Mıýnhende Qazaqtardyń kishi quryltaıy ótti
Jyl saıyn bul is-shara etnıkalyq qazaqtar kóp turatyn elderde ótkiziledi. Qazirgi ýaqytta Germanııada Eýropadaǵy eń kóp qazaq dıasporasy - 3 myń adam (shamamen 250 otbasy) turady.
Quryltaıdyń negizgi maqsaty - mádenı-gýmanıtarlyq jáne áleýmettik-ekonomıkalyq jobalar negizinde qazaq dıasporasynyń ókilderin biriktirý.
Kishi quryltaıdyń jumysyna qazaq dıasporasynyń 100-den astam ókili, sondaı-aq, qazaqstandyq mádenıet qaıratkerleri, kásipkerler, Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń belsendileri, «Otandastar» qory men Qazaqstan Respýblıkasynyń Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń mamandary men sarapshylary qatysady.
Qazaqtardyń kishi quryltaıynyń negizgi taqyryby Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasynyń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynyń jáne «Rýhanı Jańǵyrý» baǵdarlamasynyń erejeleri kontekstinde yntymaqtastyqty damytý bolyp tabylady.
Іs-shara sheńberinde álemniń túrli elderindegi qazaq dıasporasynyń yntymaqtastyǵyn damytýdyń ózekti máseleleri, «Otandastar» qory men Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵy bastamashylyq etken birlesken baǵdarlamalar men jobalardy júzege asyrý joldary talqylandy.
Quryltaıdyń spıkerleri qatarynda Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵy tóraǵasynyń birinshi orynbasary Zaýytbek Turysbekov, «Otandastar qorynyń» vıtse-prezıdenti Maǵaýııa Sarbasov, Evropadaǵy Qazaq qaýymdastyqtarynyń jáne Shvetsııada Qazaq qaýymdastyǵynyń tóraǵasy Murat Ermısh sóz sóıledi.
Zaýytbek Qaýysbekuly óziniń baıandamasynda atalmysh sharanyń qazaq ultynyń birligin nyǵaıtýdaǵy mańyzdy rólin atap ótti: «Qandastarymyz Elbasynyń «Otandastar Qoryn» qurý týraly usynysyna úmit artyp, qoldaý bildirdi. Mine sonyń nátıjesinde biz búgin Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵy men «Otandastar qory» KEAQ birlesken jumystarynyń nátıjesi jaıly aıta alamyz. Shetelderde turatyn qazaq dıasporalary ókilderiniń ótinishterine baılanysty Ulttyq ortalyqtardy mýzyka aspaptarymen, qolóner buıymdarymen, ulttyq kıimmen qamtamasyz etý máselesine oraı, biz «Dástúrli qorjyn» atty keń aýqymdaǵy jobany júzege asyrmaqpyz.
Shetelderdegi otandastarymyzdy qoldaý úshin QR Úkimeti janynan vedomstvoaralyq komıssııa qurylady. «Qazaq kartasyn» engizý týraly usynys qoǵam tarapynan qoldaýǵa ıe boldy.
Búgingi Eýropa jerinde ótkizilip otyrǵan Kishi Quryltaı ulttyq «Rýhanı Jańǵyrý» baǵdarlamasyna ózindik úles qosady dep senemin. Bul álemdik qaýymdastyqqa qazaq ultynyń birligin jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń shetelderde turatyn qazaq dıasporalaryna erekshe qoldaýy men qamqorlyǵyn kórsetedi»,-dedi.
Kún tártibindegi basym máseleler qatarynda - shetelde turatyn otandastardy qoldaý úshin normatıvtik bazany jetildirý, bilim berý, týrıstik baǵdarlamalardy iske asyrý, qazaq tilin damytý, baılanys ornatý jáne bıznes-jobalardy iske qosý.
Quryltaıdyń alǵashqy kúni Shvetsııada, Ulybrıtanııada, Germanııada, Frantsııada, Danııada, Nıderlandyda, Avstrııada jáne Belgııada jumys isteıtin qazaq mádenı ortalyqtarymen «Otandastar» qorynyń yntymaqtastyǵy men áriptestigin damytý týraly eki jaqty memorandýmdarǵa qol qoıyldy.
Osylaısha, quryltaı sheńberinde «Qazaq úıi» - ortaq brendimen álemniń túrli elderinde jumys isteıtin barlyq qazaq mádenı ortalyqtarynyń biryńǵaı bazasynda biriktirýge baǵyttalǵan joba bastaldy.
Kishi quryltaı sheńberinde alǵash ret otandyq jáne sheteldik kásipkerlerdiń qatysýymen bıznes-forým ótti.
Іs-shara barysynda Eýropadaǵy qazaq dıasporasynyń ókilderine bıznes-bastamalardy qoldaý jáne jeke kásipkerlikti memlekettik qoldaý sharalary usynyldy. Bıznes-forým shaǵyn jáne orta kásipkerlikti damytýdyń túrli salalarynda tájirıbe almasýǵa, Qazaqstan, Germanııa jáne Eýropa men Azııanyń basqa da elderiniń kásipkerleri arasyndaǵy baılanystardy keńeıtýge múmkindik beretin úlken alańǵa aınaldy.
Budan basqa, quryltaıǵa qatysýshylar joldastyq fýtbol oıyndaryn ótkizip, qazaqstandyq joǵary oqý oryndarynyń bilim berý kórmesimen tanysa aldy. Kórme aıasynda Qazaqstannyń joǵary oqý oryndarynda oqý múmkindikteri usynylyp, sheteldik ýnıversıtettermen yntymaqtastyq jobalary usynyldy.
Tutastaı alǵanda Qazaqtardyń kishi quryltaıyn ótkizý jańa seriktesterdi izdeý, iskerlik jáne gýmanıtarlyq baılanystardy ornatý, sheteldik qoǵamdastyqqa Qazaqstan Respýblıkasynyń túrli salalaryndaǵy múmkindikterin kórsetý úshin tıimdi alańdy qamtamasyz etti deýge bolady.