Musylmandardyń eki ulyq meıramynyń biri - Oraza Aıt barshamyzǵa qutty bolsyn!

bsp;ASTANA. Qyrkúıektiń 9-y. QazAqparat /Ernur Aqanbaı/ - Búgin jer betindegi barlyq musylman qaýymy úshin eń qasıetti sanalatyn eki ulyq merekeniń biri - Oraza aıt meıramy. Bul kúni Allanyń razylyǵy úshin bir aı boıy aýyz bekitip, musylmandyqtyń bes paryzynyń biri sanalatyn Orazanyń sharttaryn oryndaǵan jandar aýyzdaryn ashady. Musylmandar Orazamen qımaı qoshtasyp,

Alla Taǵalaǵa qasıetti Ramazan aıyna amandyqta-saýlyqta jetkizgenine sheksiz alǵys aıtyp, kelesi Ramazan aıyna da esendikte jetýlerin tilep, minájat etedi.
Tarıhı málimetterge súıensek, Oraza aıt 624 jyldan beri atalyp keledi. Ánás (r.a.) bylaı rıýaıat etedi: «Rasýlýllah Mádınaǵa kelgen kezinde, mádınalyqtardyń toılaıtyn eki kúnderi bar bolatyn. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bul eki kúndi ne úshin atap ótetindikterin surady. Olar: «Jáhıldik (Islamnan burynǵy) dáýirde biz bul eki kúndi kóńil kóterip, atap ótetin edik» - dep jaýap berdi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) olarǵa qarap bylaı dedi: «Allah ol eki kúnniń ornyna sender úshin áldeqaıda qaıyrlysyn berdi. Birinshisi Qurban aıt, ekinshisi Ramazan aıty». (Ábý Dáýit, Salat 239; Ahmet bın Hanbál III 103, 235).

Aıttyń mán-maǵynasyna kelsek, Aıt - qýanysh pen shattyqqa toly kún degen maǵynany nemese mereke», «meıram» degen uǵymdy bildiredi eken. Allah Taǵala aıt saıyn adam balasyna ár túrli jaqsylyqtar beredi. Oraza aıt meıramy úsh kún boıy toılanady. Aıt meıramy aldymen aıt namazyn oqýmen bas­talady. Súıikti Paıǵambarymyz Mu­hammed (s.ǵ.s.) óz ósıetinde: «Aıt kúni birinshi oryndaıtynymyz - namaz oqý», - degen. Bul namaz Islamnyń urany bolǵandyqtan, paıǵambarymyz Mu­hammed (s.ǵ.s.) ómirinde ony bir ret te qal­dyrmaı oqyǵan. Aıtta musylmandardyń bir-birimen tatýlyqtaryn arttyrýy - merekeniń negizgi sáni. Osy maqsatta Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Bir-birińe syılyq berip, tatý­la­syńdar... Bir-birińe bergen syılyqtaryń - aralaryńdaǵy óshpendilikti joıady», - dep ósıet etken. Oraza aıt merekesi sháýýál aıynyń birinshi kúni bastalyp, úsh kúnge sozylady. Ol kúni er­terek turyp, ǵusyl alyp, meshitke - aıt nama­zy­na hosh ıisti bolyp barý - Paıǵam­bary­myzdyń (s.ǵ.s.) súısine jasaıtyn amalynan edi. Sondyqtan da, bul amal mustahab sanalady. Se­bebi, bul qasıetti juma sııaqty kópshilikpen ashyq-jarqyn aralasatyn kún. Juma kúni qan­daı amaldar súnnet bolsa, aıt kúnine de solaı. Osy aıtqa baılanysty taǵy bir súnnet amaly jaıynda hadıste: «Paıǵam­barymyz (s.ǵ.s.) aıt kúni meshitke barǵan jolymen qaıtpaı, basqa jolmen qaıtatyn edi», - delingen. Bul da árbir musylman úshin - súnnet.

Oraza aıt kúnderi árbir musylmannyń shańyraǵynda shelpek, baýyrsaq pisirilip, ár úıde ádettegiden sáni de, saltanaty da erekshe merekelik dastarqan jaıylyp, qonaqtar shaqyrylady. Sonymen qatar, jaǵdaıy tómen adamdarǵa járdem kórsetilip, olar da meıramnan tys qaldyrylmaıdy. Bul kúnderi týǵan-týystar bir jerge jınalyp nemese zırat basyna baryp ómirden ozǵan jaqyndarynyń árýaǵyna baǵyshtap quran oqıdy. Qasıetti Ramazan aıynan keıin keletin osy ulyq merekeni álemdegi jalpy búkil musylmandar aıryqsha qýanyshpen, zor yqylaspen atap ótedi. Óıtkeni Ramazan - bereke men birlik, beıbitshilik, ıgilik, keshirim, meıirim jáne qaıyrymdylyqtyń aıy bolsa, úsh kún boıy atalyp ótiletin Oraza aıt adamdardyń jan dúnıesin, sana-sezimin, kóńilin qýanyshqa bóleıtin, kirbińnen tazalaıtyn ulyq mereke bolyp sanalady. Arada qanshama ǵasyr ótse de bul ulyq meıramnyń mán-mańyzy kemimeı, kerisinshe jyl ótken saıyn artyp keledi. Bul meıramnyń ádettegilerden negizgi erkshelikteri - adamdardy baýyrmaldylyqqa, kishipeıildilikke, keshirimdilikke, súıispenshilikke shaqyrady. Musylmandar qudireti kúshti Alla Taǵalanyń adam balasyna bergen nyǵmetterine táýbe aıtyp, shúkirshilik jasaýǵa úndeıdi.

Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń tóraǵasy, Bas múftı Ábsattar qajy Derbisáli Oraza aıttyń qadir-qasıeti týraly bylaı deıdi. Abdýlla ıbn Masudtan (r.a.) jetken ha­dıste: «Múmin pendeler Ramazan aıynyń ora­zasyn tolyq ustap, aıt kúni namazǵa bet alǵanda, Alla taǵala perishtelerge: «Eı, perishtelerim, adamzat beınet atqarsa, aqysyn talap etedi. Pendelerim Men paryz etken orazany atqaryp, aqysyn alýǵa meshitke bet aldy. Olar Men úshin oraza ustady, Meniń pármenimmen aýyz ashty, endi qýanyshqa kenelsin. Sender kýá bolyńdar, olardy jarylqadym», - delingen.

Islam ǵylymhaly kitabynda Aıt jaıly bylaı delinedi: «Aıt - dúnıe men aqyretke tán ásemdikterdiń bir-birimen etene aralasyp, adamdardyń Ramazan boıy ár túrli ǵıbadattar arqyly beıne bir perishtege aınalyp, perishteler de osy uqsastyqqa bet buryp, sol bir rýhy saf jandar arasynda saırandap, aınala ılahı ásemdik pen sulýlyqqa oranyp, osynaý ǵajaıyp tylsym dúnıeni kórgender, ózderin oıanǵysy kelmeıtin tús áleminde dep oılaıtynyn aıtýǵa til jetpes kún. Osy múbárak kúnde Ramazan jetken barlyq jer-júzi perishteler men rýhanı jandardyń kóktegi tylsym álemindeı kórinip, shattyqqa bólengen rýhanı ǵalamatqa teń bir sıqyrlylyqqa oranady. Sol sátten qasıetti aıt musylmandardy ózine baýrap alyp, olardy júrek pen rýhanı ómiriniń tuńǵıyǵyna qaraı tartady. Olarǵa aı men kún tipti qus jolyn qamtı alatyn keńistik daıyndap, «qupııa qazynaǵa» jap-jaryq aına bolý joldaryn kórsetedi... Kóńilderi alaburtyp, alyp ushqan árkim óz dárejesine qaraı aıttyń kórsetken joldarymen ushýǵa daıar qustaı bola qalady. Tylsym syrdyń esigi ashyla ketkendeı qanattaryn taǵatsyz qaǵady. Aqyrynda usha jónelip, jetken ıakı jetetin shyńdardyń asqaqtyǵyn kórip, tamashalap, tula boıy nurǵa malynady da, osy dúnıe kúnin beıne bir jánnat zamanyna aınaldyrady. Iá, olar ǵajaıyp kúıge enip, árbir zattan Haqqa tıis ásemdik pen sulýlyqty kórip, tamashalap, aqpaı toqtap qalǵan zamannyń tilimen eń ádebı hutpa-jyrlar oqıdy. Oǵan barlyq mekenderden, aıttyń nurymen boıalǵan saf, ǵajaıyp sıqyrly áýen qosylady. Eger aıttyń jazǵan osy bir áýeni men aıt álemindegi adamdardyń júrek-saraıynan tógilgen jyrlaryn qaǵazǵa tógý múmkin bolsa, eń ǵajap áýen men asa maǵynaly óleń de munyń janynda kúzde tógilgen sap-sary japyraqtaı bolyp qalar edi».

Táýelsizdigimizdiń arqasynda Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵymen qazaqstandyqtar Qurban aıtta bir kún demalys alyp otyr. Qazirgi tańda halyq arasynda Oraza aıtta da demalys berý jaıy jıi-jıi kóterilip júr. Ábsattar qajy Derbisáliniń buqaralyq aqparat quraldarynda aıtqan sózderine qarap otyryp mynadaı bir qyzyqty málimetti kezdestirdik. 1921 jyly Qazaqstannyń sol kezdegi astanasy - Orynbor qalasynda Álıhan Bókeıhan, Ahmet Baıtursynuly sekildi ult qaıratkerleri Seıitqalı Meńdeshovtiń tóraǵalyq etýimen ótken úkimet májilisinde kún tártibindegi «Musylmandardyń merekeleri» degen máseleni qarap, naýryzdyń 5-inde Qazaqstanda budan bylaı Oraza aıtqa úsh kún, Qurban aıtqa úsh kún jáne Naýryz merekesinde bir kún demalys berý týraly sheshim qabyldapty. Ol sheshim 1926 jylǵa deıin ǵana júzege asqan. Odan keıin qazaqty qoısha qyrǵan qyzyl ókimettiń «bas al dese shash alatyn» basshylary men jandaıshaptarynyń solaqaı saıasatynyń kesirinen atalmysh sheshim kúshin joıǵan.

Qudaıǵa shúkir, qazir Qazaqstan ekonomıkasy myqty, saıası baǵyty aıqyn táýelsiz memleket. Elimizde «keńestik bıliktiń jymysqy saıasatynyń saldarynan» qurdymǵa ketip qala jazdaǵan musylmanshyldyǵymyzdy jańǵyrtyp, ımandylyqqa bet burýda kóptegen irgeli ister atqarylyp jatyr. Respýblıkamyzdyń ár qalasynda, aýdan ortalyqtarynda, aýyldarynda jyl saıyn meshitter salynyp, din ıslamǵa bet burǵan baýyrlarymyzdyń qatary kóbeıe túsýde. Bul protsess ıslam álemi úshin eki ulyq merekeniń biri - Oraza aıttyń bir kúnin Qurban aıt tárizdi Qazaqstanda demalys kúni etip jarııalaıtyn mezgildi jaqyndata túskendeı. Eger bul armanymyz oryndalyp jatsa, musylman baýyrlarymyz úshin úlken mártebe bolar edi. Alla Taǵala sol kúnge jetkizsin dep tilek tileıik. Qasıetti Ramazan aıynan keıin kelgen ulyq mereke - Oraza Aıt barshamyz úshin qutty bolsyn! Týǵan Otanymyz - Qazaqstanymyz beıbitshilik pen tatýlyqtyń qushaǵynda ósip-órkendep, ana tilimizdiń mártebesi arta bersin, ıslam dini qanatyn keńge jaıa bersin! Qazaqstandaǵy árbir shańyraqtyń qut-berekesi molaıa tússin!