«Muńlyq-Zarlyq» kesenesine qyzyǵýshylar sany artyp keledi
Óńirdiń ólketanýshysy, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Qazybek Tájıevtiń sózinshe, jalpy Muńlyq pen Zarlyq jaıynda tyń derekter kóp. Máselen, jergilikti qarııalar ańyzdaǵy egizderge arnalǵan munarany «Óte eski dáýirde turǵyzylǵan» dep aıtady. Búginde munaranyń kútiminiń joqtyǵynan qulandysy ǵana qalǵan, ol qam qyshtan turǵyzylǵan. Halyq ony «Muńlyq-Zarlyq» dastanymen baılanystyrady. Qazirge deıin adamdar munara ornyna baryp túneıdi. Arys qalasynda Muńlyq-Zarlyqqa arnap salynǵan sımvolıkalyq eskertkish bar.
Ańyzǵa sáıkes, ertede qylyshynan qan tamǵan qaharly bir hannyń jalǵyz qyzy boıjetkende bir kedeı jigitke ǵashyq bolyp, kóńil qosyp júredi eken. Muny bilip qoıǵan han jigitti darǵa astyrady. Jigit ólgennen keıin qyz mezgiline jetpeı bir ul, bir qyz tabady. Kóp kózinen, el sózinen seskengen han jaman atqa qalmaýdyń amalyn izdep, qos búldirshinniń kózin joıýdy astyrtyn mystan kempirge tapsyrady. Mystan kempir ómirge jańa kelgen sábılerdi kóz kórmes, qulaq estimes jerge aparyp, bıik ósken jap-jasyl aǵashtyń basyna qyzdy - shyǵysqa, uldy - batysqa qaratyp ilip ketedi. Nárestelerdiń kóz jasy tamǵan aǵash butaqtary sýalyp, qýara bastaıdy. Qos júrek soǵýyn toqtatqanda, báıterek te ósýin toqtatypty. El ishindegi ósek sóz, ótirik ókpege shydamaǵan patshanyń qyzy egizin izdep jolǵa shyǵady. Barmaǵan jer, baspaǵan taýy qalmaıdy. Kúlkisiz kúnder, uıqysyz túnder, armanmen aılar, jylaýmen jyldar ótedi. Qatty sharshap, dińkesi quryǵan qyz ábden qýrap, qabyǵy túsip, shirýge aınalǵan bıik aǵashtyń túbine kelip qısaıady. Uıyqtap ketken soń, ony bir súıkimdi saz, sıqyrly áýen oıatady. Qulaq túrip, tyń tyńdasa «án salyp turǵan» qasyndaǵy bıik aǵash eken. Qyz kúndiz qos búldirshinin izdep, túnde osy «ánshi» aǵashtyń túbine kelip, neshe túrli áýez estip, kóńil jubatyp, tynyǵyp júredi. Bir kúni aınalaǵa kóz salmaq bolǵan qyz aǵashtyń basyna shyǵamyn dep ony qulatyp alady. Biraq kóp uzamaı samal soǵyp, «ánshi» aǵash qaıta zarlaı jóneledi. Qyz onyń qupııasyn bilmek bolyp tekseredi. Aǵash jýan túbinen basyna deıin qýys eken. Jińishke basynyń eki jaǵynda butaqtan butaqqa kerilip qalǵan ishekterdi kóredi. Bul qyzdyń eki balasynan qalǵan jurnaq edi. Batys jaǵyndaǵy ishek bostaý, al shyǵys jaǵyndaǵy ishek qatty tartylypty. Egiziniń óliminen habary joq qyz endi aǵash nege án salatynyn túsinedi de, ózi de qýys aǵash jasap alyp, manaǵy ishekti soǵan taǵady. Shertip kórse, úni júregine jaqyn, janyna jaıly estiledi. Qyz baıǵus bostaý tartylǵan ishekke úni muńdy shyǵatyndyqtan, «Qyzym - Muńlyq» dep, al aşy, tym zarly shyǵatyndyqtan, qatty tartylǵan ishekke «Ulym - Zarlyq» dep at qoıyp, kúndiz-túni qolynan tastamaı, kúı shyǵaryp, el kezip, egizin izdep ketken eken.
Qazybek Tájıevtiń sózinshe hannyń qyzy Qanshaıym men Zarlyqtyń jer bolyp, tegistelip ketken qabirin alǵash tapqan adam Asylhan molda degen kisi. Ol kómilip qalǵan jerinen jaryqqa shyǵyp, eń kemi úsh-tórt ǵasyrlyq ýaqytty basynan ótkergen synatastaǵy Qanshaıym ana men Zarlyq esimderi jazylǵan jazýdy oqyp, elge túsindirgen eken. Dúnıede sırek kezdesetin, «Qyzyl kitapqa» jazylǵan qasıetti torańǵy aǵashy qalyń ósken darııanyń bul tusy eldiń esinde ańyz-jyr túrinde saqtalǵan tarıhı derekterge baı. Mysaly, eki kúshikpen aralǵa aparylyp tastalǵan Qanshaıymnyń turǵan jeri áli kúnge darııa sýynyń ortasynda - «Qanshaıym araly» dep atalady.
Dastanda aıtylatyn «Shógirli» toǵaı áli kúngi osy ataýǵa ıe. Al, kesene ishinde bes adamnyń molasy bar. Esikten kirgendegi sol qaptaldyń tórinde eki adamnyń qabiri bar. Qabir orny tegistelip, biliner-bilinbes tóbeshikke aınalǵan. Osy qabirge irgeles jáne eki qabir bar. Qarama-qarsy turǵan eki qabirdi 0,75-0,80 metr bıiktikte qyshpen órip, syrtyn sylaǵan. Eki aralyqtaǵy 2 metrlik ashyq jerde jatqan qara mármárǵa «Muńlyq-Zarlyq anasy Hanshaıym, ákesi Shansharhan patsha. Dúnıeden ótkenine 440 jyl 1996 jyly qoıyldy» dep jazylǵan.
Qarama-qarsy qyshpen órilgen qorshaýdyń soltústik jaqtaǵysy anasy Qanshaıymnyń, ońtústik jaqtaǵysy Zarlyqtyń qabiri. Zarlyq kesenesiniń shyraqshysy Qaldybek Kúlembaevtyń sózine qaraǵanda, alǵashynda Zarlyq basynda úlken kesene bolǵan. Kútimsizdik pen qaraýsyz qalǵannyń saldarynan kesene qulap, onyń qyshtary shashylǵan jáne shashylǵan orynda úlken tóbeshik paıda bolǵan.
1975 jyldary jergilikti halyq jınalyp, shashylǵan qyshynyń jaramdylaryn jınastyryp, qazirgi úlgide qaıta turǵyzǵan. Osy ıgilikti istiń uıymdastyrýshysy bolǵan aýyl moldasy Asylhan Dostaıuly keıinnen shyraqshy bolyp, Zarlyq pen Qanshaıym ananyń etek jaǵyna ózin qoıýdy amanat etedi.
Kesene ishindegi besinshisi - sol kisiniń qabiri. Qalǵan eki qabirdegi kimder ekenin el umytqan. Sol molanyń shyraqshysy «Bul molaǵa qansha jyl boldy?» degen suraqqa: «Bizdiń áýlet, bizge qaraǵan tuqym ómir baqı osy molanyń shyraqshysymyz. Meniń biletinim, meniń ata-babamnan beri sanaǵanda 470 jyldan beri shyraqshysy ekenbiz. Biz on shaqty urpaq aýystyq. Áıteýir birimiz bolmasaq, birimiz shyraqshy bolyp otyrmyzá-dep jaýap beripti.
Al, Muńlyq molasy Arys aýdany Baıyrqum aýyl ákimshiligine qarasty Aqqala eldi mekeninen bir shaqyrymdaı ońtústik-shyǵysyndaǵy eski qorymda ornalasqan. Qorym Arys-Shardara avtomobıl joly arqyly Eshkili kólmen baılanysady. Soltústigi ashyq, soltústik-batysynda Aqqala eldi mekeni ornalassa, batysy men ońtústigi ashyq, mal jaıylymymen baılanysady.
Zarlyq molasy men Muńlyq molasynyń arasy tikesinen 4,5-5 shaqyrym kelse, aınalma tas jol uzaqtyǵy - segiz shaqyrymdy quraıdy.
Basynda saǵana joq qara mármár tasqa «Muńlyq rýhy. Anasy Hanshaıym, ákesi Shansharhan patsha. 440 jyl dúnıeden ótkenine. 1996 jyl qoıyldy» dep jazylǵan.
Jergilikti kónekóz qarııalar Muńlyq-Zarlyqqa arnalǵan munarany «Óte eski dáýirde turǵyzylǵan» deıdi. Munaranyń kútiminiń joqtyǵynan qulandysy qalǵan, ol qam kesekten salynǵan. Degenmen qazirge deıin adamdar munara ornyna baryp túneıdi.
«Altyn Aıdar», «Zarlyq», «Shanshar», «Qıssa-ı Muńlyq-Zarlyq» atty ańyz-áńgimeler men jyr nusqalarynda aıtylatyn «Shógirli toǵaı» (munda Shansharhan jerlengen), «Qanshaıym araly» jer attary men jyrdyń basty qaharmandary jerlengen beıit mazardyń bar ekeni aıqyn dálel. Kezinde dastandy zertteýshiler máseleniń anyq-qanyǵyn bilmeı-aq, sıýjeti «shyǵystan aýysqan bolsa kerek» dep jaza salǵan. Sondaı-aq, keıingi jyldary Qanshaıym beıitin qazyp, basyndaǵy onyń aty jazylǵan synatastyń tabylýy, kólegeılenip kelgen shyndyqtyń betin ashqany málim. Eń kem degende úsh-tórt ǵasyr buryn jerlengen Qanshaıym beıitin qazyp basyndaǵy qulpytasty tapqan marqum Ásilhan degen molda. Bul kúnderi halyq «áýlıe» dep sanaıtyn Qanshaıym men Zarlyq mazaryna kúmbez ornatylyp, el qamqorlyǵyna alynǵan. Muńlyq qyz molasy bul qorymnan bólek jerge qoıylǵan, onyń basynda da laıyqty belgi ornatylǵan»,-deıdi jergilikti turǵyn Balqash Ápsenov.