MURYN JYRAÝ SEŃGІRBEKULY
Qazirgi Mańǵystaý oblysy Mańǵystaý aýdanynda dúnıege kelgen. Ol Kishi júzdiń Adaı rýynan shyqqan. Shyn aty Tilegen.
Murynnyń ákesi Seńgirbek, atasy Aıǵyr óz ómirlerin ustalyqqa, zergerlik kásipke arnaǵan. Ákesi Muryndy jas kezinen qasynda ustap, ustalyq, zergerlik ónerge baýlıdy. Biraq, Muryn bala kezinen sóz, án-kúı ónerine qatty qumar bolatyn. Ol aqyn jyrshy, jyraýlardyń baıyrǵy salt-dástúri boıynsha el aralap, jyr aıtyp júrgen ataqty aqyn, jyrshylardyń janyna erip, olardan óleń, jyr úırenedi. Nurym Jarshaǵululy, Murat Móńkeuly, Qashaǵan Kúrimjanuly, Aqtan Kereıuly sekildi aqyn-jyrshylarmen birge ózbek, qaraqalpaq elin aralap, jyraýlyq ónerimen halyq qurmetine bólengen. Muryn jyraýdyń qundy murasy - noǵaıly dáýirinen jetken epostyq jyrlar.
Jıyrmasynshy ǵasyrdyń Gomeri atanǵan, erekshe, tabıǵatynan sheksiz este saqtaý qabiletine ıe bolǵan talantty jyrshy - 18 jasynan bastap «Qyrymnyń qyryq batyryn» uzaq jyldar jyrlaǵan, jyrlaı júrip Buqara men Hıýanyń, Amýdarııa men Syrdarııanyń, sondaı-aq Kaspıı teńiziniń ońtústigi men Qara teńiz tóńiregindegi mekendegen halyqtardyń arasynda halqymyzdyń baı murasyn jetkizdi, urpaqty elin, jerin súıýge úndegen. «Qyrymnyń qyryq batyry» jaıly jyrdyń dúnıege kelýi týrasynda Muryn jyraý qarııa mynandaı jaıdy málimdegen: bul jyrlardyń birinshi shyǵarýshysy - osydan shamamen 500 jyldaı buryn ómir súrgen Sypyra jyraý. Sypyra jyraý óziniń bul týyndysyn jańa urpaq ókili Abyl jyraýǵa amanat etken. Abyl jyraý bolsa ózinen keıingi Nurym jyraýǵa, al ol - tórtinshi býynnyń ókili Muryn jyraýǵa amanat etip qaldyrǵan. «Qyrymnyń qyryq batyry» týraly jyr qyryq taraýdan turady, onyń árqaısysy jeke-jeke batyrlarǵa arnalǵan. Sonymen birge bir batyr ekinshi batyrdyń urpaǵy bolyp jyrlanady. Sondyqtan qyryq batyr jaıly jyrlardyń jıyntyǵy - tegi men kompozıtsııalyq qurylymy jaǵynan ózara tyǵyz baılanysty. «Qyrymnyń qyryq batyry» týraly jyr dep atalatyn jyrlar jıyntyǵy óziniń qurylysy jaǵynan qyrǵyzdyń belgili «Manasyn» eske túsiretin, biraq kólemi boıynsha odan eki ese úlken, qalypqa túsken tutas bir mádenı dúnıe... Atalǵan mura kólemi jaǵynan Shyǵystyń uly týyndysy - «Myń bir túnniń» ózin keıinge qaldyrady. Bul jyrlardyń mazmuny, sıýjeti men kompozıtsııasy erekshe nazar aýdarýǵa laıyq. Shet jerlik basqynshylardyń shabýylynan elin qorǵaǵan batyrlar erligi ár jyrda da jyrlanady. Batyr munda halqynyń qorǵany, jat jurt ezgisinen azat etýshi qaharmany retinde kórsetiledi. Erjúrektilik, ádildik, aqyldylyq, týǵan halqyna degen mahabbat sekildi qasıetter olarǵa tán bolyp keledi...
«Qyrymnyń qyryq batyry» jyrlary HІV -XVII ǵasyrlardaǵy halyq aýyz ádebıetiniń qundy jádigeri bolyp tabylady. Ony keleshek urpaqqa tanystyrý maqsatynda, 1942 jyly Muryn Seńgirbekuly Qazaq SSR Ǵylym akademııasynyń Prezıdenti, akademık Qanysh Satpaevqa aýyz ádebıetiniń aıtýly murasyn tapsyratyn jalǵastyrýshysynyń joqtyǵyn aıtyp hat jazady. Sol kezde Qanysh Imantaıulynyń kómegimen, Uly Otan Soǵysy júrip jatqanyna, qıynshylyqtarǵa qaramastan, Qazaqstan úkimeti qazynadan qarajat bólgizip, jyrshyny Mańǵystaýdan Almaty qalasyna aldyrtyp, jatyn-jaı, tamaǵyn qamtamasyz etip, qasyna hatshylyqqa aqyn Márııam Hakimjanovany qosyp, Muryn jyraýǵa barlyq jaǵdaı jasaıdy. Nátıjesinde, on aı boıy jyrshy «Qyrymnyń qyryq batyrynyń» 36 batyry týraly jyrlaryn aýyzsha aıtyp, sol jerde qol jazba kúıine túsiriledi, odan keıin qosymsha 4 batyr týraly jyrdy 1947 jyly jazdyryp jibergen. 1944 jyly Tashkent qalasynda ótken Orta Azııa túrki tildes halyqtarynyń folklory týraly Búkilodaqtyq ǵylymı-teorııalyq konferentsııada Muryn jyrlaǵan «Qyrymnyń qyryq batyry» eposynyń dúnıejúzilik mańyzdylyǵy aıryqsha aıtyldy.
«Mańǵystaýdyń Gomeri» - mundaı joǵary baǵaǵa Muryn Seńgirbekuly kóziniń tirisinde ıe bolǵan. Muryn jyraý eńbegin Q.Sátbaev, M.Áýezov, N.Ońdasynov, V.Jırmýnskıı, Q.Jumalıev, S.Muqanov, N.Saýranbaev, Á.Tájibaev, A.Toqmaǵambetov jáne basqa zııalylarymyzdyń bastamashyldyǵy jáne qoldaýymen ıe bolyp, dańqy shartarapqa taraǵan «Qyrymnyń qyryq batyry» jazbalary Qazaqstan Ulttyq Ǵylym Akademııasynyń sırek kezdesetin qorlar bóliminde saqtalyp, búgingi tańda osy rýhanı asyl qazynamyzǵa ıe bolyp otyrmyz.
Muryn jyraý Seńgirbekuly 1954 jyly 29 tamyzda dúnıe saldy. Fort-Shevchenko qalasy janyndaǵy Seıdi Islam Ata zıratynda jerlengen.
1989 jyly Muryn jyraýdyń týǵanyna 130 jyl tolýyna oraı zergerlik sheberhanasy qalpyna keltirilip, Muryn jyraý atyndaǵy murajaı bolyp ashylǵan. Ústimizdegi jyldyń qazan aıynda Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq akademııalyq kitaphanasynda Muryn jyraý Seńgirbekulynyń týǵanyna 150 jyl tolýyna arnalǵan «Jyraýlyq dástúr jaýharlary» atty respýblıkalyq ǵylymı-praktıkalyq konferentsııa ótip, Muryn jyraý shyǵarmashylyǵy men Mańǵystaý tarıhyna arnalǵan akademık Q.Amannııazovtyń «Muryn jyraý. Fort-Shevchenko» kitaby jaryq kórdi. Jyraýdyń týǵan jeri Fort-Shevchenko qalasynda murajaı-úıi jumys isteıdi.
Derek kózderi:
Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasy, 6 tom,
Q.Amannııazov, «Muryn jyraý. Fort-Shevchenko» kitaby, 2009.