Murajaılarǵa kelgennen keıin Qazaqstannyń ómiri men halqynyń dúnıetanymyn túsiný barynsha jeńil bolady - N.Shıvrına

ASTANA. QazAqparat - Jyl saıyn 18 mamyr kúni álemniń kóptegen elderiniń murajaılary barlyq nıet tanytqan adamdar úshin esigin tegin aıqara ashyp, «Halyqaralyq murajaı kúnin» keńinen atap ótedi. Dál osy kúni murajaılar jańa jádigerler daıyndap, taqyryptyq dárister, saıahattar, ǵylymı oqýlar uıymdastyryp turady. Osy ataýly kún qarsańynda QazAqparat tilshisi elordadaǵy Qazirgi zamanǵy óner murajaıynyń dırektory Nellı Shıvrınany áńgimege tartqan bolatyn.

- Nellı Vıktorqyzy, murajaı qyzmetkerleri jumysynyń ereksheligi, sonymen birge qyzmetterińizdiń negizgi qıyndyǵy jaıynda aıtyp berseńiz.

- Bizdiń jumysymyzdyń eń basty ári qıyn bóligi - bul óner týyndylaryn jınap, olardy saqtaý. Murajaı tek qana jınaqtalǵan jádigerlerimen ǵana aıqyndalady. Eger jádiger bolmasa, onda ol murajaı emes. 1979 jyly ashylǵan bizdiń murajaıdyń eń alǵashqy dırektory Valentın Valentınovıch Pak sýretshilerdiń sheberhanalaryna ózi baryp, óner ıelerimen áńgimelesip turǵan. Ol óz isiniń bilgiri ári kásibı sheberi bolǵandyqtan kóptegen qylqalam sheberleri týyndylaryn murajaıǵa tabystady. Máselen, dál osyndaı jolmen bizdiń jádigerlerimizdiń qataryn S.Aıtbaevtyń «Nellıdiń portreti» atty tamasha týyndysy tolyqtyrdy.

Aıta keterligi, murajaıdyń alǵashqy jádigerler toptamasyn 500 óner týyndysy quraǵan bolatyn. Olardy Almatyda ótken «Adam men jer» atty búkilodaqtyq kórme bizdiń qalamyzǵa tartý etken edi. Búgingi tańda murajaıda Qazaqstan, Reseı, Ýkraına, Belarýs, Ózbekstan, Grýzııa, Armenııa, Latvııa, Lıtva, Estonııa jáne Tájikstan memleketteriniń beıneleý óneri sheberleriniń shamamen 4000 shyǵarmasy bar. Qyzmetkerlerdiń zor eńbegi men mańdaı teriniń arqasynda murajaı mine 34 jyl boıy óz jumysyn turaqty atqaryp keledi. Biz kóshpeli kórme uıymdastyrdyq. Murajaıda jyl saıyn «Beıneleý óneri» atalymy boıynsha «Shabyt» shyǵarmashyl jastardyń halyqaralyq festıvali ótip keledi.

Biz atqarǵan jumystarymyzdyń nátıjesin birden kóremiz. Kórmege daıyndyq barysynda biz zor rahatqa bólenemiz. Osydan keıin óner týyndylaryna degen mahabbatyń qaıta oıanyp, ózińniń jádigerlerińdi zor maqtan tutasyń. Ekspozıtsııa daıyn bolyp, jumystar óz oryndaryn tapqannan keıin kartınalardyń kórermendermen áńgimelesip turǵanyna kýá bolasyń. Sen zaldaǵy osynaý bir tańǵajaıyp aýrany, adamdardyń kóterińki kóńil-kúıin kóresiń. Men úshin bul óte qýanyshty sát ári osynda taban aýdarmaı 15 jyl jumys istep kele jatqanym úshin ózimdi baqytty sezinemin.

- Sizdiń murajaı úshin jańǵyrtý jumystarynyń máni qandaı?

- Bizdiń murajaıda jumys isteý úshin kenep pen boıaýdy, olardy saqtaý tehnologııasyn jáne jańǵyrtý jetik bilýiń barynsha mańyzdy. Bul rette qaıta jańǵyrtý kartınaǵa jańa, túrlengen reńk beretindigi sózsiz. Máselen, Abram Cherkasskııdiń QazKSR kórkemóner kórmesi dırektsııasy arqyly bizge jetken týyndylardyń biri kútkenimizdeı emes, óte kúńgirt ári beıneli bolmaı shyqty. Biz ony qaıta jańǵyrtýúshin Semeı qalasyna apardyq. Óte zeıindi sýretshi-jańǵyrtýshy Olga Rýbınchık kartınadaǵy birneshe qabat boıaýdy der kezinde baıqap, qaıta qalpyna keltirý úshin durys ádisti iriktep ala aldy. Egerde ol kenepke «útik» qoıǵan kezde kartına búlinetin edi. Qaıta qalpyna keltirilgen kartına jańa reńkke ıe bolyp, ózimizdi de tań-tamasha qaldyrdy.

- Joǵaryda siz keńes zamanynda kartınalar murajaıǵa kórkemóner kórmesi dırektsııasy arqyly túsip otyrǵanyn aıtyp óttińiz. Al sodan keıin sýretshiler óz týyndylarynyń tarıhyna qyzyǵýshylyq tanyta ma?

- Murajaıymyzǵa jumystary qoıylǵan Vladımır Stojarov, Anatolıı Levıtın, Gúlfaırýz Ysmaıylova, Borıs Nemenskıı syndy qylqalam sheberleriniń otbasylarymen qarym-qatynasymyzdy jolǵa qoıǵanbyz. Máselen, biz ózimizdiń jádigerlerimizdi Máskeýge aparǵanymyzda sýretshi B.Nemenskııdiń óz kartınasynyń aldyna kelip kózine jas alǵanyna kýá bolǵanymyz bar. Ol bul shyǵarmasyn osy ýaqytqa deıin joǵaldy dep eseptep kelgen eken. Iá, shyn máninde kóptegen sýretshilerdiń kórme ótip, jumystary murajaılarǵa taralyp ketkennen keıin onyń odan arǵy taǵdyrynan beıhabar bolyp qalatyn jaıttar jıi kezdesedi.

- Murajaılaryńyzǵa adam kóp kele me? Qazaqstan halqynyń beıneleý ónerine qyzyǵýshylyǵy tómendep ketken joq pa?

- Biz jylyna 80 myńnan astam adamdy qabyldaımyz. Qazaqstandyqtardyń kórkemsýretke qyzyǵýshylyǵy tómendep otyrǵan joq. Murajaıymyzǵa keletin kóptegen adamdar beıneleý ónerin túsiný úshin belgili bir deńgeıde kásibı bilim qajet dep sanaıtyndyǵy bar. Bul - olaı emes. Eń bastysy - kartınany qarap turǵan adamnyń jan-dúnıesinde týyndaıtyn kóńil-kúı.

Bizge kelgen dıplomattar murajaılarǵa kelgennen keıin Qazaqstannyń ómiri men halqynyń dúnıetanymyn túsiný barynsha jeńil bolatyndyǵyn aıtyp jatady. Men bul tujyrymmen tolyqtaı kelisemin. Óıtkeni qylqalam sheberi jumysynda óziniń dúnıetanymyn shynaıy beredi.

- Aldaǵy kásibı merekeni murajaıda qalaı atap ótpeksizder?

- Halyqaralyq murajaılar kúni qurmetine oraı biz altyn qorymyzdaǵy óner týyndylaryn shyǵaryp, «Kollektsııadaǵy jaýharlar» ataýymen biregeı kórme uıymdastyryp, kelýshiler nazaryna usynbaqpyz. Budan bólek «Tulǵalar men taǵdyrlar tizbegi...» ataýymen murajaı tarıhyndaǵy qujattardy, materıaldar men sýretterdi bólek kórsetemiz. Bul kórme murajaıdyń osy toptamalaryn sońǵy ret pash etýi bolmaq. Óıtkeni, bul týyndylar Astananyń jańa sýret galereıasyna tabys etiletin bolady. Elordanyń barsha qonaqtary men turǵyndaryn murajaıǵa shaqyramyz, kirý tegin.

- Suhbatyńyzǵa rahmet!