Mustafa Shoqaı jáne «ıAsh Túrkistan»

NUR-SULTAN. QazAqparat - Búgin - bar ǵumyryn Túrkistannyń táýelsizdigi men tutastyǵyna arnaǵan Mustafa Shoqaıdyń týǵan kúni. Eskishe 1890 jyldyń 25 jeltoqsanynda, jańa kúntizbe boıynsha 1891 jyldyń 7 qańtarynda dúnıege kelgen Alash ardaqtysynyń 130 jyldyǵyna oraı Egemen Qazaqstan gazetinde jarııalanǵan maqalany usynyp otyrmyz.

Mustafa Shoqaı týraly sóz bolǵanda onyń basshylyǵymen emıgratsııada jaryq kór­gen «ıAsh Túrkistan» týraly aıtpaı ketý múmkin emes. Latyn árpimen Ystanbulda shyǵatyn «Ieni Túrkistan» jýrnalyna Túrkııa úkimetiniń qysymy kúsheıip, aýqymy taryla túskendikten, arab áripterimen jaryq kórip Úndistan, Aýǵanstan, Iran jáne Arabstan sııaqty musylman elderindegi túrkistandyqtarǵa túgel taraıtyn jýrnalǵa degen suranys kóbeıgen edi.

Mundaı jýrnaldy Túrkııada shyǵarý múmkin bolmaǵandyqtan, Mustafa Shoqaı Eýropada basyp, taratý týraly sheshim qabyldady. Kelissózder nátıjesinde jýrnalǵa «Prometeı» uıymy men Polsha úkimeti qarjylaı kómek kórsetetin boldy.

Sol jyly qazan aıynda Berlınge kelip, Almanııada oqyp jatqan túrkistandyq stýdenttermen kezdesken Mustafa Shoqaı, jýrnal­dyń alǵashqy sanyn daıyndaýǵa tapsyrma berdi. Osylaısha 1929 jyldyń jeltoqsan aıynda «ıAsh Túrkistan» jýrnalynyń alǵashqy sany jaryq kórdi.

Jýrnaldyń birinshi betine «Túrki­­stan ıdeıasyna qyzmet etetin aılyq jýrnal» dep jazyldy. Onyń «Túrkistan ult­tyq qozǵalysynyń basylymy» ekeni de umyt qalǵan joq.

Basylymnyń maqsat-múddesin aıqyndaıtyn «Bizdiń jol» atty betashar maqalada Mustafa Shoqaı «ıAsh Túrkistannyń» mıssııasyn bylaı dep atap kórsetti: «Jańadan shyqqan kez kelgen jýrnal nemese gazet oqyrmandaryna óziniń saıası muratyn, jolyn jáne maqsatyn tanystyryp ótetin ádeti bar. Dástúrge aınalǵan bul ádetke biz de júginemiz. Ustanǵan jolymyzdy uzaq túsindirýdiń qajeti joq. Toq eterin aıtqanda, jolymyz ben maqsatymyz: Biz, Túrkistan táýelsizdigin jaqtaýshylar, elimizdiń erki úshin jáne jurtymyz Túrkistannyń bodandyqtan qutylýy úshin kúresemiz. Túrkistandyqtarǵa budan basqa jol bolmaǵan. Qazir de joq jáne budan soń da bolmaıdy. ...Eger biz halqymyzdyń ulttyq táýelsizdigi jolyndaǵy talaptarynyń mán-maǵy­nasyn buzbaı, kúshin álsiretpeı, «ıAsh Túrkistan» betterinde kótere alsaq, onda bárimiz úshin qasıetti jáne aýyr jaýapkershilik artqan abyroıly borysh­tyń bir bóligin ótegen bolar edik».

Rasynda, betashar maqalada aı­tyl­ǵan­daı, «ıAsh Túrkistan» tutas Túr­kis­tannyń joǵyn joqtaıtyn jalǵyz ult­tyq basylymǵa aınaldy. Keńestik qysym kúsheıgen kezde osy basylym ǵana Túrkistannyń táýelsizdigi ja­ıynda sóz qozǵap, qalam terbeı bildi.

Sondyqtan Almanııa men Túrkııada oqyp jatqan túrkistandyq shákirtter men emıgratsııadaǵy zııalylar, sondaı-aq shet- elderde ómir súretin túrkistandyqtar jýrnal isine belsene aralasty. Oǵan Eýropa, Túrkııa, Aýǵanstan, Iran, Ún­distan, Japonııa, Qytaıdan tipti, keńes­tik Túrkistannan oqyrman hattary aǵy­lyp kelip jatatyn.

Jýrnaldyń jaryq kóretini týraly «Ieni Túrkistannyń» 1929 jylǵy №24-25 sanynda: «Eýropadaǵy ultshyl túrkistandyq dostarymyzdyń atsalysýymen Berlınde «ıAsh Túrkistan» atty basylym jaryqqa shyǵady. Elimizdiń táýelsizdigin bizben birge qorǵaıtyn bul basylymdy jýyq arada oqı ala­tyndaryńyzdy qýanyshpen habarlaımyz», dep jazdy.

Jańa shyqqan jýrnaldyń tili jó­­ninde: «jýrnalymyz belgili bir dıalektiniń yqpalynda bolmaıdy, biz tutas Túrkistannyń ortaq jýrnaly bolǵymyz keledi», dep jazǵan redaktsııa basshylyǵy, qajyr-qaıratyn Túrkistannyń táýelsizdigi men tutastyǵy jolyna arnaıtynyn aıtty.

Óıtkeni áýeli arab áripterimen shyqqan Ystanbuldaǵy «Ieni Túrkistan» keıinnen latyn árip­terimen jarııalanǵandyqtan, Túr­kııa­dan basqa elderge taban tiregen túr­kistandyqtar bul jańa basylymdy kóp bile bermeıtin edi.

Sondyqtan shaǵataı dıalektisine jaqyn tilmen jaryq kórgen jáne qysqa merzimniń ishinde ózindik baǵyty bar basylymǵa aınalǵan «ıAsh Túrkistan» jýrnaly Túrkııadan tys elderge (Iran, Aýǵanstan, Úndistan jáne t.b) aýyp ketken muǵajyr túrkistandyqtarǵa arnaldy.

Osylaısha Berlınde 1925 jyly 9 mamyrda qa­byldanǵan «Túrkistan ulttyq birligi» komıtetiniń sheshimi «ıAsh Túrkistan» arqyly júzege asty. Al «Ieni Túrkistan» 1931 jyly qyrkúıekte Túrkııa úkimetiniń tyıym salýymen jaryq kórýin múlde toqtatqannan keıin, «ıAsh Túrkistan» tek táýelsiz ulttyq jýrnal bolyp qaldy.

Jýrnal redaktsııasy 1930 jyly aqpan aıynda Berlın qalasyna kóshti. Óıtkeni «ıAsh Túrkistan» jýrnalyn shyǵarýǵa atsalysqan jastar negizinen osy Al­manııada toptasqan edi. Jýrnalǵa jazý, maqala uıymdastyrý negizinen Tahır Shaǵataı men Abdýlýahab Oqtaıdyń jaýapkershiliginde edi. Ibrahım Arıf­han (Iarkyn), Ahmet Naıym Óktem, Salıh Erkınkol, Tevekkúl Abdýllahzade Babýr sııaqty túrkistandyqtar da túrli maqalalar jazyp, belsene aralasyp turdy.

Olar taqyryptarǵa oraı materıaldar daıyndap, maqala jazý, oqyrman suraqtaryna jaýap berý jáne jýrnaldyń taralýy sııaqty basylymǵa qatysty barlyq uıymdastyrý jumystaryna belsene aralasty, sondyqtan «ıAsh Túrkistannyń» Berlınde jaryq kórýi áldeqaıda qolaıly boldy. Parıjde jalǵyz júrgen Shoqaıdyń munyń bárine úl­gere qoıýy, árıne qıyn edi.

Onyń ús­tine «Prometeı» uıymynyń belsendi múshesi retinde túrli elderde ótip jatqan iri konferentsııalar men basqosýlarǵa, kelissózder men májilisterge qatysyp, irgeli is-sharalardyń bel ortasynda jú­retin onyń «ıAsh Túrkistannyń» árbir sany men ondaǵy maqalalarǵa kóńil aýda­ryp otyrýǵa ýaqyty jetpeıtin edi. Son­dyqtan aty aıtyp turǵandaı, jýrnal túrkis­tandyq jastardyń basylymyna aınaldy.

«ıAsh Túrkistan» 1929 jyly shyqqan alǵashqy sanynan bastap ádebıet aıdaryn ashyp, óleń-jyrlar jarııalaı bas­tady. Máselen, jýrnaldyń alǵashqy betashar sanynda Maǵjannyń «Túrkistan» atty áıgili óleńi men Sholpannyń «Japyraqtar» atty óleńi jarııalandy.

Osy oraıda aıta keterlik jaıt, Maǵjan – emıgratsııadaǵy túrkistandyqtardyń eń súıikti aqyny edi. Sondyqtan jýr­naldyń 3-4 sanynda Maǵjannyń «Alystaǵy baýyryma» atty óleńi ja­rııa­landy. Túrkııadaǵy ult-azattyq kúresine arnalyp jazylǵan bul óleń, Mustafa Shoqaıdyń alǵysóz ispetti kirispe sózimen birge jaryq kórdi.

Al­ǵy­sózdi «Biz qul bolyp tura almaımyz. Biz ult azattyǵymyzdy alamyz» dep bastaǵan Mustafa Maǵjannyń óleń­derin túrikshildik úshin eń qundy jáne eń paıdaly shyǵarma dep atap kór­setti. Maǵjanmen birge Túrkistannyń tu­tastyǵyn jyrlaǵan aqyndarǵa keń oryn bergen jýrnal betterinde Sholpan, Fıtrat, Elbek syndy aqyndardyń óleń­deri jaryq kórdi. Abaıdy «Túrkistannyń eń uly aqyny» dep ataǵan jýrnal, Ahmet Baıtursynulynyń eńbekterine de joǵary baǵa berdi. Osyndaı ustanymda bolǵan Mustafa Shoqaı 1931 jyly jýrnal be­tinde jaryq kórgen «Aq-qyzyl» atty maqalasynda: «Ahmet Baıtursynuly men Sholpan – ulttyq ádebıetimizdiń uly tulǵalary. Olardyń shyǵarmalarynan biz qysym kórgen tilimiz ben mádenıetimizdiń ólmes, óshpes ómirsheń qýatyn kóremiz. Qazir Ahmet pen Sholpandar qaıda júr? Olar nege qýǵyn-súrginge ushyraıdy? Orys ádebıeti men rýhanı mádenıetine qatysty dúnıelerdiń bári Pýshkın, Týrgenev, Tolstoısyz shyǵarylmaıdy. Al bizdiń halqymyz óziniń Baıtursyny men Sholpanyn nege oqı almaı otyr?» dep ashyna jazdy. Shoqaı shovınızm men shalaǵaı saıasatty, syńarjaq ıdeo­logııa men sonyń so­ıyl soǵary – sovettik realızmdi jerine jetkize synady. Son­dyqtan ol «Ulttyq aramshópter ja­rııalanymy» atty maqa­lasynda: «bolshevıkterdiń paıymdaýlary naǵyz ómirdiń óz kórinisinen týyn­damaıdy, «taptyq suranystardan» turady. En­deshe, mundaı paıymdaýlarǵa negiz­de­lip jasalǵan shyǵarmalar da ómir shyndyǵyn tolyq kórsete almaıtyny óz-ózinen túsinikti bolsa kerek» dep jazdy.

Ultqa uıytqy bolar saıası jetek­shi ǵana emes, kóregen kósem de bola bilgen Mustafanyń paıymdaýynsha naǵyz ádebıet erkindik, táýelsizdik tusynda týady.

Erkindik bolmaı naǵyz ádebıetti jasaý múmkin emes. Buǵan mysal retinde Shoqaı orys ádebıetin alǵa tartady: «Máselen, baı ádebıet sanalatyn orys ádebıetin alsaq, ol bolshevıkterden burynǵy dáýirde jasalǵan. Orystyń patshalyq júıesi zulym júıe bolǵanyna qaramastan, jazýshylardyń qalamynda erkindik bar edi. Orystyń eń úzdik jazýshylarynyń birinen sanalatyn Maksım Gorkıı óziniń álemge tanylǵan shyǵarmalaryn patshalyq zamanda jazdy. Al keńes zamanynda Gorkıı bolshevık bola júrip, birde-bir eleýli shyǵarma jazǵan emes. Nelikten? Sebebi bul bolshevık jazýshynyń zer­desi proletarıat dıktatýrasy ýymen ý­lanǵan ortada gúldep, kórkeıe almaı otyr».

Mustafa Shoqaıdyń pikirinshe, ádebıet aıaqqa qaraı tigiletin etik emes. Ádebı shyǵarmalar adam balasynyń eń izgi kózqarastarynan týyndaıdy. Sol úshin ol syrttan keletin qarsylyqtarǵa tóze almaıdy.

Árıne saıası baǵyttaǵy basylym­ bolǵandyqtan «ıAsh Túrkistan» betterinde negizinen saıası-áleýmettik syn maqalalar jarııalandy. Sonymen qatar jýrnalda tek túrkistandyqtardyń emes, táýelsizdik jolynda kúresip jatqan Ázerbaıjan, Sol­tústik Kavkaz, Edil-Oral, Qyrym, Grýzııa, Ýkraına halyqtary týraly da qoǵamdyq saıası taqyryptarda maqalalar jarııa­landy.

Basylym «olardyń jeńisteri báriniń jeńisi, olardyń qaıǵysy báriniń qaıǵysy ekenin» únemi eske salyp otyrdy. Bul baılanystar tek «ıAsh Túrkistan» baǵandarymen shektelip qalmady. Kavkaz jáne Ázerbaıjan Ulttyq maıdanymen tyǵyz baılanysta bolǵan Shoqaı, jyl saıyn mamyr aıynda Kavkaz jáne Ázerbaıjan týraly maqalalar jarııalap turdy.

Ázerbaıjandyq saıası muǵajyrlar Ystanbulda shyǵaratyn «Odlý ıÝrd» jýrnalynyń alǵashqy sanynda «Túrkistan máselesi» degen ma­qalasy jarııalanǵan Shoqaı 1933 jyly Kavkaz meıramynda jan tebirenter sóz sóıledi.

Ázerbaıjannyń táýelsizdik kú­nine baılanysty 28 mamyrda Parıjde ótken jınalysta sóılegen Mustafa «Kaspıı teńiziniń túrkistandyqtar men ázerbaıjandyqtardy bólmeıtinin, keri­sinshe biriktiretinin, sebebi sýdyń eń tıimdi tasymal joly ekenin» basa aıtady.

Ol sol kúngi «ıAsh Túrkistan» betterinde jarııalanǵan maqalada: «Biz, negizinde, úlken kúshke ıemiz. Bul kúsh – túrik birligi, túrik maıdany, odaǵy, ıaǵnı tek qur sóz emes, is birligi… Evreıler: «Varshavada bir evreıdiń tisi aýyrsa, Amerıkadaǵy evreıdiń jany syzdaıdy» deıdi. Sol sııaqty biz de túriktektes bir el azap shekse, barsha túrikter azap shegedi» deýimiz qajet… Biz asa qıyn jaǵdaıda ómir súrip otyrmyz. Qazirgi jaǵdaı bizdiń óz kúshterimizdi biriktirýge múmkindik bermeýde. Meniń mynadaı usynysym bar: «Bizder – ázerbaıjandar, edil-oraldyqtar, qyrymdyq jáne túrkistandyqtar – tek kóz qylý úshin ǵana emes, óz is-áreketterimizdiń durys nemese burys ekendigin anyqtaý úshin de keńes túrinde jylyna bir ret bas qosyp turýymyz qajet. Bas qosýǵa eń qolaıly kún Ázerbaıjannyń táýelsizdik kúni – 28 mamyr bolýy múmkin» dep jazdy.

Mustafa Shoqaı Berlınde jaryq kórgen «Mıllı Iýl» jáne Varshavada shyqqan «Shımalı Kavkazııa» jýrnalynda túrli maqalalar jarııalap, Ankaradaǵy «Túrik ıÝrdy» men Kós­tenjedegi «Emel» jýrnaldarymen de hat alysyp turdy. Bul rette onyń is-áreketi men jazǵan maqalalary tek túrik halyqtarymen ǵana shektelip qalmaıtyn.

Barynsha keń taraǵan «ıAsh Túrkistanǵa» jazylýǵa ótinishter Tıan-Shannan, Shanhaıdan, Mýkdenden, Úndistannan, Japonııadan, Helsınkıden, t.b. keletin. Ásirese Úndistanda úlken qyzyǵýshylyq týdyrǵan «ıAsh Túrkistannyń» 20 jáne 21 sandary tolyǵymen ýrdý tiline aýda­rylyp basyldy.

Bálkim osynyń da áseri bolar, Shoqaı musylman áleminde tanymal tulǵaǵa aınaldy. Sondyqtan ol Ierýsalımde ótkizilýi josparlanǵan Islam konferentsııasyna Túrkistannyń atynan delagat retinde qatysýǵa shaqyrý aldy.

Bolshevızmge qarsy ortaq kúreste taǵdyrlas slavıan azattyq kúshteriniń qurylyp uıymdasýyna da Mustafa Shoqaıdyń kóp eńbegi sińgeni belgili.

Sondyqtan da osy toptardyń syı-qur­metine bólengen Mustafa Shoqaı «ıAsh Túrkistannyń» 29-sanynda jaryq kórgen «Jephemizdi birlestireıik» dep atalatyn maqalasynda budan buryn jasaǵan úndeýin qaıtalady: «Kavkaz, Ýkraına, Túrkistan, Edil-Oral, Qyrym jáne azattyq kúres jolyndaǵy kazachıler – bárimiz ulttyq kúshterimizdi biriktirip, óz odaǵymyz ben ortalyǵymyzdy qurýymyz kerek. Bul ortalyq, árbir jeke ulttyq uıym óz azattyǵyn qorǵaǵan jaǵdaıda meıli ol bolshevık bolsyn, meıli ulttyq sıpatta bolsyn, ımperıalızmge qarsy kúreste bizdiń ult-azattyq bir­ligimizdi bildirýi qajet».

Artynsha-aq «emıgratsııa baspasózi» bul maqalany qoldaıtyn maqalalar jarııalaı bastady. «ıAna Mıllı ıÝýl» jýrnaly 4-sanynda, «Istıqlal» 9-sanynda, «Ieni Turan» 5-sanynda jáne «Volnye Kazachestva» 105-sanynda jaýap jazdy.

Shoqaıdyń osyǵan uqsas uıytqylary nátıjesinde sheteldegi túrik halyqtary men ozbyrlyq kórgen oqshaý ulttar óz aralaryndaǵy mádenı jáne saıası baılanystaryn nyǵaıtyp, kommýnızm jáne fashızmge qarsy basqa da saıası toptarmen ózara yntymaqtastyǵyn arttyra tústi.

Osylaısha grýzın, ýkraın jáne kazachestvo belsendi túrde atsalysqan «Prometeı» toby jańa sıpat aldy. Osy ýaqyt aralyǵynda Shoqaı Túrkistan uǵymyn álemdik saıasat sahnasynda irgeli memleket deńgeıine kótere bildi. Sol arqyly buǵan deıin Eýropanyń saıası ortasyna beımálim bolyp kelgen Túrkistan ult-azattyq qozǵalysy úlken mańyzǵa ıe boldy.

«Ieni Túrkistan» men «ıAsh Túr­kistan» basylymdarymen qatar Eýropa baspasózinde belsendi túrde maqalalar jarııalaǵan Mustafa Shoqaı jalpy Keńestik Reseı týraly beımálim jaıt­tardy baıandaıtyn maqalalaryn orys baspasózinde, táýelsizdik týraly maqalalaryn frantsýz baspasózinde jarııalady.

Ol sonymen qatar Eýropanyń túrli basylymdarynda aǵylshyn, frantsýz, nemis, polıak tilderinde jaryq kórgen maqalalaryn da oqyrmandardyń suranysy boıynsha emıgranttardyń ortaq tili – orysshaǵa aýdaryp, qaı­tadan jarııalap otyrdy.

Mysaly, «Prometeı» jýrnalynda jarııalanyp, jalpy jurt­shylyqtyń nazaryn aýdarǵan «Túrkistanda halyqaralyq qatynas máse­lesi» atty maqalasy kóptiń suranysy boıynsha frantsýz tilinen orysshaǵa aýda­rylyp, kavkazdyq emıgranttardyń saıası basylymy «Gortsy Kavkaza» jýrnalynda qaıta basyldy.

Atalǵan eńbeginde Keńes ókimetiniń Túrkistanda júrgizip otyrǵan saıasatyn jan-jaqty taldaı kelip: «Keńes ókimeti on ekinshi jylyna aıaq basty. ...Shetelderden kelgenderge ultaralyq týystyqtyń saltanat qurǵany jaıynda túrli ańyz aıtylady. Qysqasy, olardyń aıtýynsha, Reseıdi meken etken azshylyq ulttar bul dúnıedegi peıishte ómir súredi eken. Alaıda osy peıish-ómirdiń qanshalyqty tozaq ekenin jáne munda bolshevıkterdiń jazalaýshy-qubyjyq, jergilikti halyqtyń da azap shekken kúnáharlar rólin somdap júrgenin kórý úshin keńestik gazetterge bir kóz júgirtip shyǵýdyń ózi jetkilikti. Bizdiń qolymyzda Túrkistandaǵy túrli ult arasyndaǵy qarym-qatynasty aı­ǵaqtaıtyn jetkilikti málimet bar. Biz olardyń ishinde tek keńestik resmı de­rekterge ǵana toqtalamyz. Óıtkeni bolshevıkterdiń óz-ózderine jala jappaıtyndaryna senimdimiz», dep jazǵan Mustafa Shoqaı, bul maqalasynda da keńestik, sonyń ishinde, ásirese «Za partııý» jáne «Pravda vostoka» sııaqty resmı basylymdarǵa silteme jasady.

Mustafa Shoqaı dáıek-derekterdi belsendi bolshevık jazýshylardyń kitaptarynan, sonymen qatar kóbinese rejimniń Túrkistanda jarııalanatyn resmı «Kazahstanskaıa pravda», «Eń­bekshi qazaq», «Qazaq ádebıeti», «Aq jol», «Qyzyl Ózbekstan», «Jańa Ferǵana», «Azat Buhara», «Buhara proletarıaty», «Sharq hakıkaty», «Shýralar Túrikmenstany», «Týrkmenskaıa ıskra», «Týrkmenstan», «Qyzyl ıÝldýz», «Avaz-y Tajık», «Rehber-ı Danısh», «Kýrtýlýsh», «Pravda Vostoka», «Za partııý», «Sovetskaıa step» sııaqty qazaqsha, ózbek­she, túrikmenshe, tájikshe, uıǵyrsha jáne oryssha basylymdarynan paıdalanatyn edi.

Osy arada aıryqsha toqtalarlyq jaıt, Mustafa Shoqaıdyń tujyrym-pikirlerin naqty dálelderge súıenip, resmı qujattar arqyly berýinde edi. Per Rensdel atap kórsetkendeı, Sho­qaı tásildi ońtaıly, urymtal ári óte naq­ty qoldandy.

Ol keńestik rejimniń kesirinen júz myńdaǵan túrkistandyqtyń qurban bolyp, qyrylǵany jáne ol jerde saýatsyzdyqtyń qanshalyqty bel alǵany týraly dálelderdi, sondaı-aq marksızm-lenınızm jeńisiniń qur dabyra sóz ben kózboıaýshylyqtan basqa eshteńe emes ekenin bolshevıktik kitaptar men basylymdardyń mátinderinen alyp, qorytyndy jasady.

Sondyqtan Shoqaı shyǵarǵan «ıAsh Túrkistan» bolshevıkter bılegen Túrkistandaǵy solaqaı saıa­satty áshkerelegen, Stalındik repressııa – qandy qyrǵynda qyrshynynan qıylǵan Alash arystarynyń amanaty men aqıqatyn halyqaralyq qaýymdastyqqa jetkizgen birden-bir minber bola bildi.

Táýelsizdik jyldarynda Mustafa Shoqaıdyń negizgi eńbekteri, mazmundy maqalalary men jazbalary qazaq tiline aýdarylyp, oqyrman qolyna tıdi. Ol týraly birshama zertteý eńbekteri de jaryq kórdi. Osy oraıda on jyl boıy Eýropada úzbeı shyǵyp kelgen «ıAsh Túrkistan» jýrnalynyń árbir sanyn búgingi qazaq tiline yńǵaılap, qaıta basyp shyǵarsa – úlken qyzmet bolar edi.

Óıtkeni Mus­tafa Shoqaıdyń basshylyǵymen shyq­qandyqtan, jýrnalda jaryq kórgen ár­bir materıal, maqala onyń qaraýynan ót­ken, ıakı tapsyrmasymen jazylǵan dúnıe ekeni belgili. Onyń ústine bul basylym betinde keńestik kezeńniń 1929-1939 jyldardaǵy qandy qasap solaqaı saıasatynyń boıamasyz shyndyǵyn kórýge bolady.

Shetelde qıyn jaǵdaıda ómir súre júrip Mustafa Shoqaı munyń bárine qaı ýaqytta jáne qalaı úlgerdi? Bizdiń oıymyzsha, munyń bir ǵana jaýaby bolsa kerek.

Ol – Túrkistannyń tutastyǵy men táýelsizdigi ıdeıasy! Buǵaýlyq qamytyn kıgen eliniń taǵdyry eske túskende ol tynym taýyp, tynysh uıyqtaı almady. Dostary keıde biraz demalý kerektigin eskerte qalsa: «Demalý úshin aldymyzda áli sheksiz ómir bar», dep jumysyn ári qaraı jalǵastyra beretin.

Onyń eńbegi esh ketpedi, ózi dúnıeden ótken 1941 jyldyń jeltoqsanynan týra elý jyldan keıin eli táýelsizdik aldy, al 130 jyldyǵy qarsańynda túgel túrkiniń tóri bolǵan Túrkistan qaıta túlep, tamyrlas jurttardyń yntymaǵy artyp, judyryqtaı jumyla tústi... Rýhyń shat, janyń jánnatta bolsyn, táýelsiz, tutas Túrkistannyń temirqazyǵy!

Darhan Qydyráli

«Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazeti» AQ basqarma tóraǵasy