Naýryz álde Ulystyń uly kúni
***
Ulystyń uly kúnin, ıaǵnı Jańa jyldy qazaq eli kóne zamandardan beri toılap keledi. Shákárim Qudaıberdıevtiń aıtýynsha, «Naýryz» ataýy kóshpeli ortaǵa shekaralas jatqan eginshilik oazısterinen kelgen, al kóshpeli túrki ortasynda Jańa jyldyń alǵashqy kúni «Ulys» dep atalǵan: «Eski qazaqta (eski túrikte) Jańa jyl kúnniń aty – Ulys». Alaıda Ulysty Jańa jyldyń basy retinde qazaqtar men Ortalyq Azııanyń kóshpeli halyqtarynda kóktemgi kún men túnniń teńelý kúnimen, ıaǵnı 21-22 naýryzben baılanystyrýy durys pa?
Jalpy alǵanda, Naýryzdy toılaý dástúrinen kórinip turǵandaı, ol tabıǵattyń oıanýynyń, onyń jańarýynyń, «ómirdiń» (kóktem, jyly) «ólimge» (qys, sýyq) quratyn saltanatynyń bastalýy retinde atalyp ótetin. ıAǵnı bul mereke Qunarlylyq pen Kúnge tabynýymen baılanysty boldy jáne tek aýylsharýashylyq daqyldaryna ǵana emes, sonymen qatar mal sharýashylyǵyna da qatysty boldy. Sondyqtan bul kúni qazaqtardyń «Mal-jan aman ba?» dep sálemdesýi dástúrge aınalǵan.
Bir qyzyǵy, bul sálemdesýde maldyń ál-aýqaty birinshi orynda tur, óıtkeni tórt túlik aman bolsa, halyqtyń da jany tynysh («Maly kúıliniń jany túgel bolady»). Sýyq qystan keıin kezdesken týystar qushaqtasyp (kórisý), soǵymnan (qysqy qor) qalǵan et sorpasyna pisirilgen «Naýryz kójeden» dám tatyp, bir-birin quttyqtaǵan. Naýryz bata, naýryz óleń aıtylyp, biri-birine densaýlyq, amandyq, baqyt, maldyń mol tóldeýin jáne t.b. tilep jatatyn.
Qazaqtarda Kúnge tabynýdy kóktemgi kún men túnniń teńelý kúnine qaraǵan túni Jerge kelip jylý men jaryq ákeletin Qyzyr ata týraly mıfologııalyq túsinikter aıǵaqtaıdy. Sondyqtan bir kún buryn, úılerdi alastap (otpen tazartý rásimi), qoqystan tazartyp, barlyq jamandyqtan arylǵan («Kósh, Qaıraqan, kósh!»). Adamdar túnimen uıyqtamaı, duǵa tilep, Qydyr atany qarsy alǵan. Al tańerteń Jańa kúnniń kelýin jiberip almaýǵa jáne ony qarsy alýǵa tyrysqan.
Osynyń barlyǵy kóshpendi qazaqtar ómir súrgen 12 jyldyq janýarlar (kúndik-ıýpıterlik) tsıkldik kúntizbesimen qatar, olardyń sharýashylyq ómirinde úlken ról oınaǵanyn jáne olar jyl mezgilderiniń aýysýyn jáne jańa jyldy bildiretin onyń bastalýyn aıqyndaǵan jyldyq (kún kúntizbesiniń ózi) ekendigin aıǵaqtaıdy.
Alaıda halyq naýryzdyń, dálirek aıtqanda, Ulystyń kele jatqanyn qalaı bilgen? Qazir, árıne bizde kúntizbeler bar jáne Jańa jyldyń naqty qashan bastalýyn bilemiz. Al buryn dástúrli mádenıetterde bul astronomııalyq baqylaýlar men juldyzdardyń (planetalardyń) jáne aspan nysandarynyń qozǵalysymen baılanysty bilim jyl mezgilderiniń ózgerýin ǵana emes, aılardy, kúnderdi jáne tipti saǵattardy da dál esepteýge múmkindik berdi.
Kóshpeli qazaqtardyń táńirlik kúntizbesin zerttegen A.I. Muhambetovanyń derekteri boıynsha, bul kúntizbedegi táýlik ýaqyty boıynsha ýaqyt esebi – bul shaǵyn ýaqyt tsıkly, aılar boıynsha – bul ortasha tsıkl (12 aı), jyldar boıynsha – úlken tsıkl. Kóshpendiniń ómirinde 12 jyl kezeńin quraıtyn úlken tsıkl (ıÝpıterdiń Kún aınalasyndaǵy joly) eń mańyzdy mánge ıe boldy: ol kóshpendilerde óndiristik qana emes, sonymen qatar ómir tsıkliniń ońtaıly ýaqyt koordınatyn qurady (Mýhambetova A.I. Táńirlik kúntizbe– kóshpendiler órkenıetiniń negizi retinde // Qazaqtyń dástúrli mýzykasy jáne HH ǵasyr. – Almaty, 2002).
Taǵy bir qazaqstandyq ǵalym A. Toqtabaı óziniń «Naýryz» atty maqalasynda qazaqtarda «Ulystyń» bastalý ýaqytynyń fenomenin zertteı kele, kóktem men kóktemgi kún men túnniń teńelýi Úrker shoqjuldyzynyń qozǵalysymen baılanysty ekenin aıtady. Bul shoqjuldyzdy Qazaqstannyń ortalyq aımaqtarynda kún batqan kezde batys kókjıekten kórýge bolady (Toqtabaı Á. Naýryz //Qazaq halqynyń salt-dástúrleri, 1-tom. – Almaty, 2005.).
Osylaısha, Qazaqstannyń túrli óńirlerinde Jańa jyl nemese Ulys kúni birdeı bastalmaıdy. Tıisinshe, ońtústikte nemese ońtústik-shyǵysta sýyq qysty ótkizip, birin-biri kórmegen týystardyń kórisýi klımaty neǵurlym qatal ortalyq nemese batys óńirlerge qaraǵanda áldeqaıda erterek bolǵan.
Eger qazir Qazaqstanda Naýryz merekesi qarsańynda 14-15 naýryzda kórisý toılansa (batys óńirlerdegideı), ońtústik óńirler úshin bul sál kesheýildeý bolady. Óıtkeni meniń balalyq shaǵymda (Almaty oblysynda) Naýryz kójeni naýryzdyń birinshi onkúndiginde pisiretini jaqsy esimde.
Árıne, qazir biz Ulystyń uly kúni – Naýryz merekesin toılaýda biz kóktemgi kún men túnniń teńelýiniń ámbebap kúntizbelik boıynsha negizge alamyz jáne bul merekeni barlyq Shyǵys halyqtarymen birlikte atap ótemiz. Sonymen birge, bolashaq urpaqqa qundy halyqtyq bilim men ata-baba mádenı dástúrlerin de berý qajet.