Murat Áýezov 81 jasynda dúnıeden ótti

<p>ASTANA. KAZINFORM — Kórnekti qoǵam qaıratkeri, belgili shyǵystanýshy, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Murat Muhtaruly Áýezov ómirden ótti. </p>

Qaıǵyly habardy jazýshy-jýrnalıst, Qazaqstan PEN klýbynyń prezıdenti Bıgeldi Ǵabdýllın jetkizdi. 

«Qaraly habar keldi. Uzaqqa sozylǵan aýyr naýqastan ultymyzdyń maqtanyshy, kórnekti oıshyl Murat Áýezov jantásilim etipti. Qosh bol, qymbatty Murat Muhtaruly!» dep jazdy ol Facebook paraqshasynda.  

Qazaqstandyq qoǵam qaıratkeri, belgili shyǵystanýshy, túrkitanýshy, mádenıettanýshy, esseıst, dıplomat jáne fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty byltyr ǵana 80 jyldyq mereıtoıyn atap ótken edi. 

Murat Muhtaruly 1943 jylǵy 1 qańtarda Jambyl oblysy Merki aýylynda dúnıege kelgen.

Qazaq ádebıetiniń kórnekti jazýshysy, dramatýrg, ǵalym, qazaqtyń tuńǵysh «Abaı joly» roman-epopeıasynyń avtory Muhtar Áýezovtiń otbasynda týǵan Murat ákesiniń ósıeti arqasynda týǵan tiline, halqyna, mádenı murasyna degen súıispenshilik pen qurmetti boıyna sińirip ósti. 

1965 jyly M. V. Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetiniń Shyǵys tilderi ınstıtýtyn fılolog-shyǵystanýshy mamandyǵy boıynsha bitirdi.

KSRO Ǵylym akademııasynyń Álem ádebıeti ınstıtýtynda dıssertatsııa qorǵap, ádebıet teorııasy boıynsha fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty atandy. 

Qazaqstan Jýrnalıstıka Akademııasynyń tolyq múshesi.

Murat Áýezov «Qazaqfılm» kınostýdııasynda bas redaktor (1981-1987), Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń kórkem aýdarma jáne ádebı ózara baılanystar jónindegi alqasynyń basshysy (1988-1990), Qazaqstandaǵy «Mır» teleradıokompanııasynyń kórkemdik jetekshisi (1990), Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty bolyp saılanyp, Keńes prezıdıýmynyń múshesi, parlamentaralyq baılanystar jónindegi komıtettiń tóraǵasy (1990), Ulttyq kitaphana dırektory (2003-2006) sekildi joǵary qyzmetterdi atqarǵan.

Qazaqstan óz táýelsizdigin jarııalaǵan kezde eldi ózgertýge belsene atsalysty.

Parlament depýtaty boldy, sonymen qatar ádebı zertteýlermen aınalysty, Qazaqstan Respýblıkasynyń Qytaı Halyq Respýblıkasyndaǵy tuńǵysh elshisi qyzmetin atqardy.

Kórkemdik protsestiń teorııasy men praktıkasy boıynsha 200-den astam jarııalanymnyń, sondaı-aq «Ýaqytty baılanystyrýshy jip» (1972), «Ippokrena. Ýaqyt qudyqtaryn aralaý» (1997) jáne «Qaıta oralý úshin ketý» (2002) sııaqty tanymal monografııalardyń avtory.  

M.Áýezov 2007 jyldan beri Muhtar Áýezov atyndaǵy qordy basqaryp keldi. 

Kazinform agenttigi marqumnyń otbasy, týǵan-týystarynyń qaıǵysyna ortaqtasyp kóńil aıtady.