Ulys bereke bersin! Bále-jala jerge kirsin», - dep qushaqtasyp kórisken. Toqshylyq, yrys pen qut bolsyn dep qasıetti «Naýryz kóje» daıyndalyp, mol dastarhan jaıylǵan. Bul ıgi dástúrlerde Naýryz merekesiniń ereksheligi jatyr, ár dástúrdiń astynda mán men maǵyna, tárbıe jatyr. Igilikti isterge, beıbitshilikke, birlikke, izgilikke, qaıyrymdylyqqa taǵy da basqa izgi isterge shaqyratyn bul merekeniń máni zor. Sondyqtan, bul merekeniń mańyzdylyǵyn arttyrý kerek. Ulttyq qundylyqtarymyzdy baǵalap, qadirleýimiz kerek. Naýryz Táýelsizdik kúninen keıingi úlken merekeniń birine aınalýy qajet.
-Búginde «Ulystyń uly kúni - Naýryz merekesin qalaı toılap júrmiz?» degen saýal kópti mazalaıdy. Sizdiń pikirińizshe, Naýryz óz deńgeıinde toılanyp jatyr ma? Naýryz merekesin qalaı toılaýymyz, qalaı qarsy alýymyz kerek?
-Jańa jyl merekesin qyzyqty ótkizýde sońǵy on shaqty jylda birshama tájirıbe jınaqtala bastady. Alaıda oılasyp shesher, kóp bolyp keńesip pisher olqy tusymyz áli de bar. Biz Naýryz merekesin tól Jańa jylymyz deımiz de, áli kúnge deıin Jańa jyldy grıgorıandyq jyl sanaý boıynsha toılap júrmiz. Egemendigimizdi alǵanymyzǵa 20 jyl bolsa da áli de bul merekege jaǵdaı jasap, umyttyrmaýǵa dem berip júrmiz. Táýelsizdik merekesin toılamaı jatyp, qala kósheleri men ǵımarattardy bezendirip, shyrsha jaǵa bastaımyz. Biz úshin eń ulyq mereke - Táýelsizdik pen Naýryz merekesi bolýy kerek. Biz ulttyq qundylyqtarymyzdy kózdiń qarashyǵyndaı dáripteı bilýimiz kerek. Ulystyń uly kúni - Naýryz meıramyáli de bolsa óz deńgeıinde atap ótilmeıdi. Nege Naýryz merekesine daıyndyq orystyń jańa jyly sııaqty bir jarym aı buryn bastalmaıdy, nege bir aı buryn Naýryz naqyshynda bezendirilmeıdi? Yntanyń joqtyǵynan osyndaı nege, nege degen suraqtar týyndaıdy.
Qazir biz, kontsert kórip, kıiz úı tigýmen ǵana shektelmeýimiz kerek. Iá, alǵash Naýryz merekesimen qazaq ekenimizdi kórsettik, kıiz úıdi tiktik, ústimizge shapan kıdik. Sol arqyly qazaq ekenimizdi sezindik, ulttyq namysymyz oıanyp, qazaq bolyp týylǵanymyzdy maqtan tuttyq. Qazir endi, Naýryz óz aıshyǵynan aıyrylmas úshin, ulttyq naqyshta zamanǵa saı túrlendirýimiz kerek, júıesin, dástúrin jasaýymyz qajet. Qazaqtyń qandaı jaqsy dástúrleri bar, sonyń bárin naýryz aıynda kórsetýimiz kerek. Búginde qala jurtshylyǵynyń kóbi mereke kúni sharaǵa shyqqannan góri, kógildir ekran aldynda otyrǵandy jaqsy kóredi, tórt buryshty jáshik nasıhatshy, sanaǵa áser etýshi quralǵa aınaldy. Sondyqtan Naýryz merekesi kúni, bir aı boıy teledıdardan salt-dástúrimizdi nasıhattaıtyn habarlar, derekti fılmder, Naýryz qandaı mereke ekenin dáripteıtin baǵdarlamalardy berý kerek. Merekelik arnaıy habarlar jasaý kerek. Ulttyq ánderdi, halyq ánderin kóptep berý kerek. Atys-shabystyń ornyna, tek tárbıelik máni bar kórkem fılmder men tarıhı fılmderdi kórsetý kerek. Qazaqtyń uly perzentteri men tulǵalaryn kórsetý qajet. Halyq danalarynyń sózderin berip turý kerek. Ult aspaptar orkestrleriniń kontsertterin dál osy aıda kóptep qoıý kerek. Nege bul aıda sonymen qatar, aıtysty, ulttyq ánder baıqaýyn ótkizip, termeshilerdiń, jyrshy, qıssashylardyń ónerin alyp shyqpasqa, qazaqtyń ulttyq qolónerinen syr shertetin kórmeler uıymdastyrmasqa? Elimizdiń temirshi, ustashy, ulttyq qolónerdi jasaýshylardy elge kórsetip dáriptemeske? Qudaıǵa shúkir, elimizde talantty, sheber adamdar barshylyq. Sonymen qatar Naýryz ár túrli ulttyq jarystarsyz ótpegen. Nege endeshe, ulttyq sporttyń respýblıkalyq jarystaryn tek osy Naýryz aıynda ótkizbeske? Máselen, toǵyzqumalaq, qazaqsha kúres, kókpar jáne taǵy da basqa sport túrleri boıynsha jarystar uıymdastyrý qajet. Ony tipti, halyqaralyq jarys qylyp, Naýryz merekesin toılaıtyn elder arasynda ótkizýge bolady. Sondaı-aq nege osy aıda ulttyq as túrlerimizdi kórsetip, as ázirleýdiń qyr-syryn biletin jandardyń arasynda respýblıkalyq baıqaýlar uıymdastyrmasqa? Qymyz, shubat jasaýshylardy tanystyryp, ol astardyń qasıetin dáriptemeske. Ulttyq merekeni ulttyq salt-sanamen, ulttyq dástúrmen aıshyqtaýdyń talaı joly bar. Memleket buǵan tek nazar aýdarý kerek. Ótken jyldy qorytyndylaýdy da Naýryzdan bastaǵan durys. Sonymen qatar Naýryz merekesin aǵash otyrǵyzýdan bastap, halyqtyń ekologııalyq tárbıesin qalyptastyrý kerek. Ár januıa kóshet otyrǵyzýdy otbasylyq dástúrge aınaldyrýy kerek dep sanaımyn. Naýryz merekesinde aǵash otyrǵyzýmen qatar, kóshelerdi, úılerdiń aınalasyn tazalaýdy da qolǵa alýy kerek. Naýryz saıyn shaǵyn aýdandar men kósheler arasynda tazalyq úshin sharalar ótkizilse, úıler úlgili ustalar edi, kóshe, aýlalary taza bolar edi. Al tazalyq - densaýlyq kepili ekeni aıtpasa da belgili.
Ulys kúni kıeli jeti dám men aqtan jasalatyn toqshylyq pen yrys-quttyń belgisi bolyp tabylatyn qasıetti taǵam - «Naýryz kóje» dáriptelip, Naýryz merekesinde ár otbasynyń úıinde jasalynatyn taǵamǵa aınalýy qajet. Naýryz merekesi tek kóshege tigilgen qazaq úıler arqyly ǵana baǵamdalmaýy kerek. Ǵasyrlar qoınaýynan bastaý alǵan ejelgi salt-dástúr, ádet-ǵurpymyzdyń saqtalýy úshin qarapaıym halyqtyń ǵana atsalysqany jetkiliksiz. Naýryzǵa eldi basqaryp otyrǵan barsha laýazymdy tulǵalardyń, elim, jerim deıtin ultjandy azamattardyń qoldaýy kerek.
-Áńgimeńizge rahmet.