Naýryzdy toılaıtyn birneshe eldiń úzdik sheberleri Astana jármeńkesine qatysty
«Jármeńkege 52 qolónershi jınalǵan. Onyń 9-y Naýryzdy toılaıtyn ózge memleketterden arnaıy shaqyryldy. Mysaly Qazaqstan atynan ataqty zerger Berik Álibaı qatysýda, Ázerbaıjan men Túrikmenstannan — kilem toqý isiniń sheberi, Qyrǵyzstannan — kıiz, jún tutý, Irannan — jez qumyra jasaıtyn sheber, Túrkııadan — álemge tanymal rekordshy qumyrashy, Tájikstannan — ámbebap qolónershi keldi. Al ózbekstandyq ydys sheberiniń týyndylary Reseıdegi Ermıtaj ben Nıý-Iorktegi Metropolıten mýzeıinde tur. Tatarstannan Bulǵar tatarlary mádenıetin nasıhattap, qaıta jańǵyrtýshy sheber kelse, Bashqurtstan sheberleri júnnen toqylǵan sháli, bókebaı ónimderin alyp keldi», — dedi uıymdastyrýshy Nurjuman Ábdijámilov.
Al astanalyq sheberler teri ıleý, qamshy órý, aǵash óńdeý, kıiz buıymdary, zergerlik buıymdaryn usynýda.
«Men negizinen aǵash ydystar, qymyzǵa arnalǵan kúbiler jasaımyn. Odan bólek, qylqobyz, sazsyrnaı sekildi mýzykalyq aspaptar da jasaımyn. Aǵashtyń sapasyna qaraı ónim baǵasy ózgerip otyrady. Máselen et salatyn astaý baǵasy 30 myń teńgeden bastalady. Negizgi materıal — qaıyń aǵashy. Negizig qaıyń aǵashy úshke bólinedi — qyzyl qaıyń, aq qaıyń jáne buıra qaıyńnan jasalady. Búgingi kórmede ásirese sheteldikter kóp qyzyǵýshylyq tanytýda», — deıdi astanalyq aǵash sheberi Kárim Ermek.
Irandyq Naser Lýtfı — 50 jyldyq tájirıbesi bar sheber. Ol qolóner salasyndaǵy jetistikteri úshin ıÝNESKO syılyǵyn alǵan. Onyń qolóner buıymdarynyń baǵasy 300 dollardan bastalyp, 4 myń dollarǵa deıin jetedi.
«Men Isfahan qalasynan keldim, bul Iran óneriniń ortalyǵy bolyp sanalady. Bul óner „Galıamzanı“ dep atalady. „Galıamzanı“ — shamamen 4000 jyl buryn paıda bolǵan metall soǵý óneri. Jármeńkege qoıylǵan ydystar mystan jasalǵan, qalaıymen jabylǵan, sodan keıin ár túrli órnekter soǵylǵan. Negizinen Irannyń ulttyq órnekteri, túrli shyǵarmalardyń sıýjetteri men motıvteri jazylady. Bir ónim jasap shyǵarý úshin 4 aıǵa deıin ýaqyt ketedi. Qazaqstanǵa alǵash ret keldim jáne halyqtyń sypaıylyǵy, qonaqjaılyǵy unap jatyr. Bizdiń jumysymyzǵa óte úlken qyzyǵýshylyq tanytýda», — dedi N. Lýtfı agenttik tilshisine bergen suhbatynda.
Sondaı-aq, búgingi kórmege Túrkııanyń Izmır aımaǵynan qumyra jasaýshy Ahmet Tashhomdjý arnaıy keldi. Ol az ýaqytta 5,5 metr qumyra jasap, Gınnestiń rekordtar kitabyna engen. Búgingi jármeńkege sheber qoldan jasalǵan keramık buıymdaryn alyp keldi. Ásirese onyń qolanatyn tehnıkasy jáne qumyra betindegi shyńyltyry sala mamandary arasynda óte joǵary baǵalanady.
Jármeńkede qoldan jasalǵan buıymdardan basqa, azyq-túlikti tikeleı óndirýshilerden aýyl sharýashylyǵy taýaryn satyp alýǵa bolady. Kelýshiler úshin esh deldalsyz jańa ónimder qoljetimdi. El óńirlerinen kelgen fermerler azyq-túlik jármeńkesine 200 tonnadan astam ónim, onyń ishinde et jáne sút ónimderi, kókónister men jemister jetkizilgen.
Qonaqtar shyǵys taǵamdary festıvaline qatysa alady, onda merekelik dastarhannyń basty taǵamy — Naýryz kóje, sol sııaqty ystyq palaý, baýyrsaqtar jáne elordanyń úzdik mekemelerinen basqa da taǵamdar usynylady.
Jastar úshin arqan tartý, asyq atý, toǵyzqumalaq jáne taǵy basqa ulttyq oıyndardan týrnırler uıymdastyryldy.