Naýryz meıramy túrikter úshin ádet-ǵurypqa, yrymǵa toly – Shaban Aıdoǵdý

<p>PETROPAVL. KAZINFORM &ndash; Túrki halqy úshin Naýryz meıramynyń orny erekshe. Túbi bir túrki jurty kóktem merekesin jyl bastaýy, jańarý men jandaný meıramy dep biledi. Ulystyń uly kúni ortaq bolǵanymen ár ulttyń bul kúni pash etetin óz ádet-ǵurpy, dástúrleri bar. Petropavlǵa jumys babymen úsh jyl buryn kelgen Shaban Aıdoǵdý jerlesteriniń Naýryzdy qalaı toılaıtynyn aıtyp berdi. Ol &laquo;Bilim-ınnovatsııa&raquo; mektebinde kelisim boıynsha muǵalim bolyp eńbek etip jatyr.</p>

Naýryz meıramyn túrik halqy atap óte me? Túrkııada qalaı toılanady? Erekshiligi nede? 

Naýryzdy túrik halqy da atap ótedi, tarıhy tereńde jatqan meıram, Seljúkter kezinde de, Osman memleketi tusynda da toılanǵan. Ulttyq meıram. Manısa degen, túrikterdiń ataqty qalasy bar, ony «Hanzadalar ordasy» dep te ataıdy. Sebebi, buryn Osman hanzadalary memlekettiń tizginin qolǵa almaı turyp, Manısa qalasyn basqarýmen tájirıbe jınaıtyn bolǵan. Munda kóneden kele jatqan ádet-ǵuryptar qoldanylady. Sonyń biri - «Másır» dep atalatyn tátti taǵam. Bul qazaqtyń naýryz kójesi ispettes. Ereksheligi – «Naýrýzııa» degen dárilik shópterden jasalǵan, emdik qasıeti zor, meıramǵa arnaıy ázirlenedi.

Taǵy bir erekshiligi – túrikter naýryzdy 21-i kúni toılaıdy. Naýryzdy, sondaı-aq kóktemge aman-esen jetkenimizdiń belgisi retinde atap ótedi. Ásirese qalalarda meıram sán-saltanatymen, dýmandatyp ótedi. Arnaıy «Másır» ázirlenip, ony búkil halyqqa taratady. Bul dástúrimiz atadan balaǵa kele jatyr.

Meırammen baılanysty taǵy qandaı rásimder bar ?

Naýryz meıramy ádet-ǵurypqa, túrli senimderge toly. Kóktem merekesin, ásirese Anadolydaǵy halyq erekshe atap ótedi. Merekege daıyndyq bir apta buryn bastalady. Turǵyndar aýlalaryn jónge keltirip, úılerin tazartyp, syrtyn ákteıdi. Tamaqtaryn daıyndaıdy. Úıge qonaq shaqyrady. Qala syrtyna shyǵyp, seıil qurady. Ol jerge átkenshek quryp, ádette úlken ot jaǵady. Ottyń ústinen sol jerdegi búkil adam sekirip ótedi. Ottan sekirý arqyly búkil jamandyq ataýlydan tazaramyz dep senedi.

Taǵy bir dástúr – jigitterdiń betine kúıe jaǵýy. Ony keıin mindetti túrde ózenge baryp jýý nemese shomylý kerek. Kishirek ózen, aryq bolsa sonyń ústinen sekirip te ótedi. Bul da tazarýdyń belgisi.

Jalpy, ádet ǵuryptardyń basym bóligi jamandyq, qıynshylyq, kúnádan arylýǵa negizdelgen.

Qazaqtardaǵy sekildi naýryzda mindetti túrde jańa kıim kııý dástúri bar.

Qaıtys bolyp ketken ata-baba, áke-sheshe molasyna baryp, aınalasyn tazartady, olardyń rýhtaryna quran baǵyshtaıdy.

Júgirý, kúres sııaqty sporttyq oıyndar da oınatylady.

Dastarhanǵa taǵy qandaı dástúrli taǵamdar qoıylady, nelikten?

Naýryzda dastarhanǵa jeti túrli tamaq daıyndap qoıý mindet. Osylaısha shańyraqqa molshylyq, bereke shaqyrady. Ol jeti taǵam ár qalada ártúrli ázirlenedi. Budan bólek aldyn ala bir ydysqa arpa men bıdaıdy naýryzǵa kógerip shyǵatyndaı etip egedi. Ony «semen» dep ataıdy. Bul da naýryzda dastarhanǵa qoıylyp, aldaǵy jyldyń berekeli bolýyna jasalatyn yrym.

Bul kúni jumyrtqa pisirilip, ol túrli túske boıalady. Bul rásim tek qana Naýryzda jasalady. Balalardyń, jastardyń arasynda sol boıalǵan jumyrtqalardy toǵystyrý dástúri bar. Kimniń jumyrtqasy jarylmaı, jeńimpaz bolsa, soǵan syılyq beriledi.

Qazir Qazaqstanda Naýryz meıramyn qalaı atap ótesizder? Qandaı rásimderdi qoldanasyzdar?

Qazaqstanda jeke ult bolyp Naýryz meıramyn atap ótpeımiz. Petropavlda turyp jatqan túrikter az. Birge jumys istep jatqan áriptester, dostarmen aralasyp, bárimiz birge merekeleımiz. Bizdiń mektep jylda kıiz úı qurady, baýyrsaq pisirip, túrli ulttyq oıyndardy oınatý dástúrge aınalǵan.

Naýryzǵa qandaı tilegińiz bar ?

Qazaqstan halqyna bereke-birlik, tek qana jaqsylyq tileımin. Túrik halqymen dostyǵy máńgi bolsyn, nyǵaıa bersin!

Rahmet!