Munaıdan tys sektorlardyń qarqyndy damýy el ekonomıkasynyń ósimine septigin tıgizdi
Munaıdan tys salalardyń damýyna qandaı qoldaý sharalary áser etti
Sonymen, aldyn ala baǵalaýǵa sáıkes, osy jyldyń 11 aıynyń qorytyndysynda jalpy ishki ónim ósimi 4,4 paıyz boldy. Onyń basym bóligi, munaıdan tys sektorlardy damytý esebinen qamtamasyz etildi. Naqtyraq aıtqanda, ekonomıkanyń 70 paıyzdan astamy óńdeý ónerkásibi, saýda, aýyl sharýashylyǵy jáne qurylys esebinen ósim kórsetti. Salalar sheginde ósim dınamıkasyna keler bolsaq, aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń jalpy shyǵarylym ósimi 13,4 paıyzǵa jetti. Bul - 2011 jyldan bergi eń joǵary kórsetkish sanalady. Al qurylys – 10,3, saýda - 8,2, kólik qyzmetteri – 8,1, baılanys – 5,3, óńdeý ónerkásibi 5,3 paıyzǵa artty. Jalpy, 11 aıdyń ishinde otandyq taýar óndirisi – 5, qyzmet kórsetý 4,5 paıyzǵa ulǵaıdy. Negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııa kólemi 3,1 paıyzǵa artyp, 15,8 trln teńgege jetti.
- Munaıdan tys salalardyń damýy Qazaqstan ekonomıkasynyń ósimine aıtarlyqtaı úles qosqany belgili. Oǵan ártúrli qoldaý sharasynyń áseri bar. Qandaı qoldaý sharalary deıtin bolsaq, birinshi kezekte – ınvestıtsııalyq qoldaý, ıaǵnı jeńildetilgen qarjylandyrý. Agroónerkásip kesheniniń, óńdeý ónerkásibiniń, qurylys sektorynyń damýy úshin tereńdetilgen nesıe berý baǵdarlamasy bar. Ekonomıkanyń túrli salasyna, ásirese óńdeý ónerkásibi men ınfraqurylymdarǵa sheteldik ınvestıtsııalar tartylyp jatyr, - deıdi ekonomıst Baýyrjan Ysqaqov.
Onyń atap ótýinshe, elimizde «Infraqurylymdy damytý», «Nurly jol» baǵdarlamalary qolǵa alynyp, kólik-logıstıka salalarynyń, elektrondy-tsıfrlyq ınfraqurylymnyń damýy jolǵa qoıylǵan. Munan bólek, 5G ınternetiniń engizilýi qyzmet túrleriniń damýyna oń yqpalyn tıgizip otyr.
- Salyqtyq yntalandyrýdy da aıtýǵa bolady. Kásipkerlik belsendilikti arttyrý úshin salyqtyq júktemeni tómendetý baǵytynda jumys istelip jatyr. Lıtsenzııa alý jeńildetilip keledi, ıaǵnı ınvestıtsııalyq jobalardy júzege asyrý úshin qarjylyq ruqsattar ońaılatyldy, - deıdi.
Ekonomıstiń atap ótýinshe, kásipkerler úshin «Bıznestiń jol kartasy-2025», «Agrobıznes» baǵdarlamalary qabyldanyp, otandyq óńdelgen taýarlar eksportyn qoldaý jáne ártúrli naryqqa shyǵýyna járdem berý úshin sýbsıdııa tetigi iske qosylǵan. Sonymen qatar saýda-logıstıkalyq habtar damytylyp, otandyq taýarlarymyzdyń ózge naryqtarǵa jyldam ári tıimdi shyǵýyna múmkindik berilgen. Aımaqtardy damytý úshin óńirlik klasterler qurylǵan.
- Osylardyń barlyǵy bizdiń munaıdan tys sektorlardyń tartymdylyǵyn arttyrýǵa jáne olardyń turaqty damýyna múmkindik berip otyr. Shıkizatqa táýeldilikti azaıtý baǵytynda da jumys istelinip jatyr. Munaı óndirisiniń tómendeýi árıne jalpy ekonomıkaǵa keri áserin tıgizedi. JІÓ ósimi 4,5 paıyz quraǵanymen, munaı óndirisiniń tómendeýi Ulttyq qorǵa túsetin túsimniń azaıýyna jáne sol arqyly bıýdjet túsimderiniń azaıýyna alyp keledi. Biraq, munaıdan tys sektorlardyń der kezinde damýy osy áserdi birshama teńestirip otyrǵany belgili. Qoryta aıtqanda, 2024 jyldyń qorytyndysynda munaı óndirý kóleminiń tómendeýi baıqalǵanmen, ekonomıkalyq ósim bar. Degenmen, shıkizatqa táýeldilik eksport qurylymynda áli de saqtalyp otyrǵanyn aıtýymyz kerek. Sol úshin ekonomıkany ártaraptandyrý jumysyn áli jalǵastyrýymyz qajet. Ekonomıkaǵa ósim ákeletin sektorlarǵa jeńildik berýdi jalǵastyrýymyz kerek, - dedi Baýyrjan Ysqaqov.
Aýyl sharýashylyǵyna qarjylaı qoldaý jalǵasady
Taıaýda ótken Úkimet otyrysynda aýyl sharýashylyǵy salasynyń 11 aıdaǵy qorytyndysyn jarııa etken vıtse-mınıstr Azamat Sultanovtyń aıtýynsha, ósim ósimdik sharýashylyǵyndaǵy óndiris kólemin - 19,9, mal sharýashylyǵynda 3,2 paıyzǵa ulǵaıtý esebinen qamtamasyz etilgen.
- Ósimdik sharýashylyǵynda ortasha ónimdilik gektaryna 16,1 tsentner bolǵanda 26,7 mln tonna astyq jınaldy. Onyń ishinde bıdaı – 19,8 mln tonna, kúrish – 563 myń tonna. Sondaı-aq 2,9 mln tonna kartop, 3,9 mln tonna kókónis, 3,2 mln tonna maıly daqyldar jáne 300 myń tonna maqta jınaldy. Mal sharýashylyǵynda soıys salmaqta et óndirisiniń - 4, sıyr sútiniń - 4,4 jáne taýyq jumyrtqasynyń 1,2 paıyzǵa óskeni baıqaldy, — dedi vıtse-mınıstr.
Aýyl sharýashylyǵynda óndiristiń ósýi tabıǵı-klımattyq jaǵdaılardyń qolaıly bolýy jáne Úkimettiń egis jumystaryn qarjylyq jáne materıaldyq-tehnıkalyq qamtamasyz etý sharalaryn ýaqytynda qabyldaýy esebinen qamtamasyz etildi. Alǵash ret kóktemgi egis jumystaryna beriletin jeńildetilgen kredıt kólemi 3 ese ulǵaıtylyp, jyldyq taza 5 paıyzben rekordtyq 580 mlrd teńgege deıin jetkizildi. Osyndaı qarjylaı qoldaýdyń arqasynda astyqtyń kóp mólsherde jınalýyna baılanysty engizilgen mıneraldy tyńaıtqyshtar kólemi 1,2 mln tonna boldy. Bul - ótken jyldyń deńgeıinen 2 ese joǵary. Aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn jańartý deńgeıi 5,5 paıyzǵa deıin jetkizildi.
Atalǵan kezeńde tamaq ónimderiniń óndirisi 2,1 paıyzǵa artyp, shamamen 3 trln teńge boldy. Atap aıtqanda, kelesideı ımportqa táýeldi ónim túrleriniń ósimi baıqaldy:
- irimshik pen súzbe - 8,7%
- shujyq ónimderi - 4,1%
- sary maı - 2,9%
- ósimdik maıy – 12%.
- Jyldyń sońyna deıin dándi daqyldardy, maıly daqyldardy óńdeý jáne qant óndirý esebinen osy salada joǵary kórsetkishterge qol jetkizemiz dep oılaımyz. Salanyń damý qarqynynyń tómendeýine jol bermeý maqsatynda kelesi jyly kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryn qarjylandyrý kólemi 700 mlrd teńgege, aýyl sharýashylyǵy tehnıkasynyń jeńildetilgen lızıngi 200 mlrd teńgege jetkiziledi. 1,9 mln tonna mıneraldy tyńaıtqyshtardy engizý jáne elıtalyq tuqymdar úlesin 10,5 paıyzǵa ulǵaıtý josparlanǵan, - dedi Azamat Sultanov.
Metallýrgııada ósim bar
Metallýrgııa ónerkásibi 2016 jyldan beri alǵash ret 7,2 paıyzǵa ósti. Ol «Qazhrom», «EvrazKaspıanStal», «QazFerroStal» sııaqty birqatar iri kásiporynnyń óndiris kóleminiń ulǵaıýy esebinen, sonymen qatar Qarmet-tiń tolyqqandy jumys isteýin qalpyna keltirý boıynsha júrgizilip jatqan jumystardyń esebinen qamtamasyz etildi.
Qara metallýrgııa salasynda ósim - 10,8 paıyz. Salanyń oń kórsetkishke jetýine otandyq óndirýshilerdi metall synyqtarynyń qajetti kólemimen júkteý sharalary oń áserin tıgizdi. Búgingi tańda:
- shoıyn óndirisi - 14,4
- bolat - 6,3
- tegis ılektengen metall - 20,4 paıyzǵa artty.
Tústi metallýrgııa salasy mys óndirý kóleminiń - 13,3, myryshtyń - 0,8 jáne alıýmınıı óndirisiniń 1,5 paıyzǵa ulǵaıýy esebinen 4,8 paıyzǵa artty.
Mashına jasaý salasynda:
- aýyl sharýashylyǵy tehnıkasy - 15,4 paıyz
- temir jol kóligi - 1,6 ese
- elektr jabdyqtary - 8,1
- elektrondy-optıkalyq jabdyqtar jáne kompıýterler kólemi 1,7 ese artty. Jańa óndiristerdi iske qosý esebinen turmystyq tehnıka óndirisi 4,4 ese ulǵaıdy. Jalpy sala boıynsha óndiris kóleminiń deńgeıi - 106,9 paıyz.
Hımııa ónerkásibinde kúkirt qyshqyly - 20, sary fosfor - 13,2, sondaı-aq polıpropılen óndirisiniń josparly jobalyq qýatynyń 49 paıyzǵa ulǵaıýy esebinen óndiris kólemi 8,4 paıyzǵa ósti.
Munan bólek, daıyn metall buıymdaryn óndirý - 29,5, jıhaz – 12,8, qaǵaz óndrisi 10,2 paıyzǵa artyp, oń dınamıka kórsetti. Bul salalardyń jalpy jıyntyq ósimi, jeńil ónerkásibi, qurylys materıaldary óndirisi sııaqty óńdeý ónerkásibindegi úlesi tómen salalardaǵy tómendeýdi jaýyp otyr.
Uzaq merzimdi sharttar men ofteık-kelisimsharttar jasaý máselesi de qatań baqylaýda. Máselen, bıyl iri sýbektiler 704 mlrd teńgege 592 uzaq merzimdi sharttar men ofteık-kelisimsharttar jasady. Qazaqstandyq taýar óndirýshileriniń Biryńǵaı tizilimin qurý boıynsha jumys júrgizip jatyr.
Qurylys qarqyny jaqsy
Qurylys salasynda da oń dınamıka baıqalady. 11 aıdyń qorytyndysy boıynsha qurylys jumystarynyń kólemi 6,9 trln teńge bolyp, ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 10,3 paıyzǵa ósti.
- Turǵyn úı salýǵa tartylǵan ınvestıtsııalardyń kólemi - 19
- Ǵımarattar qurylystaryna baǵyttalǵan ınvestıtsııalardyń kólemi 12 paıyzǵa artty.
Óńirler bólinisinde Mańǵystaý jáne Atyraý oblystarynda qurylys jumystarynyń kólemi tómendedi. Qalǵan 18 óńir boıynsha ósý serpini saqtalýda jáne jyl qorytyndysy boıynsha josparly kórsetkishterge qol jetkiziledi.
Sonymen qatar osy jyldyń 11 aıynda 16,3 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Bul - ótken jyldyń sáıkes kezeńinen 8,3 paıyzǵa joǵary. Aqmola, Aqtóbe, Atyraý oblystaryn qospaǵanda, 17 óńirde oń dınamıka baıqalady. Búgingi tańda respýblıka boıynsha barlyǵy 146 myńǵa jýyq turǵyn úı tapsyryldy. Jyl sońyna deıin 18 mln sharshy metr deńgeıinde turǵyn úıdi engizý boıynsha josparly kórsetkish oryndalady.
Otandyq taýar eksporty artyp keledi
11 aıdyń qorytyndysynda negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııalar 3,1 paıyzǵa ósti. Investıtsııanyń eń joǵary ósýi shıkizattyq emes salalarda baıqalady.
Investıtsııa kólemi:
- bilim berýde - 2,2 ese
- ǵylymı jáne tehnıkalyq qyzmette – 42,1
- kólikte qyzmetterinde – 27,2
- óńdeý ónerkásibinde 18 paıyzǵa ulǵaıdy.
Úzdik kórsetkishter Qaraǵandy, Jetisý, Pavlodar, Túrkistan, Almaty oblystarynda tirkeldi. Bul rette Atyraý, Aqmola, Mańǵystaý jáne Aqtóbe oblystarynda ınvestıtsııalardyń aıtarlyqtaı tómendeýi baıqalady.
Bıylǵy qańtar-qazanda syrtqy saýda aınalymy - 116,9 mlrd dollar, eksport 68,5 mlrd dollar boldy. Onyń ishinde óńdelgen taýarlar eksporty 23,3 mlrd dollarǵa jetti. Taýarlar ımporty - 48,4 mlrd dollar. Saýdada oń balans 33,4 paıyzǵa ósip, 20,1 mlrd dollarǵa deıin ulǵaıdy.
Qazaqstan keler jyly da ósim dınamıkasyn saqtaı ala ma? Osy oraıda, Kazinform agenttiginiń analıtıkalyq sholýshysy sarapshylardyń pikirin bilgen bolatyn.