Mýzeıdi búlikshilerden qorǵaǵan qaharman: jastardyń kóp nárseni bilmeıtini qynjyltty

Foto:
ALMATY. QazAqparat – Almatyda qańtar oqıǵasy kezinde búlikshilerdiń Memlekettik ortalyq mýzeıge shabýyl jasalǵany belgili. Sol bir syn saǵatta tarıhı baı muralardyń búlinip, qoldy bolyp, tonalyp ketýinen aman alyp qalǵan mýzeı dırektorynyń orynbasary Bıbigúl Dándiqaraqyzy edi. Onyń mýzeıge basyp kirgen búlikshilerdi qalaı toqtatqany týraly buǵan deıin aqparat quraldarynda talaı jarııalandy. Respýblıka kúni qarsańynda halyq arasyndaǵy qarapaıym qaharmandardy taǵy bir eske alý maqsatynda, biz «Respýblıka qaharmandary» atty joba ashyp, osy jobaǵa laıyq dep tapqan keıipkerimizdiń ósken ortasy, balalyq shaǵy, otbasy, qyzmeti jaıynda áńgimelesken edik.

- Bıbigúl Dándiqaraqyzy, balalyq shaǵyńyz, týyp ósken ortańyz, ata-anańyz jaıly aıtsańyz.

- Men 1968 jyly Almaty oblysy, Balqash aýdany, Jeltorańǵy aýylynda ómirge keldim. Aýylymyzda «jeltorańǵy» degen aǵash bar. Onyń bir ereksheligi – jelsiz jaıma shýaq kúnniń ózinde aǵashtyń japyraqtary ózdiginen sybdyrlap turady. Minekı, osy aýylda orta mektepti bitirdim. Ákem Murat Dándiǵarauly 8 klasstyq bilimi bar, qarapaıym jumysshy-traktorıst bolǵan adam. Anam Nesibala Sadyqqyzy belgili ustaz, aýylda qazaq tili men ádebıeti páninen sabaq bergen. Men bala kezimnen ákemniń týǵan apaıy Aqjamal apamnyń qolynda óstim. Sondyqtan aty-jónim ákemniń emes, atamnyń qyzy retinde jazylyp júr. Biz bir ata-anadan týǵan bes aǵaıyndymyz. Allaǵa shúkir, qazir árqaısymyz otbasylymyz. Ákem 49 jasynda, anam 58 jasynda ómirden ótti.

- Negizgi mamandyǵyńyz kim?

- Negizgi mamandyǵym tarıhshy. Aýylda orta mektepti bitirgen soń, Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń tarıh fakýltetin oqyp bitirgem.

- Memlekettik ortalyq mýzeıge deıin qaıda eńbek ettińiz?

- QazMÝ-dy bitirgen soń, joldamamen Temirtaý qalasyndaǵy Qaraǵandy metallýrgııa ınstıtýtyna «Qazaqstan tarıhy pániniń» oqytýshysy retinde baryp, onda 9 jyldaı turyp, eńbek ettim. Keıin otbasy jaǵdaıymen Almatyǵa kóship keldim. Almatyda Ortalyq Azııa ýnıversıtetinde Qazaqstan tarıhynan stýdentterge 3-4 jyl sabaq berdim. 2003 jyldan bastap Memlekettik ortalyq mýzeıde jumys istegen edim. Munda alǵashynda Qazaqstan tarıhy bóliminiń ǵylymı qyzmetkeri bolyp bastadym. Keıin ekspozıtsııa bóliminiń jetekshisi, kadr bóliminiń jetekshisi boldym. 2013 jyldan bastap mýzeı dırektorynyń mýzeılik menedjment jáne marketıng jónindegi orynbasary bolyp eńbek etip keldim. Jaqynda ǵana osy qyzmetten bosap otyrmyn.

- Otbasyńyz bar ma? Balalar, nemerelerińiz bar shyǵar?

- 1990 jyly Almatyda turmys qurdym. Joldasym Almaty oblysy, Balqash aýdanynyń týmasy. Qaraǵandy metalýrgııalyq ınstıtýtyn bitirgen, metallýrg boldy. Ekeýmiz eki qyzdy tárbıelep ósirdik. Úlken qyzym qazir Túrkııada turyp jatyr. Ekinshi qyzym Jarkent qalasynda turady. Ekeýi de turmys qurǵan. Úlken qyzymnan týǵan úsh nemerem bar. Joldasym osydan 3 jarym jyl buryn 50 jasynda ómirden ótti.

- Bıbigúl Dándiqaraqyzy, sizdiń qańtar oqıǵasy kezinde mýzeıge basyp kirgen búlikshilerdi qalaı toqtatqanyńyzdy jaqsy bilemiz. Ol týraly BAQ-ta birneshe márte aıtylyp, jazyldy. Endi aıtyńyzshy, qańtar oqıǵasy ótkeli 9 aı ýaqyt ótti. Qazirgi kóńil kúıińiz qalaı? Úreı basyldy ma?

- Keıde osyndaı elimiz úshin qasiretti bolǵan kúnderdi eske alǵyń da kelmeıtini ras. Shyny kerek, eshteńeni túsinbeı qaldyq qoı. Olaı deıtinim, jastar arandap qaldy. Mýzeıge basyp kirgenniń kóbi jastar boldy. Áli de kóz aldymda, ózimdi ustaı almaǵan kúıi olardyń aldarynan júgirip shyǵyp, bar daýsymmen aıqaılap, eshteńege tıispeýin ótindim. Olarǵa «Bul zattardyń barlyǵy – ata-babamyzdan qalǵan asyl mura. Syndyrmańyzdarshy, bulardy órtesek, tarıhymyzdy órteımiz, tarıhymyzdan eshteńe qalmaıdy. Erteńgi kúni sizderge bolmasa da, balalaryńyzǵa, elimizge, keleshek urpaqqa kerek bolady ǵoı» dedim. Arasynda bireýler sózimdi estip, qallǵandaryna toqtaý salǵandaı boldy. Keıinnen olarmen bes saǵat boıy sóılestim, sol kezderi jastardyń mýzeıde tarıhı baı muramyz turǵanyn, olar ne úshin saqtalyp turǵanyn bilmeıtinine tipti qynjyldym. Ekinshiden, jastarymyz qańtar oqıǵasynda beıbit sherýge shyǵamyn dep arańdatýǵa urynyp qaldy. Bul ókinishti jaǵdaı boldy.

- Búgingi kúni mýzeıge keltirilgen shyǵyn kólemi anyqtaldy ma?

- Mýzeıdiń syrtqy esigi, terezeleri, beınekamerelary synǵan edi. Keıin bizge jomart jandy azamattar demeýshilik jasap, ol shyǵyndardyń ornyn jaýyp berdi. Qosymsha beınekameralardy da kóbeıtip berdi. Ózimizden qarjy shyqqan joq.

- Búlik kezinde sizge, mýzeı qyzmetkerlerine densaýlyqtaryńyzǵa eshqandaı zaqym kelgen joq pa?

- Sol kezdegi-qańtardaǵy Almatynyń ár túkpirinde bolǵan oqıǵalardy estisem, janym túrshigedi. Bizde, áıteýir qudaıǵa shúkir, eshkimniń densaýlyǵyna zaqym kelgen joq. Bárimiz aman-esenbiz. Bastysy tarıhı qundylyqtarymyz ben mýzeıimiz aman qaldy. Endi tarıhı muramyz urpaqtan urpaqqa jalǵasa beredi dep senemin. Osy oraıda aıta keteıin, mýzeıdegi qundy jádigerlerdiń aman alyp qalý jalǵyz meniń emes, menimen birge bolǵan áriptesterimniń de eńbegi. Olardyń sol kezdegi is-áreketteri maqtaýǵa turarlyq. Áriptesterime alǵysym sheksiz.

- Mýzeıdi búlikshilerden qorǵap qalǵandaryńyz úshin laıyqty syılyq, marapattar berildi me?

- Bul oqıǵadan keıin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev óz qolynan «Parasat» ordenin keýdeme taqty. Prezıdent janyndaǵy Ulttyq quryltaıdyń múshesi atandym. Áriptesterime Mádenıet jáne sport mınıstri Dáýren Abaev «Qurmet» gramotasyn tapsyrdy.

- Suhbatyńyzǵa rahmet, eńbegińiz jemisti bolsyn.


Seıchas chıtaıýt