Nadejda Lýshnıkova: Armany joq adammyn

NUR-SULTAN. QazAqparat - Uly Muhtar Áýezov «Páli, qarlyǵashtaı quıttaı orys júregińe qazaq óleńinen qandaı ádemi uıa salǵansyń» dep súısingen aıtys aqyny, Qazaqstan Jastar odaǵy syılyǵynyń ıegeri, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Nadejda Lýshnıkova seksen jasqa toldy. Ózge ult ókilderiniń ishinde qazaq ónerin qadirleýdiń etalonyna aınalǵan aqynnyń arman tilegi de ult muratymen úndes. «Nemen aınalysyp júrsiz?» degen saýalymyzǵa «Arqa tórinde nemeremdi kúı ónerine baýlyp jatyrmyn» degen apamyzdyń urpaq tárbıesi, aıtys taǵylymy turǵysyndaǵy áńgimesin tyńdap otyryp birer saǵattyń qalaı ótkenin de baıqamaı qaldyq. Óreli ósıetine alǵys aıtyp, telefon tutqasyn qımaıqoshtastyq, dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazetiniń tilshisi. QazAqparat Nadejda Lýshnıkovanyń osy suhbatyn oqyrmanǵa usynady.

– Nadejda apaı, seksen deıtin be­­les­tiń bıigindesiz. Esenqul ini­ńiz aıt­qandaı, tirshilikte adam shirkin qashqanǵa da, qýǵanǵa da ile­sip, jaq­sy­ny da, jamandy da kóredi. Qo­ly­­ńyzǵa dombyra ustaǵan mon­shaq­taı kúnińizden alashtyń aıaly ala­qanynda kelesiz. Asqan asý, atta­ǵan beles, júrip ótken jolyńyzǵa osy bıikten kóz tastaǵanda neni kóresiz?

– Aspankóńil qazaqtyń áppaq nıetin kórem. Zaý bıikpen astasqan asqar shyńdary bar salqar dalany kórem. Alataýdaı aıbyndy, Alakóldeı aıdyndy halqymdy kórem. Alaqanyna salyp, qushaǵyn ashqan, kóńili taý bulaǵyndaı taza aqedil aǵaıyndy kórem. Qadiri altynnan bıik qaranar aǵalardy, tektilikti tumar etken aıaýly analardy kórem. Mine osylar meniń ónerim men ómirimdi órge súıredi, basymdy tórge súıredi, jy­ǵyl­ǵan­da janyma jalaý boldy. Atymdy báıgeden keltirip, aqynym dep arqamnan qaqty. Aq tilegin aıaǵan joq. Alla aýzyma sóz salyp, basyma baq qondyrsa, qandaı da bir bıikke jetken bolsam, armany bıik adamdardyń aq-tileginiń sharapaty dep bilem.

Ras, ómir bolǵan soń qyzyǵy men qıyndyǵy qatar júredi. Tirshilikte bir kisideı qıynshylyqty da kórgen adammyn. Zerdeleı bilgen pendege ómirdiń ár kúni kúres. Óziń tilge tıek etken Esenquldyń óleńindeı, ómir birde ýyn, birde balyn usynýy múmkin. Al bes kún jalǵannyń parqyna jete bilgen jan baıa-shaıa tirshiliktiń batpaǵyna bas qatyra bermeıdi. Óıtkeni ómirdi asqaq etetin, eń aıaýly dastan etetin alǵaýsyz peıil ǵana. Bala-shaǵamdy asyraý úshin sıyr da saýdym, ustaz da boldym, san salada qyzmet ettim. Áıteýir eldiń ortasynda tirshilik keship kelem. Nebir qıyn zamandar artta qaldy. Qazir qý janyńa kerektiniń bári bar. Biraq qansha barshylyq zaman bolsa da adamdardyń peıili ózgerdi, nıeti taryldy. «Joqtyqpen synalǵan eshteńe emes, eń qıyny toqtyqpen synalý» degen sóz bar emes pe?! Mine, osy jaı oı tereńine jeteleıdi. Urpaq sanaly bolsa, bardyń qadirin bilse, ótkenge salaýat aıtsa deımin. Áıtpese qazir ata-babalarymyz armandap ketken ǵajap ómirdi súrip otyrmyz. Qolyna kúrek ustaǵan adam jerde qalyp jatqan joq. Saýalyńa naqtyraq oıysaıyn. Ótkende mynadaı joldardy qaǵaz betine túsirippin. Seksenniń toıyn sol shýmaqtarmen tarqataıyn.

Ózderiń meniń baqytym,

Qaınarym móldir, baq qusym.

Seksenim esik qaǵyp tur,

Habarlas taýyp ýaqytyn.

Elińe aıan esimiń,

Jetisý appaq besigim,

Boıtumarym – jyr Jambyl,

Túsirgen taǵdyr kesimin.

Bas qosyp, qyr, syr toılar ek,

Kóterip tur-aý bul indet.

Keń dastarqan jaıamyn,

Shaǵyndaý ǵana toı bar dep.

Taǵy bir óleńimde oıymdy bylaısha órippin:

Abaıdy oqyp, jańa

oqyp Qasymdardy,

Balǵyn janda bir sezim tasynǵan-dy.

Sol tasynǵan mahabbat qýaty eken,

Ǵashyq dáýren on jeti jasymdaǵy, – dep bastalǵan arman án seksenniń seń­giri­ne ákeldi. Qasıetti qazaqtyń elinde, kóńilimiz jasaryp, júregimiz jumsaryp osy jasqa jettik. Táýbá!

– Qazaq jyrynyń qaınar bulaǵy qa­nyńyzǵa daryp, aıtys alamanynda ta­laı márte top jardyńyz. Óleń bop ómir keshtińiz. Ahań qadirlegen arda til­diń bar qunaryn, máıegin, mar­jan oı­men kestelep talaıǵa úlgi kór­se­tip júr­siz. Bul álbette, týǵan jer topy­ra­ǵynan daryǵan qasıet bolar?

– Qazaq aýylynda óstim, qazaq mek­te­bin bitirdim, qazaq jigitiniń qoly­nan ustadym, qazaqtyń urpaǵyn ósirip otyrmyn. Óziń aıtqandaı, qazaqtyń tól ónerin tórge shyǵarýǵa qal-qadirimniń jetkeninshe ún qostym. Qazaq emeı kimmin? (kúldi) Álbette, ósken orta, týǵan topyraq adamnyń qalyptasýyna zor áserin tıgizedi. Aqyndar men batyrlar shyqqan kıeli ólkede kindik kesken meni óleń deıtin qasıet órge súıredi. Jyr alyby Jambyl Jákem, ózim kózin kórgen qara óleńniń qara nary Úmbetáli óleńderi osy bir álemge ińkár etti desem jalǵan aıtpaǵanym bolar.

Bul ómirde esh nárse jaıdan-jaı bolmaıdy. Bala kóńilimde qattalyp qalǵan myna bir oqıǵa eriksiz oıyma oralyp otyr. Shámetaı deıtin aqynjandy apa­myz ótken. Sol kisi birde qyzy Ál­ke­maı ekeýmizdi Jambyl aqynnyń aýy­lyna alyp bardy. Shamamen bes jasym. Syrty qońyrshalaý, bes qanatty kıiz úıge keldik. Álkemaı ishke kirmeı, sharshaǵanyn aıtyp álgi kıiz úıge arqa­syn súıep otyra ketti de, men Shámetaı apamen birge ishke endim. Tórdegi bıik qalyń tósenishtiń ústinde appaq saqaly omyraýyna tógilgen, aq jeıdeli, tulǵasy zor, aqsaqal otyr eken. Apam álgi kisige ıilip sálem berdi de, qonaq-kórpeniń shetine tize búkti. Áńgimeleri jarasyp otyr. – Áı, Shámetaı, mynaý qasyńdaǵy kishkentaı nemere qyzyń ba? – dep surady ata.

– Qyzym ǵoı, Jáke, qyzym ǵoı, – dep basyn ızedi apam.

Ataı bizge jymııa qarap: «E, báse, kózi tuzdaı bop ózińe tartypty!» – dedi de, qolyn sozyp tóseginiń bas ja­ǵyn­da qyp-qyzyl bop, albyrap jat­qan aport almanyń bireýin, «má, ala ǵoı, qyzym» dep maǵan usyndy. Dámi til úıiretin tátti almany qushyrlana jep aldym. Bala emespin be, syrtta otyrǵan Álkemaıǵa kishkenesin qaldyrýdy da oılamappyn. Keıin úıden shyqqasyn maǵan alma usynǵan Jambyl atam ekenin apamnan bildim. Ǵasyr jasaǵan abyz atanyń, ańyz atanyń qolynan alma jegenim arman bıigine qanat qaǵýyma túrtki bolǵan sáýleli sátteı seziledi. Muny maǵan kishkentaıymyzdan birge ósken qyzy Álkemaı qaıtys bolyp, bata jasap shańyraǵyna barǵanymda Shámetaı apamnyń mańdaıymnan súıip turyp esime salǵany bar! «Nadıajan-aý, osyndaı bolyp el nazaryna ilikken aqyndyǵyń, qazaqtyń sózin talantyńmen qasterlegen qasıetiń Jambyl tátemniń óz qolymen bergen bir túıir sol almasynyń, dám-batasynyń qudireti ǵoı» degeni áli esimde. Osy bir sóz maǵan ómir boıy medet berip keledi. Júrgen jerimde, ár suhbatymda aıtyp júretinim de sondyqtan.

Al negizinen meni naǵyz aqyndyq jolǵa túsirgen qasıetti Qyzylorda topyraǵy der edim. Segizinshi synyptan keıin Shámshá Berkimbaeva bastaǵan bir top qyz kileń qyzdar oqıtyn sondaǵy oqý ordasynda bilim aldyq. Aıtystarda da talaı márte Qyzylordanyń namysyn qorǵadym. Nartaı men Ábdildá sekildi talanttardyń qanat qaqqan uıasynda alǵashqy bilim saparyn bastadym. Joǵaryda aıtqanymdaı, ósken ortasy ǵana emes, júrgen ortasy da adam jan-dúnıesiniń qalyptasýyna áser etpeı qoımaıdy eken. Qazaq jyrynyń Otany – Syr eliniń qudireti sondaı, bizge kelgen orys qyzy Nadejdanyń ózi de qazaqsha óleń jazyp ketti dep arqalandyrǵan, darynyma jel bergen, Almatyǵa ákelip bıik minbeden óleń oqytqan aıaýly Asqar Toqmaǵambetov aǵamyz bolatyn. Muny qalaı umytaıyn. Asqar aǵamyzdyń qurmetine úlken qyzymnyń atyn Quralaı dep qoıdym. Ol kisiniń ómirlik seriginiń esimi de Quralaı edi. Halqynyń birtýar perzenti Ózbekáli Jánibekov aǵamyzdan da kóp qamqorlyq kórdim. Ult mádenıetin alǵa súıregen aqpeıil aǵalardyń senimi maǵan rýhanı tirek boldy.

– Aǵalardyń aq tileginen qýat alyp, armanǵa qanat qaqtym deısiz ǵoı... Bir aıtysyńyzda batyr Baýyrjan atamyz altyn saǵat syı­la­ǵa­nyn bilemiz. Bul qaı kezdegi aıtys edi?

– Ol jyldary ár óńirden kelgen aıtys aqyndary aımaq-aımaqqa bó­linip alamanda baq synaıtyn. Bir joly aqtyq márede jasy alpysty al­qym­dap qalǵan shymkenttik aqyn Joldas Dastanovpen sóz barymtasyna tústim. Osy jyr dodasynyń marapattaý rásiminde Ábdildá Tájibaev bastaǵan uıym­dastyrýshylar alqasy jeńim­paz­dardyń bárine «Pobeda» dep atalatyn erler saǵatyn tartý etti. Maǵan saǵat usynǵaly jatqanda, kórermender zalynan «Almaıdy Nadejda ol saǵatty!» – degen bir zor daýys gúr ete tústi. Zal ishi siltideı tynyp, jurt ańtarylyp qaldy. Bul – Baýyrjan atamyz eken. Qa­synda otyrǵan kempirine qarap: «Káme-e-sh! Bar da, qazir satyp ákel, Nadejdanyń qolyna búgin altyn saǵat taǵylady!» dedi. Aıtqandaı-aq sálden keıin «Nadejdaǵa sheberligi úshin» dep óz qoltańbasymen batyr Baýkeń «Lıra» markaly altyn saǵatty qolyma taqqany bar. Ábdildá Tájibaev meni marapattar tusta, aıtys degen ótkinshi jańbyr sekildi, kitap shyǵaryp jazba poezııaǵa bet burý kerek degendi aıtty. Sonda Báýkeń ornynan atyp turyp: «Seniń tilińde sóıleıtin ózge til ókilderi bar shyǵar, al endi dombyra shertip, ulttyń uly ónerin tula boıyna sińirgen myna sary qyzdy osy jıynnyń júırigi demeı ne deımiz?» degeni bar. Sosyn meni shaqyryp alyp: «Qaraǵym, «ıi qanbaǵan qamyrdy etke salma» degen bar. Jolyń jarqyn bolsyn deseń ónerge adal bol, bastaǵan isińdi aıaǵyna deıin jetkiz» dep batasyn berdi. Osy aıtysqa arqaý bolǵan bir másele Ázilhan Nurshaıyqovtyń Baýkeń týraly jazǵan «Aqıqat pen ańyzynda» aıtylady. Men úshin eń bir qadirli mura sanalatyn bul saǵat qazir Uzynaǵashtaǵy Úmbetáli mýzeıinde tur. Pir tutqan aqynymnyń mýzeı-kórmesine óz qolymmen aparyp tapsyrdym.

– Ol kezdegi aıtystardyń qoǵam­­­daǵy róli qandaı edi? Alamanda aıtyl­ǵan aqyn sóziniń qýaty belgili bir jaǵ­daı­l­arǵa ózgeris ákelýge qanshalyqty qaý­qarly boldy?

– Qoǵamda oryn alǵan olqylyqtardy syn sadaǵyna alý aıtys aqyndarynyń bir muraty desek artyq emes. Buqara muńyn jyrlaǵan Buqarlar, keshegi Aqtamberdi men Shalkıiz, Murat pen Maılyqoja, Súıinbaı men Jambyl eńseli eldikti, óreli órlikti, eń bastysy halqynyń muń-muqtajyn jyryna arqaý etti. Biz de bul dástúrden jańylǵan joqpyz. Birde Shymkentte ótetin kezekti aıtysqa attanar aldynda, qazaqtyń úlken aqyny Qýanysh Baımaǵambetov syrqattanyp jatyr degendi estip halin suraı bardym. Jasy toqsannan asqan abyz shaıyr maǵan qarap: «Nadejda, aınalaıyn, sóz óneri degen óte aýyr ári qıyn jol. Bul ardyń joly. Tózetin bol. Aldyńda asý-asý jol jatyr. Basyńdy bir suqsań qaıtyp shyǵa almaısyń. Júregiń, bar bolmysyń soǵan baılanady. Esińde saqta. Bizdiń jaqsylyǵymyzdy eshkim tartyp ala almaıdy. Al attynyń qoly jetpeıtin, aıaǵy jetpeıtin jerdi aqyn aıtsa onyń oryndalmaıtyn jaǵdaıy joq» dep edi. Bul sóz meniń aıtystaǵy ustanymyma aınaldy.

Birde Syrdarııanyń atynan shıelilik Shaımahan Óteev degen aqynmen aıtys­tym. Sonda qarsylasym Syrdarııańda ne bar, Shıelige kóz tastasań kúrishimiz pisip, yrysymyz shalqyp jatyr degen sy­ńaıdaǵy oı aıtty. Sonda men: «Nar­taı­dyń jyry shalqyǵan, Otty júrek sharpyǵan, Alataýdaı aqynǵa, Eskertkish joq maqul ma? Jermen-jeksen beıiti, Qaraıyp tur taqyrda. Zamanynda keńshilik, Uıat-aq mundaı kemshilik» degenimde qalyń kópshilik oıymdy quptaı ketti. Osy aıtystan soń kóp uzamaı Qyzylordadaǵy jalǵyz drama teatryna Nartaı esimi berilip, basy qaraıtyldy. Keıin qalada Nartaı atyndaǵy kóshe paıda boldy. Sol sekildi, ózimmen qanattas bolǵan, aıtys sahnasynda qatar júrgen qanshama aqyn eldiń kókeıinde júrgen oramdy oıdy jyr tilinde kestelep, talaı ıgi istiń tamyr jaıýyna muryndyq bolǵanyn maqtanyshpen aıta alamyn. Aıtys sahnasynda talaılarmen úzeńgi qaǵystyrdym. Bir ǵana Manap Kókenovtiń ózimen 28 márte sóz saıysyna túsippin. Sol aıtystardaǵy qyzyqty jaıttar, áserli sátter kóńilimde áli kúnge saırap tur.

– Búgingi aıtystyń betalysy týraly ne aıtasyz?

– Jórgeginde jyr qasıetin emip, «sóz qudiretin óz qudiretim» dep tanyǵan qazaq úshin aıtystyń jóni de, josyǵy da bólek. Sulý sózge sýsap kelgen tyńdarmannyń kóńil saraıyn ashatyn degdar óner óz bıiginen qulaǵan joq. Qaıta ýaqyt ótken saıyn, túrlenip, jańǵyryp keledi. Ult óneri órken jaıyp, bir ǵana otbasynan birneshe shoqtyǵy bıik aqyndardyń shoǵyry shyńdalyp shyqty. Bul árıne kóńil qýantady. Qazirgi aqyndardyń sózderi myǵym, uıqastaryna da eshqandaı aıyp taǵa almaısyń. Degenmen jalpylama nárse jalpylama bolyp qalatynyn aqyndar esten shyǵarmasa deımin. Aıtysta naqty aıtar dúnıeńniń tamyryn tap basqanyń jaqsy ǵoı. Al jalpylama aıtylǵan sózdiń suraýy joq. Ǵasyrlar qoınaýynan jetken aıtys ónerinen eldiń ejelgi tarıhyn, baǵzydaǵy dástúr-saltyn, minez-sıpatyn, batyr, er tulǵalarynyń bolmys-bitimin tanımyz. Al terme maqamyna salyp aıtý, halyq ániniń termelik sazymen oraılastyra aıtý dástúri, ókinishke qaraı, qazirgi aıtystyń talantty jas aqyndarynda jetispeı jatady. Aıtys oıymen de, júrekke jetkizer sazymen de halyqty baýrasa ǵana naǵyz aıtys bolady. Tól ónerimizge júıeli qoldaý kórsetilip, úlken alaman aıtystardyń jıi ótip turýy baba murasyn bıik deńgeıge kóterdi. Janyma jalaý bolǵan, halyqtyń delebesin qozdyratyn, aqedil jurt asyǵa kútetin aıtysymyz osy bıiginen eshqashan qulamasa dep tileımin.

– Aqyn kóńilinde qandaı alań bar?

– Kóńilge maza bermeıtin jaıttar kóp qoı, janym. Sonyń eń úlkeni bala tárbıesi. Qudaı perzent súıgizip, meıirimin túsirgen kez kelgen jannyń ómirdegi eń úlken mıssııasy sanaly urpaq tárbıeleý. Ata-ana balasyna qandaı tamaq berdim degendi emes, qandaı sabaq berdim degendi kóbirek oılaýy kerek. Sebebi búgin sen ósirgen bala, erteńgi qoǵamnyń bet-beınesi. Bizge deıin ómir súrgen barlyq danyshpandar osy bir ósıetti máńgilik amanat etip qaldyrdy. Qara sózdiń qasıetin qalypqa salyp bergen qazaq «uıada ne kórseń, ushqanda sony ilesiń» degendi tegin aıtqan joq. Biz aıryqsha mán berýge tıis nárse osy. Jas bala bos qumyra sekildi, ishine ne quısań sonymen tolady. Óziniń shyqqan tegin, túp tamyryn jadyna berik toqyp ósken baldyrǵan zııatker urpaq bolyp qalyptasady. Sózdiń ashyǵy kerek, tehnokratııa saltanat qurǵan zamanda balalarymyzdy sıqyrly smartfondar tárbıelep jatyr. Qansha jerden jumysbasty bolsa da, áke men ana perzentiniń janyna úńilip, onymen syrlasýǵa ýaqyt tabýy kerek. Árbir bala úshin ózin bireýdiń, ásirese ata-anasynyń jaqsy kóretinin seziný mańyzdy. Sonymen qatar ata-ana tarapynan beriletin mahabbattyń bala bolashaǵy úshin orny erekshe. Sebebi mahabbattyń ne ekenin sezinip, bilip ósken bala ǵana ózgelerdi osy sezimge bóleıdi. ıAǵnı bolashaq jary men balalaryn baqytty ete alady. Nazaryn belgili bir salaǵa buryp, myqty maman bolyp shyǵady. Myqty maman bolý arqyly adamzattyń ıgiligine jaraıtyn isterdi qolǵa alady.

Bala boıyndaǵy daryn bulaǵyn ashyp, ony arnasyna túsiretin áke men sheshe, ata men áje. Nemeremniń aldy on beske keldi. Bireýin dombyraǵa, endi birin óz qyzyǵýshylyǵyn eskerip qazaqsha kúreske berdim. Kóp ýaqytymdy solarǵa arnaýǵa tyrysam. Áje tárbıesi – balanyń altyn tuǵyry.

Bizdi kitap tárbıeledi. Jaqsy ja­zyl­ǵan shyǵarma – jannyń azyǵy. Mer­zimdi baspasózdi qaldyrmaı oqy­dyq. Bir ózim 6-7 gazetke jazylatynmyn. Qazirgilerdiń deni kitap bylaı tursyn, gazet oqymaıdy. Úıden bir japyraq gazet tappaısyń. Bul da qynjyltatyn jaıdyń biri. Qansha jerden zaman aǵymy desek te, ınternet dástúrli qundylyqtardyń ornyn toltyra alady degenge senbeımin. Oqýdy toqtatqan adam, oılaýyn da toqtatady. Tanymyn keńitken saıyn adamnyń rýhy kemeldenip, jany jasara beredi. Jastarymyz tanym kókjıegin keńitýden góri materıaldyq ıgilikterdi aldyńǵy orynǵa qoıady. Barshylyqta ómir súrgen jaqsy, árıne. Al rýhanı jutań bolsań, odan asqan sor joq. Júregi tynyshtyq tappaǵan adamnan baqytsyz adam joq.

– Úmbetáli men Muhtardyń yqy­la­syna bólenip, Batyr Baýkeńniń, Asqar Toqmaǵambetov pen Ábdilda Tá­ji­­baevtyń, basqa da birtýar tulǵa­lar­dyń batasyn aldyńyz. Ana, áje, aqyn degen ataǵyńyz bar. Armanyńyz bar ma?

– Muqaǵalı aıtqandaı: «Jan bar ma eken, armanǵa salǵan quryq». Pende shirkinniń armany taýsylǵan ba?! Al jeke ózime toqtalar bolsam, armany joq adammyn. Halqymnyń alǵysymen kóktep, alaqanynda júrdim. Keń jazıra dalany óleńmen órdim. Ushqan quspen qanattas boldym, jaqsylarmen tabaqtas boldym. Qazaqtyń qaı dalasyna barsam da aldymnan shyǵatyn aýyl bar. Osyǵan marqaıamyn. Jıyrma jeti jyl qazaq tili men ádebıetinen sabaq berdim. «Adam bir jylyn oılasa dán sebedi, bir ǵumyryn oılasa aǵash egedi, al ǵasyrlyq bolashaǵyn oılasa shákirt tárbıeleıdi». Sol shákirtterimniń júregine tıtteı de bolsa izgilik nárin ege alsam, meniń baqytym sol. Bizdi Alla Taǵala ómir­ge jerdiń betin jumaq qylyńdar dep jiberdi. Aınalańdy gúldendir, ózińdi gúldendir, jan-jaǵyńa shapaǵat shýaǵyńdy shash dep joldady. Hakim Abaı aıtqan, adamzattyń bárin baýyrym dep súıý, adamdyqty, adaldyqty súıýdiń tórkini osynda jatyr. Álemdi saqtap turatyn meıirim. Sol meıirimniń shýaǵy sónbesin. Birer jyl buryn qasıetti Mekkege tabanym tıip, musylmandyq paryzymdy ótedim. Soǵysta sheıit bolǵan atam úshin Ýmra jasaýdyń sáti tústi. Múlde ózgeshe kúı keshtim, jan saraıym ashylǵandaı boldy. Tirshiliktegi talasý men tartysýdyń, ańdysý men arbasýdyń túkke turmaıtynyn anyq sezdim. Moınymda bir adamnan alǵan qaryzym joq. Eshkimge ókpem joq. Barǵa qanaǵat, joqqa sabyr etip júrgen pendemin. Bul dáýren bizge deıin de bolǵan, bizden keıin de toqtap qalmaıdy. Jyldar jyljıdy, urpaqtar almasady. Bóltirik sheshen qartaıǵan shaǵynda aldyna aqyl suraı kelgen jas jigitke: «Baılyq erıtuǵyn muz, baq ushatuǵyn qus, bala artta qalǵan iz, bárinen de aǵaıyn-týysyńmen, el-jurtyńmen siz-biz desip ómir súrgenge ne jetsin. Eger osylarǵa júregiń jyly bolsa, qaıǵyń kúl, qýanyshyń ot» degen eken. Dana Máshhúr Júsip: «Adamnyń qaıǵysyn árkim bólise alady, bireýdiń jaqsylyǵyna shyn qýana alǵan adamǵa áýlıe degen sózdiń ózi azdyq etedi» depti. Mine jalǵannyń qyzyǵy degen osy. «Armanyńyz bar ma?» degen saýalyńdy myna bir shýmaqtarymmen túıindeıin.

Tirlikte dúnıe jısam tyrbańdaýmen,

Zamandas júreginen syr

ańdar ma em?

Jalǵanda bir armansyz bolsa menmin,

Zýyldap qatar ushqan qyrandarmen.

– Áserli áńgimeńizge rahmet.