N.Nazarbaev: Tarıh - ótkenniń sabaǵy, aldaǵynyń keıingige ónegesi

Foto: None
ASTANA. 25 qarasha. QazAqparat - 11 qarashada Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetindegi brıfıngte sóz sóılegen QR Mádenıet jáne aqparat mınıstri Muhtar Qul-Muhamed 2014 jyldyń jazynda elordada Ulttyq mýzeı ashylatynyn málimdegen bolatyn.

Buǵan qatysty QR Ulttyq mýzeıiniń dırektory Darhan Myńbaı «Egemen Qazaqstan» basylymynda jaryq kórgen «Muraty bıik mýzeı» atty óz maqalasynda: «Búgingi jahandaný zamanynda Qazaqstan Respýblıkasy úshin Ota­nymyzdyń mem­le­ketshil tarıhy men aıbaryn, táýelsizdikti tuǵyrly etý jolyndaǵy batyl sheshimder men isterdi jańashyl mádenı-tanymdyq pishimde jetkizý aıryqsha mańyzdy, meılinshe dilger, óte jaýapty taqy­rypqa aınalyp otyr», - dep jazady.

«Álemdik jańǵyrý aıasynda elimizdi jáne onyń júregi - Astanany damytý men órkendetý Elbasymyzdyń jiti qadaǵalaýynda turǵanyn jaqsy bilemiz. Sondyqtan Qazaqstannyń árbir azamaty, árbir memlekettik qyzmetkeri osy eldik jaýapkershilikti tereń sezinip, el mádenıetiniń odan ári jetilýine aıanbaı úles qosýy qajet dep sanaımyz.

Elimizdiń damý basymdyqtaryn naqty aıqyndap bergen Prezıdent N.Á.Nazarbaev óńirlik jáne álemdik ekonomıkalyq daǵdarys órship turǵan kezeńde halyqty azyq-túlikpen qamtamasyz etý, jumyspen qamtý, eldiń ál-aýqatyn túzeý, halyqaralyq bedelin arttyrý mindetterimen qatar bolashaqtyń kepili retinde tarıhymyzdy tanyp-bilý men zerdeleý, olardy Táýelsizdik qundylyqtarymen sabaqtastyqta qaraý qajettigine aıryqsha kóńil bóldi.

Bul otanshyldyq úderisterge serpin berip, tarıhy tereń Qazaqstan Respýblıkasyn jáne ózimizdi qur­met­teýge jol ashty. Eńsemiz kó­terilip, ha­lyqtyq qalpymyzdyń sapasy artty.

Nursultan Ábishulynyń bastama­symen ómirge kelgen «Mádenı mu­ra» baǵdarlamasy keń baıtaq eli­miz­diń qoınaýynda zerttelmegen, umy­tylǵan ǵajaıyp arheologııa jádi­gerlikterin tabýdyń, halyqtyń baı rýhanı qundylyqtaryn zerdeleýdiń, murany zertteýdiń jańa júıesin qalyptastyrýdyń, tabıǵı-mádenı jáne sáýlet eskertkishterin qalpyna keltirýdiń, dúnıejúzilik ǵylym, mádenıet, ádebıet jetistigine negiz­delgen gýmanıtarlyq ǵylymnyń to­lyqqandy qoryn qurýdyń negizine aınaldy.

Elbasy N.Á.Nazarbaev «Qa­zaq­stan-2050» Strategııasynda: «Biz ózimizdiń ulttyq mádenıetimiz ben dástúrlerimizdi osy áralýan­dyǵy­men jáne ulylyǵymen qosyp qorǵaýymyz kerek, mádenı ıgi­li­gi­mizdi bólshektep bolsa da jınas­tyrýy­myz kerek. Eldiń durys tańdap alynǵan baǵyty arqasynda biz kóptegen bıikterge - búk­pesiz ashyq saıasat júrgizýge, Qazaqstanǵa ǵa­na tán ekonomıkalyq damý jo­lyna, ıgilikti áleýmettik refor­malarǵa - bizdiń memle­ke­ti­mizdi aınytpaı tanýǵa ıgi yqpalyn tıgizip otyrǵan tabystarǵa qol jetkizdik. Bi­raq basqa bir qabat - názik jáne sonymen birge qyrtysy qalyń - rýhanı qabat bar, Qazaq­stan - tamyry tereń jaıylǵan uly tarıhy bar el ekenin kórsete jáne dáleldeı otyryp, dúnıejúzilik arenada biz elimizdi osy qabat arqyly pash etemiz» dep atap kórsetti.

HH ǵasyr men HHІ ǵasyrdyń toǵy­­synda qol jetkizgen egemen­di­gimizdiń aıshyqty nyshany re­tin­de, memlekettiligimiz ben eldik usta­nymymyzdyń aınymas qaǵıdaty retinde jańa álemdegi jańa Qazaq­stannyń baı tarıhyn, baıandy dástúrin tanystyrý úshin Elbasynyń tapsyrmasy boıynsha elordamyz - Astanada Ulttyq mýzeı boı kóterdi. Sáýleti asqaq, muraty bıik mýzeı! Qurylysy aıaqtalýǵa ja­qyn. Endi mazmuny da soǵan laıyq bolǵaı dep, jurt bolyp jumylyp jatqan jaıymyz bar.

Mýzeı - ótken ýaqytpen júzdese otyryp, búgingi ómirge tarıh parasatymen qaraıtyn oryn. Bul ǵasyrlar tańbasy men taby qal­ǵan jádigerlikter men zattarǵa oı kózimen qaraý­dyń, zamanalar aınasyna qarap el men eldik jolyn paıymdaýdyń aıryqsha múmkindigi der edik.

Árbir zat óz boıynda adam men adamzattyń, jalpy alǵanda, rýhanı baılyǵyn, naqtylaı kelgende, oıyn, talǵamyn, sheberligin, túsi­nigin saqtaıdy. Ulttyq mýzeıde osy ustanym jańa qyrynan kórinbek. Kelýshiniń kóz aldynan Asan-Qaıǵy izdegen Jeruıyqtan Táýelsizdik Jeruıyǵyna deıingi soǵys pen beıbitshilik, josý men jınalý, tóń­keris pen turaqtylyq, qýǵyn-súr­gin men saıası jańǵyrý, toqyraý men ja­sampazdyq ýaqyt pen kezeń, ǵasyr­lar men dáýirler aıasynda tizilip ótýi tıis. Sondaı-aq, búgingi saýatty oqyǵan úshin kez kelgen jádigerlik ózinen-ózi sóılep qoıa bermeıdi. Ony sóıletetin - ekspozıtsııalyq sheshim men búgingi tehnologııalyq sheberlik.

Ulttyq mýzeı aldynda qıyn da jaýapty mindet - ejelgi tas dáýirinen bastap búginge deıingi Qazaqstan tarıhyn Táýelsizdik pen jalpyadamzattyq qundylyqtar talǵamy men talaby turǵysynan kórsetý. Qazirgi ýa­qytta barsha eldik máseleni bilim men ǵylym turǵysynan baıyptaý qa­jettigi týyp otyr. Ulttyq mýzeı de osy ustanymdy basshylyqqa alady.

Bul mýzeı mádenıetke yntyzar qaý­ymǵa jádigerlikterdi qaz-qal­pynda kórsetip, mol aqparat beretin jetekshi ǵylymı, kórkemóner jáne tarıhı ortalyqtyń birine aınalady. Álbette, mýzeıdi quryp, qalyptastyrý mamannan kásibı adaldyq pen sheberlikti talap etedi, oǵan saýatty da saýapty jumys isteýdi júkteıdi. Al dúnıede bári de ózgeretinin, zamannyń qubylatynyn eskersek, ýaqytpen úndesip, úılesetin, óz dáýiriniń tilinde «sóılep» turatyn ekspozıtsııalar jasaqtaý klassıkalyq mýzeılerdiń báriniń birdeı qolynan kele beretin sharýa emes ekeni de aıan.

Mýzeıge qoǵamdyq sanany qalyptastyrýǵa edáýir dárejede yqpal etetin zerde ınstıtýty retinde qaraý da oryndy. Qazirgi zamanda mýzeıler óz jumysyn tolyqqandy atqarý úshin qyzmetin ǵylymı jetis­tikterimen, jańa ádistermen, tehnologııalarmen baıytýy tıis. Bul rette ǵasyrlar boıy qalyptasqan osy salanyń dástúrin muqııat saqtaý, memlekettik múddeni altyn arqaý etý - mańyzdy qaǵıdat der edik.

Ras, Qazaqstan mýzeı qalyptasty­rý isinen quralaqan emes. Sóıte tura, jańa zamannyń týyndysy - Ulttyq mýzeı nesimen erekshelenedi? Birinshiden, munda qazirgi zamannyń joǵary tehnologııalary qoldanylatyn bolady. Olar jádigerlerdiń ereksheligi men aıryqsha tarıhı ornyn halyqqa ornyqty, tıimdi, naqty kórsetedi. Kóne zaman men orta ǵasyrlar murasy tabıǵı úılesimdilikpen jańǵyratyn bolady. Ekinshiden, etnografııa, ulttyq qoldanbaly óner, músin, kórkemsýret, keskindeme tarıh pen qazirgi zaman talǵamy aıasynda astasyp, sabaqtasqan, tutasqan rýhanı dúnıege aınalady. Kire beristen tórge deıin saltanat pen rásim sıpaty aıqyndala túsedi. Úshinshiden, munda mádenıet pen ǵylym, memleketshildik sana men eldik tálim-tárbıe, otanshyldyq pen jasampazdyq bir arnaǵa toǵysatyn bolady.

«Birlik, yntymaq, tutastyq - Qazaq­stannyń arǵy-bergi tarı­hynyń eń ǵıbratty taǵylymy osy!» degen Elbasynyń syndar­ly sózi Ulttyq mýzeıdiń tuǵyrnamasyn aıqyndaıdy.

Mýzeı - ýaqytsha nemese naý­qan­dyq dúnıe emes, ol ǵasyrlarǵa eseptelip salynady. Ár el murajaıyn uqypty túrde bir urpaqtan ekinshi urpaqqa aýysatynyn eskerip, sa­baqtastyqty eskerip turǵyzady, qurady, jasaqtaıdy. Osy turǵydan kelgende Ulttyq mýzeıdiń búgini aıqyn, bolashaǵy zor dep oılaımyz. Árıne, belgilengen merzimde biz mýzeıdi asharmyz, alǵashqy ekspozıtsııalarymyzdy kelýshilerdiń nazaryna usynarmyz, al sodan soń mýzeıdiń kúndelikti tynys-tirshiligi, mýzeı qorlaryn jınaý, ǵylymı-zertteý, saqtaý, kórsetý, qalpyna keltirý, al eń bastysy tolyqtyrý jóninde janqııarlyq jumys qalaı júredi? Bul tusta da mamandar bolyp keńesetin, el bolyp aqyldasatyn jaıttar az emes. Dálirek aıtsaq, turaqty ko­mıs­sııa, júıeli keńes, ǵylymı-ádis­temelik, saraptamalyq qurylym, maman daıarlaý men biliktilikti artty­rýdyń negizderi, tetikteri t.b. asa qajettilikter eskeriletin bolady.

Mýzeı mártebesi saqtalatyn eks­ponat­tardyń qundylyǵymen, mańy­zymen, dara­ly­ǵymen aıqyn­da­latynyn eskersek, qor­lardy to­lyqtyrý min­deti áldeneshe ret qıyn­­daı túsedi. Ras, memleket kómek­te­sedi, múm­kin­diginshe qarjy­lan­dyrady, biraq bul eksponattar­dy satyp alýdyń, túrli ekspedı­tsııa jasaqtaýdyń, ǵy­lymı-zertteý jumysyn júrgizýdiń ǵana joly bolmaýy tıis. Bul ke­shen­di jumysty yntalandyrý men júıe­leýdiń, bardy uqsatyp, elge de, shetelge de tanytýdyń, sol arqyly Qazaq­stannyń óz úni, óz joly jáne aı­ryqsha tarıhy bar memleket ekenin kór­setýdiń jón-jobasy bolady dep senemiz. Osy baǵytta jumys isteımiz de.

Bul rette dúnıejúzi mýzeıleri tájirıbesin de eskergen abzal. Máselen, Brıtanııa ulttyq mýzeıiniń negizin jeke adam (dáriger ári natýralıst) ser Hens Sloýn qalaǵany belgili. Ol 1751 jyly aǵylshyn parlamentine óziniń qymbat ǵylymı kollektsııasyn 20 myń fýnt sterlıngke satyp alýdy usynǵan. Mýzeı qurýǵa uıytqy bolǵan osy kollektsııany Brıtanııa parlamenti satyp alǵan. Ras, bul úshin lotoreıa oınatýǵa týra kelgen, sonyń nátıjesinde qajetti soma jınalǵan. Odan keıin de jeke adamdardyń qaıyrymdylyǵy men jomarttyǵy bolmasa, sirá, Brıtan mýzeıi búgingideı deńgeıge jete almas edi.

Amerıkanyń Metropolıten mýzeıi de qısapsyz kóp sektsııalardy qamtıtyn óner zattarynyń biregeı jınaǵy deýge keledi. 100 jyldyq torqaly toıy qarsańynda (1970 jyly) bul mýzeı kórnekti tulǵalardan qomaqty syılyqtar aldy. Mysaly, gýbernator Nelson Rokfeller marqum perzenti Maıkldyń qurmetine Okeanııa, Afrıka, Ońtústik Amerıka halyqtarynyń ónerin qamtıtyn «Qarapaıym óner mýzeıiniń qoryn» syıǵa tartty. Al Metropolıten mýzeıi basqarmasynyń múshesi Robert Leman ózi muqııat saqtaǵan aıryqsha tarıhı-tanymdyq jınaqty tartý etti.

Áıgili Lývrdyń negizin koroldiń otbasy men aqsúıekterdiń memleket menshigine alynǵan kollektsııalary qalady. Napoleonnyń olja zattary da osynaý ataqty (sol kezde onyń atymen atalatyn) Parıj mýzeıiniń jınaǵyn baıyta tústi. Ári qaraı mýzeı de jeke adamdardyń qaıyrymdylyǵy men jomarttyǵy esebinen tolyǵyp otyrdy.

Osy rette Faberje kollek­tsııa­synyń qyzyqty tarıhyn aıta ketken oryndy. Kezinde Nıý-Iork alpaýyty Forbs Faberje ımperatorlarǵa syılanǵan áshekeı jumyrtqalardy jınaýǵa áýestenipti. Keıin onyń muragerleri zerger týyndylaryn aýktsıonǵa qoımaq bolady. Biraq saýda-sattyq bastalǵanǵa deıin kollektsııany Reseı mádenı-tarıhı qorynyń quryltaıshysy V.Vekselberg satyp alady. Osylaısha ataqty «Faberje jumyrtqalary» Máskeýde qalyp qoıǵan.

Mstıslav Rostropovıch pen onyń zaıyby Galına Vıshnevskaıaǵa tıesili óner zattarynyń baı kollektsııasyn bıznesmen A.Ýsmanov «Sotbıs» saýda úıinde ótýi josparlanǵan aýktsıonǵa bir kún qalǵanda tolyq satyp alǵan. Bul joly da tarıhı ádilettilik qalpyna keltirildi, baǵa jetpes jádigerler halyq ıgiligine aınaldy.

Sońǵy ýaqytta asa iri qaıy­rym­dylyq isti barselonalyq bıznesmen Hose Lýıs Varez jasady. Ol Prado mýzeıine orta ǵasyr men qaıta órleý dáýirindegi ıspan sýretshileriniń 12 shyǵarmasyn tartý etti. Qundy muranyń ishinde «Tobed madonnasy» bar. Sýretshi Haıme Serraıge telinetin bul týyndy 1359 jyly salynǵan. 1993 jyly qasaqana jarylystan zardap shekken Ýffıtsa galereıasyndaǵy Renessans óneriniń eń baı kollektsııasy qataryndaǵy 200 shyǵarmasy jeke adamdardyń qaıyrymdylyǵy esebinen qalpyna keltirildi.

1920 jyly synshy, jazýshy, kollektsıoner Felıks ıAsenskıı Krakovtaǵy Ulttyq mýzeıge japon óneriniń 6500-ge jýyq zattyq týyndysynan turatyn óz kollektsııasyn syılady. Bul az deseńiz, polıaktyń teatr jáne kıno rejısseri Andjeı Vaıda 1987 jyly kınematografııalyq Kıoto syılyǵynyń qarjysyn túgeldeı Krakovta «Japon óneri mýzeıin» qurýǵa jumsady. Osy mýzeıge negiz bolǵan jádigerlikter ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa deıingi jáshikterde shań basyp jatqanyn aıta ketý kerek. Bul iste Japonııa da qarap jatpady: osy eldiń temirjolshylar kásipodaǵy atalǵan mýzeı úshin mıllıon dollar qarjy bóldi. Jobany japon sáýletshisi Arata Isodzakı tegin jasap berdi. Mine, osynaý isterdi eldik is, ózgege taǵylym berer ónege dep tolyq aıta alamyz.

Mýzeı isi órkenıetti jolǵa qoıyl­ǵan AQSh-ta bılik organdary máde­nıet salasyna barynsha az qarjy jum­saıdy. Nege? Qalaısha? Bul elde salyq salynbaıtyn mádenıetti qoldaýǵa qomaqty qarajat beretin demeýshiler, metsenattar bar.

Eýropada mádenıet bıznestiń qanaty astynda bolýy qalypty qubylysqa aınalǵan. Munda mádenı mekemelerdiń 30 paıyzǵa jýyǵy jeke demeýshilerdiń aqshasyna jumys isteıdi. Naryqtyń qulaǵynda oınaıtyn Eýropa demeýshileri mádenıetti qoldaý arqyly atyn da shyǵaryp, qazaq aıtatyn «ynsap saıyn - berekeni» de oılaıtyny baıqalady.

Joǵarydaǵy mysaldardy biz, árıne, ónege alý úshin aıttyq. Bul ulttyq isti baıandy etý jolynda, órkenıetti búginmen jalǵaý jolynda azamattyq otanshyldyq pen bıznestiń qalaı ushtasqanyn aıqyn kórsetedi.

Aıtpaqshy, soltústik kórshimiz - Reseı Federatsııasynda «Fılantropııa, metsenattyq jáne volonterlyq týraly» zań qabyldanǵan. Bul mýzeı­lerdiń jaǵdaıyn túbirinen ózgertedi dep kámil senimmen aıtýǵa bolady. Memleket tarıhyn taný men tanytýǵa ıgilikpen úles qosatyn adamdar jóninde memlekettiń usta­nymy osy zańda naqty jazyl­ǵan. Biz Reseı mádenı damýyn óte jaqsy bilemiz. Sebebi, bul máde­nı úderiste Qazaqstannyń da, qazaq tulǵalarynyń da úlesi bar. My­saly, Shoqan Ýálıhanov zamanynan úlken qalalardaǵy mýzeı men kitaphanalarǵa, arhıvterge bizdiń kózi ashyq tulǵalarymyz jádigerlikter, qoljazbalar, kitaptar tapsyryp otyrǵan.

Qazirgi kezde Qazaqstan eko­no­mıkalyq turǵydan da, mádenı tur­ǵydan da jańashyl, talapshyl áleý­etti jańa memleket retinde qalyp­tasty. Elimizdegi qolaıly ınves­tıtsııalyq ahýal, sheteldik kapıtaldyń qatysýymen ashylǵan birlesken kásiporyndar men ulttyq kompanııalar Otanymyzdaǵy bereke-birliktiń baıandylyǵyn kórsetedi. Halqymyzda «Saıasy joq saıdan bez, qaıyrymy joq baıdan bez» degen naqyl bar. Qazaqstanda dáýlet pen qaıyrymdylyqtyń mádenıetke senimmen, shyndap bet buratyn kezi áldeqashan keldi.

Elimizdegi dáýletti kompanııa­lar - qarjylyq jaǵdaıyna nuq­san keltirmeı-aq mýzeı qor­laryn tolyqtyrýǵa qatysa alatyn qury­lymdar dep bilemiz. Qaıy­rym­dylyqtyń joly kóp: demeýshilik kómek (metsenattyq), qarjy jáne aqyl járdemi (Qamqorlyq keńes), shynaıy tilektestik (Mýzeı dostarynyń klýby) jáne t.b.

Bul - búgin men keleshekke arnalǵan qundylyqtardy, qa­sıet­terdi eseleýge jáne saqtaýǵa úles qosqan kompanııany, uıymdy, jeke tulǵany urpaqtar zerdesinde saqtap qalýdyń tamasha tásili. Osy máseleni buqaralyq aqparat quraldary umyt qaldyrmaı, júıeli túrde nasıhattasa degen tilegimiz de bar.

Osy arada jeke kollektsııalar men kollektsıonerler jaıynda biraýyz aıta ketken jón. Dáýletti kez kelgen adam óner zattaryn kollektsııalaý, jınaqtaý sııaqty óz suranymyn qanaǵattandyrý men ózin tanytýdyń qalaǵan túrimen aınalysa alady. Biraq, ókinishke qaraı, mundaı qyzyǵýshylyqty qazir eshqandaı zańnama rettemeıdi. Sondyqtan munyń kollektsıoner úshin de, jalpy qoǵam úshin de zııandy jaǵy kóp. Osyndaı kollektsııadaǵy zattardyń shartty bolsyn tizimi joqtyǵy, tirkelmeýi, tıisti salyqtan aınalyp ótýi kollektsıonerdi ǵana emes, memleketti opyndyratyn jaǵdaılarǵa ákelýi múmkin. Zań - tártip pen júıeni saqtaǵany nemese saqtaıtyny úshin de zań. Bul bolmaǵannan keıin kózdiń qarashyǵyndaı ustaýǵa tıis jádigerlikterimiz qaı shekarany, qaı eldi asyp jatqanyn bile almaımyz.

Qundy zattardy satyp alýdyń zańsyz joldary, el úshin orasan mańyzy zor mádenı qymbat kollektsııalardyń tıisti dárejede saqtalmaýy, kollektsııalanatyn zattar tizbesiniń zańnamalyq aktilermen rettelmeýi - jańa zamanda qoǵamdy da, qaýymdy da, adamdy da ábigerge salatyn jaǵdaılar. Qarjylyq daǵdarystardan saqtaný, saqtandyrý qazirgi álemdegi standartty resim bolsa da, tarıhı qundy zattardyń ıesi sanalatyn kollektsıonerler osy sııaqty resimdi kóbinese elep-eskere bermeıtinin aıta ketkimiz keledi.Qysqasy, otandyq kollektsıonerlerimizdiń tirnektep jınaǵany áp-sátte kózden bulbul ushýy múmkin. Sondyqtan bul máselege zańnamalyq aıada qarap, «Jeke kollektsııalar týraly» zań qabyldaý qajet dep oılaımyz.

Qazaqstan mýzeıleri de óz qyz­metin rettep otyratyn tolyqqandy qujatty qajet etedi. Bizdiń mýzeı salasyndaǵy máselelerimiz elimizdiń «Mádenıet týraly» Zańynda ishinara ǵana kórinis tapqan. Bul da, bizdiń pikirimizshe, mýzeılerdiń barlyq problemasyn sheshýge múmkindik bermeıdi. Al elde memlekettik, vedomstvolyq jáne jeke mýzeı­lerdiń bolýy, árıne, osy mekemeler jumysynyń tolyq aýqymyn retteıtin zańnamalyq aktini ázirleýdi kún tártibine shyǵarady.

Qazirgi jaǵdaıda mártebesi men zańdyq qorǵalýy mardymsyz mýzeılerdiń kóptegen qundy zattary memleket nazarynan tys qalyp qoıyp otyr. Mundaı mekemelerdiń kimge tıesili ekenine qaramastan, eksponattardy esepke alý, saqtaý, olardyń aınalymyn, qozǵalysyn, basqa da reglamentterin standartty nusqaýlyqtar men qujattardyń negizinde júrgizý - otandyq máde­­nıet­­tiń baqylaýdaǵy jáne qamqor­lyqtaǵy ortaq isine aınalýy tıis. Dálirek aıtqanda, mýzeı máselesine biryńǵaı saýatty kózqaras qajet.

Qazir «Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeı qory týraly» Ereje bekitilip, osy baǵytta júıeli jumys qolǵa alyndy. Qazaqstan halqynyń tabıǵı-mádenı murasyn saqtaý, ony arqaýlyq ortalyqta esepke alý, jasaqtaý, zertteý jáne paıdalaný osy ereje negizinde júzege asyrylyp keledi.

Mýzeı - tarıh, mýzeı - taǵylym. Muny Elbasy sózimen baıyptasaq: «Tarıhtyń taǵylymy bizden el qamyn oılar estilikti tileıdi».

Ǵasyrlar boıy jınalǵan ult pen el ıgiligi keleshek urpaqqa murty buzylmaı, júıelenip, aıshyqtalǵan kúıinde jetýge tıis. Búgingi kúnimiz erteń-aq tarıhqa aınalady. Ol tarıhta jańa zamandy bastaǵan serpindi Qazaqstannyń mádenı talǵamy men parasaty bıik kórinýi kerek. Osylaı dep senemiz jáne osy jolda aıanbaı eńbek etýimiz qajet.

Qazaqstan óziniń jańa dáýirin bas­tap ketti. Myń kúnge tatıtyn kúnder men júz jyl­ǵa tatıtyn jyldardyń sheji­resi dál qa­z­ir jazylyp jatyr. Osyny umyt­pa­ǵa­ny­myz lázim», - dep jazady maqala avtory.

.

Seıchas chıtaıýt