Munaı men gaz - Qazaqstannyń basty shıkizat baılyǵy

ASTANA. QazAqparat - Álemdegi alǵashqy munaı burǵylaý 1846 jyly Reseı Imperııasyna qarasty Baký mańyndaǵy Bıbi-Áıbat aımaǵynda 21 metrlik uńǵymany burǵylaýdan bastalǵan bolatyn. Biraq dúnıejúzinde munaı ónerkásibiniń basy dep - 27.08.1859 datany ataıdy. Múmkin munaıdy kommertsııalyq paıda tabý úshin alýdyń alǵashqy qadamy osy kún bolǵandyqtan da shyǵar. Munaı óndirý úshin jerdi burǵylaý ıdeıasynyń avtory nıý-ıorktik zańger Georg Bıssell 1857 jyly Edvın L.Dreık esimdi adamdy jaldap, AQSh-tyń Pensılvanııa shtatyndaǵy Munaıly shyǵanaqty baqylaýdy buıyrady. Araǵa eki jyl salyp, 1959 jyly 28 tamyzda 21 metrlik uńǵymadan avtordyń ádisimen alǵashqy munaı alynady.

Qara altynǵa baı Qazaqstannyń Atyraýy da burynnan ǵalymdardyń nazarynda bolatyn. Sol sebepti, patshaly Reseıden kelgen kásipkerler qazaq jerindegi munaı oshaqtaryn izdeýge, zertteýge jáne barlaýǵa kelisim shart jasap, Atyraý oblysy, Jylyoı aýdanyna qarasty Qarashúńgil alańynda alǵashqy burǵylaý jumystaryn 1894 jyly bastap ketken bolatyn. Bul joba bastamasynan týra 5 jyl ótkennen keıin, ıaǵnı 1899 jyly qarasha aıynda reseılik Leman atty kásipker josparlanǵan 20 uńǵymanyń 7-in uńǵylaǵanda, 40 metr tereńdikten munaı fontany atqylaıdy. Dál osy oqıǵa Qazaqstandaǵy alǵash munaıdyń óndirilýi bolyp tarıh betine jazylady. Sodan keıin 1911 jyly sáýirde Atyraý oblysyndaǵy Dossor kenishinen jańa munaı kózi tabylady. Odan shyqqan joǵary sapaly munaı álemdik deńgeıde nazarǵa ilinedi. Dossordaǵy aspanǵa shapshyǵan munaı shashyrandysynyń bıiktigi 20-25 metrge deıin jetken bolatyn.

Eki jyldan soń Atyraý oblysynda (burynǵy Gýrev) Maqat kenishi ashyldy. Maqat - Atyraýdyń úshinshi iri munaıly oshaǵy. 1914 jyly Maqat pen Dossor ekeýinen 200 myń tonnada astam munaı óndirile bastady.

Kenishtegi munaı óndirý isi bastalǵannan keıin úsh jyl ótkende Embi kásiporynynyń aınalasyndaǵy jumysshylar sany 6 000 adamǵa jýyqtaǵan bolatyn. Al Dossor bolsa, úlken qalaǵa aınaldy.

Aıtpaqshy, burynǵy KSRO, odan keıingi TMD elderi arasynda munaı jáne gaz óndirýmen aınalysatyn tórt el bar. Olar - Qazaqstan, Reseı, Túrikmenstan men Ázerbaıjan. Bulardyń sońǵy úsheýi munaı jáne gaz óndirýden ázirshe keńes zamanyndaǵy kórsetkishterge qaıtyp jete almaı keledi. Al Qazaqstan bolsa, óz kezeginde dúnıejúzindegi munaı óndirýshi eń iri jıyrma memlekettiń qataryna endi. Sonymen birge kómirsýtekti shıkizat qorlary boıynsha álemdegi kóshbasshy on eldiń qatarynan da oryn aldy.

Búgingi tańda Qazaqstanda munaı óndirý jyl saıyn 10 paıyzǵa ósip otyr. Mamandardyń pikirine súıinsek, qara altyndy óndirýden Qazaqstan osy qarqyndy saqtap otyrsa, elimiz álemdegi iri óndirýshilerdiń qataryna qosylmaq. Qazirgi ýaqytta Qazaqstan búkil álemdegi jalpy munaı óniminiń (kúnine 90 mln. barrelden astam) 1,8 paıyzyn (kúnine 1,719 mln. barrel) berip jatyr.

Dúnıejúzindegi eń iri óndirýshiler qatarynda elimiz 2014 jyldyń aıaǵynda 18-shi orynǵa shyqqan. Qazirgi tańda Qazaqstannyń munaı ónimderi Eýrazııanyń ondaǵan elderine eksporttalady. Oǵan qosa, qara altyndy ıgeretin basqa da jańa naryqtar qarastyrylýda. Búgingi kúni Qazaqstannyń munaı-gaz ónerkásibiniń úlesi eldegi jalpy ishki ónimniń 30 paıyzyn, al eksporttan túsetin tabystyń jartysynan astamyn quraıdy.

Bul salanyń serpindi damýyna búkil elimiz úlken úmit artyp otyr. Elimizdiń munaıy men gazy - búgingi kúnniń nesibesi, bolashaqtyń irgetasy bolyp qala bermek.