Nıý-Iorkte qazaq tili kýrsy ashyldy

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Nıý-Iorkte qazaq tilin úıretetin kýrstar ashyldy, dep jazady Habar 24. 

Bul - «Bolashaq» baǵdarlamasynyń stıpendıattarynyń bastamasy. AQSh-ta bilim alyp júrgen bir top stýdentimiz, oqýdan bos ýaqytta ózgelerge qazaq tilin úıretip júr.

Nıý-Iorktegi «Bolashaq» stıpendıatynyń ıegerleri sheteldegi qazaqstandyqtar men amerıkalyqtarǵa qazaq tilin úıretýge kiristi. Alyp megopolıste Uly Dalanyń dástúri men mádenıetin, tili men saltyn úırenýge talaptanǵandar sany áldeqaıda kóp bolyp shyqqan.

«Osynda «Bolashaq» baǵdarlamasy boıynsha oqýǵa kelgen jerlesterimiz kóp. Aramyzda qazaq tilin joǵary deńgeıde úırete alatyn ustazdar, fılolog, jýrnalıster bar. Sondyqtan bárimiz bas qosatyn oryn tabý kerek dep sheshtim. Nıý-Iorkte qazaq tilin úırengisi keletinderge arnap, Facebook-te habarlandyrý jazdym. Alǵashqy sabaqqa 15 bala men on shaqty úlken kisi kelgende tańǵaldym. Barlyǵy osy bastamamyzdy qyzý qoldap otyr», - dedi qazaq tili kýrstarynyń uıymdastyrýshysy Raýshan Naızabaeva.

Raýshan Naızabaevanyń «Bolashaq» stıpendııasynyń arqasynda Nıý-Iork ýnıversıtetinde «Onlaın jáne baspa medıasy» magıstrlik baǵdarlamasy boıynsha bilim alyp jatqanyna eki jyl boldy. Jýrnalıst qazaqstandyq stýdentter men dıasporanyń basyn qosyp, túrli sharalar uıymdastyryp júr. Astanadan eki balasymen birge kelgen Raýshan biraz ýaqyttan keıin balalarynyń ana tilin umyta bastaǵanyn baıqaǵan. Kóptegen jerlesi de osy máselege ýaıymdap júrgenin ańǵarady.

Osyǵan oraı ózi oqyp júrgen ýnıversıtet ákimshiliginen qazaq tilin meńgerýge arnalǵan aýdıtorııa bólýdi suraıdy. Búkil álemnen kelgen 50 myńnan asa stýdent oqıtyn AQSh-tyń eń iri joǵary oqý orny qazaq qyzynyń bul ótinishin jerde qaldyrmaǵan.

«Otandastyrymyzdyń bastamasy arqasynda ana tilimizdi odan ary damytýǵa, tereńirek oqýǵa úlken múmkindik týdy. Qazaq tilin úıretýden bólek bul jerde qazaq halqynyń salt-dástúrin, mádenıetin, tarıhyn oqýǵa basa nazar aýdarylǵan. Qazaq halqynyń maqal-mátelderin taldaý men úshin eń qyzyqty sabaq boldy», - dedi oqýshy Madına Ahmedına.

Búginde Nıý-Iorktegi qazaq tili kýrsyna 40-tan asa adam qatysady.

Oqý ýaqyty - eki saǵat. Qazaq tili balalarǵa oıyn túrinde oqytylady, sosyn ata-analarymen birge tarıh pen salt-dástúrlerdi «spıkıng klab» formatynda talqylaıdy.

«Biz qazaq tilin, mádenıetin, dástúrin bilgen soń keler urpaqqa ony úıretý bizdiń paryzymyz dep bilemin. Sondyqtan basqa stýdentterdi qazaq tilinde sóıletý, úıretý - bizdiń maqsatymyz», - dep atap ótti ustaz Alııa Jýnýsova.

 Nıý-Iorktegi oqýshylar balabaqsha men mektep partasynda latyn áripterin oqıtyndyqtan, olar qazaq alfavıtiniń latyn álipbıine kóshýin taǵatsyzdana kútti. Bolashaqta latyn álipbıimen jazylǵan jańa oqýlyqtar shyǵa qalsa, balalardy oqytý anaǵurlym jeńil bolmaq. Nıý-Iorktegi otandastarymyz osy klýbty balalardyń ulttyq bı men dombyra tartýdy úırenetin, qazaqsha sóılesetin mádenıet ortalyǵy retinde keńeıtýge nıetti. 

Seıchas chıtaıýt