N. Nazarbaev: Tarıh - kim-kimnen de joǵary turǵan uǵym

ASTANA. QazAqparat - Erteńgi kún el tarıhyndaǵy este qalar kúnderdiń biri bolmaq. Erteń, ıaǵnı 2015 jylǵy 11 qyrkúıekte bıylǵy asa mándi merekelerdiń biregeıi - Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna arnalǵan aýqymdy is-sharalardyń eń mańyzdysy ótkizilmek.

«Búgingi qazaq halqy - sonaý este joq eski zamandarda-aq tulparlardyń tuıaǵymen dúnıeni dúr silkindirgen kóne saqtardyń, ejelgi ǵundardyń, baıyrǵy túrkilerdiń urpaǵy, úlken úıdiń qara shańyraǵyn atajurtta saqtap qalǵan halyq», - dep sonaý 1992 jyldyń ózinde, táýelsizdiktiń tańsári shaǵynda, Dúnıe júzi qazaqtarynyń birinshi quryltaıynda aıtqan Elbasymyz osy jyldardyń ón boıynda tarıhqa qurmetpen qaraýdyń, ótkenimizden ónege alýdyń úırenerlik úlgisin kórsetýmen keledi. Qazaq handyǵy qurylýynyń 550 jyldyǵyn búkil halyq bolyp merekeleý Táýelsizdiktiń, tek qana Táýelsizdiktiń arqasy ekendigi aıdan anyq.

Tarıhymyzdyń osynaý abyroıly belesiniń óz deńgeıinde, laıyqty atalýy halyqtyń ótkeninen ónege, taǵylymynan sabaq alýdy táýelsizdiktiń bir tiregi, eńseli erteńimizdiń senimdi kepili sanaıtyn Elbasymyzdyń eren eńbegi ekendigi taǵy talassyz. Basqany bylaı qoıǵanda, Nursultan Nazarbaevtyń osy taqyrypqa «Tarıh tolqynynda» atty tutas kitap shyǵarýynyń ózi Elbasymyzdyń tarıhqa qandaılyq mán beretinin kórsetedi. Prezıdenttiń «Qazaq tarıhynda qazaq uıalatyn eshteńe joq» degen bir aýyz sóziniń ózi bizdi ata-babalarymyz úshin maqtanysh sezimine bóleıdi, qazaqtyń endigi tarıhynda da sondaı izgi iz qaldyrýǵa úndeıdi. Nursultan Nazarbaevtyń osy shırek ǵasyrǵa jýyq ýaqyt aralyǵynda sóılegen sózderin, jasaǵan baıandamalaryn, bergen suhbattaryn zerdelep qaraǵanda biz Uly Dala eliniń búgingi bıigi tarıh taǵylymyn uǵynýdaǵy dara danalyqtyń da arqasy ekenin anyq kóremiz.

Aıtýly sharaǵa oraı Elbasymyzdyń 2014 jyly jaryq kórgen toǵyz tomdyq «Tańdamaly sózderindegi» tarıh týraly tolǵanystarynan toptama túzip, usynyp otyrmyz.

* * *

Qazaq halqy - tamyryn jeti qabat jer astyna jibergen alyp báıterekteı, ózegin ǵasyrlar tereńinen tartyp, osynaý qasıetti uly dalasynan taban aýdarmaı, daýyldarmen alysyp, taǵdyrymen qarysyp, ósip-órkendep kele jatqan baıyrǵy halyq. Onyń tarıhy, keıbireýler aıtyp júrgendeı, keshegi Qazaq handyǵy shańyraq kótergen XV ǵasyrdan bas­talmaıdy. Handyqtyń qurylýy bir basqa, halyqtyń qalyptasýy bir basqa. Búgingi qazaq halqy - sonaý este joq eski zamandarda-aq tulparlarynyń tuıaǵymen dúnıeni dúr silkindirgen kóne saqtardyń, ejelgi ǵundardyń, baıyrǵy túrkilerdiń urpaǵy, úlken úıdiń qara shańyraǵyn atajurtta saqtap qalǵan qazaq.

* * *

Tarıhı tanymmen ur­­­­­­paq óse­di, ulttyq sana qalyp­ta­sady.

* * *

Deshti Qypshaqty bılep turǵan Sháıban tuqymymen at quıryǵyn kesisip, qol astyndaǵy ulystaryn Shý boıyna alyp kelip, Qazaq degen el etken Kereı men Jánibektiń orny bólek.

* * *

Qazaqstan táýelsizdigi - eń aldymen ultymyzdyń ejelden bostandyqqa degen asqaq rýhynyń jeńisi. Azattyq rýhy keń kósilgen Arqadan kerbez Alataýǵa deıingi, altyn tamyr Altaıdan kári Kaspııge deıingi ara­­­lyqta ulan-ǵaıyr dalanyń uly órke­nıetin qalyptastyrǵan batyr baba­larymyzdyń qaısar minezinen oıanǵan edi. Kereı men Jánibekke alǵash­qy Qazaq han­dy­­ǵyn qurǵyzǵan da sol bostanshyl rýh emes pe?

* * *

Qazaq handyǵynyń dúnıege kelýi buryn Qazaqstannyń barlyq aýmaǵynda óris alǵan áleýmettik-ekonomıkalyq jáne etnosaıası úderisterdiń zańdy nátıjesi boldy.

* * *

Altaıdan Atyraýǵa deıin, Syr boıynan Tobylǵa deıin sozylǵan keń-baıtaq dalada XV ǵasyrda qurylǵan Qa­zaq handyǵy Uly dalada bu­ryn-sońdy bolmaǵan uly mem­leketterdiń zańdy jáne laıyqty murageri bolyp sanalady.

* * *

Qazaq ultynyń búgingige deıingi qat-qabat tarıhynyń mazmuny azattyq úshin kúres­ke saıyp keledi. Eldik pen bostandyq jolyndaǵy kúre­simizdiń baıyrǵy skıf, ǵun, oǵyz, saq, úısin, qańly, qyp­shaq zamandarynan keshegi sher­li Jeltoqsanǵa deıingi san ǵasyrlyq shejiresi bar.

* * *

Halqymyzdyń qatpar-qat­par tarıh qoınaýlaryna tamyryn jaıǵan, birde qasiret­ti, birde meıirban taǵdyry ­uda­ıy táýelsizdikke talpynýmen ótti.

* * *

Tarıh degenimiz tek ótkenniń sabaǵy ǵana emes. Ol - edáýir dárejede bolashaqtyń da kórinisi.

* * *

Qazaqstan táýelsizdiginiń tarıhy appaq paraq betine ózdiginen túse qalǵan joq, onyń kóne dástúrleri bar. Búgingi kúndi túsinip-túısiný jáne bolashaqtyń dıdaryn kózge eles­tetý úshin biz ótkenge kóz jiberýimiz kerek.

* * *

Búgingi isimizge qarap urpaq­tarymyz bizge baǵa beretin bolady.

* * *

Túrki kóshpendileriniń álem tarıhynda alar orny erekshe. San ǵasyrlar boıynda túrkiler qurǵan ımperııalar, áý basta jaýgershiliktiń arqasynda dúnıege kelgenimen, bara-bara edáýir dárejede órkenıetti endirýshi ról atqardy.

* * *

Qasıetti qazaq jeri - ata-babalary­myzdyń dańqty tarıhyn atynyń tuıaǵymen jazyp ketken jer.

* * *

Tarıhymyzdyń tereńdigi men tutasty­ǵyna eshbir baıypty zertteýshiler búginde talasa almaıdy.

* * *

Tarıh - kim-kimnen de joǵary turǵan uǵym.

* * *

Tarıhty tanyp, zerdeleý kerek, tarıhty tarazylaý kerek, sonda taǵdyryńdy, bú­­­­gingi turpatyńdy tanısyń, keleshegińdi baǵ­darlaısyń, aldaǵy júrer jolyńnyń sile­min tabasyń.

* * *

Tarıh - ótkenniń sabaǵy, aldaǵynyń keıingige ónegesi.

* * *

Halqynyń basyna túsken taýqymet qabyrǵasyn qaıys­tyryp, sol jolda basyn báske tigip, qasyqtaı qanyn aıamaı, shybyn janyn shúberekke túıgen ór tulǵalardyń taǵdy­ryn tanytatyn da, urpaqqa ónege etip, aldyna tartatyn da - tarıh.

* * *

Qaı zamanda bolsyn tarıh joly tylsym da qaterli. Bizdiń tarıhymyzda da órleý men quldyraý kezeńderi az bolǵan joq, halqymyz talaı taýqymet pen aýyrtpalyqty bastan keshirgen qaraly, qaıǵyly shaqtar da boldy. Sonaý baǵzy zamannan osy kúnimizge deıin derbes memlekettigimiz jolynda qasyqtaı qanyn, shybyndaı janyn qıǵan ardaqtarymyzdyń isi men esimin orasan zor qurmetpen eske alatynymyz tegin emes.

* * *

Tarıh joly qashanda taıǵaq.

* * *

Shyn máninde, túp shejiresi sonaý túrkilerden bas alatyn qazaq halqy óziniń jer betinen joǵalyp ketpeı, irgeli el, joraly jurt qalpyn saqtap qalǵany - onyń erkindik súıgish erik-jigeriniń, asqaq rýhynyń arqasy. Osy jolda arǵy-bergi zamandarda oryn alǵan bas kóterýlerdiń, qozǵalys-kóterilisterdiń arqasy. Eli men jeri úshin janyn pıda etken bozdaqtardyń arqasy.

* * *

Tarıhtyń uly qaıda baǵyt ustap, sherli shejire paraqtary qansha aýdarylsa da, myńdaǵan jyldar boıy Eýrazııa atty qart materık talaı alasapyran oqıǵalardy basynan ótkizse de, osy apaıtós qurlyqtyń dál ortasyndaǵy ushy-qıyry joq Uly Dalany «ústinde kók aspan, astynda qara jer jaralǵannan beri» meken etip kele jatqan halyq ár kezde de Bostandyq, Erkindik, Azattyq uǵymdarymen ómir súrip keledi.

* * *

Ótkenniń ónegesi - búginginiń baǵa jetpes baılyǵy.

* * *

Qazaq halqy óziniń baýyr­maldyǵymen, kórshi hal­qyna adaldyǵymen, qusha­ǵy­nyń keń­digimen jáne qonaq­jaı­lyly­ǵymen ejelden aty shyqqan. Bul bizdiń ulttyq maqta­nyshymyzdy quraıtyn asyl qasıet. Osy qasıettiń arqa­synda halqymyz memleket quraýshy ult retinde tatýlyq pen kelisimniń uıytqysy bolyp keledi.

* * *

Babalaryn qaltqysyz qaster­leı alǵan halyq bala­larynyń bolashaǵyn da qa­pysyz qamdaı almaqshy.

* * *

Tarıhtan taǵylym alma­ǵandar ótemin óz qanymen tóleıdi.

* * *

Táýelsizdiktiń taıǵaq ke­shýli jolynda aldymyzdan shyǵatyn asý-asý belder de bolady. Ulttyń ulan asýynda uıytqı soǵatyn jelder de bolady. Sol asý-asý belderde belimizdi tal­­­dyrmaýymyz kerek. Sol uıytqı soǵatyn jel­derde uly murattarymyzdy umyt qaldyr­ma­ýy­myz kerek. Naǵyz táýelsizdikke qıyn iste táýe­kelge bara alatyndardyń ǵana qoly jetedi.

* * *

Óz tarıhyn syılamaǵan, ózin de syılamaıdy.

* * *

Biz altyn taqqa otyrǵan asqaq dáýirlerdi de, ózgeniń bodaýynda bolǵan ker zamandy da bastan keshken elmiz. Sondyqtan halqymyz azattyq rýhyn tereń sezinip, jan-júregimen túsine biledi.

* * *

Biz tarıhty uǵynýda dana bolýǵa jáne bul taqyrypty saıasattandyrýǵa jol bermeýge tıispiz.

«Egemen Qazaqstan» gazetinen