Munaı qymbattap, teńge nyǵaıdy - sarapshy
Onyń aıtýynsha, valıýtalardyń basym bóligi dollarǵa shaqqanda birshama tómen quldyrasa keıbireýileri, ásirse postkeńestik keńistik elderiniń valıýtasy nyǵaıa tústi. Brent markaly munaı baǵasynyń apta ishinde jedel ósim (7,5 pıyz) kórsetýi munaıǵa baılanysy bar valıýtalardyń ósimine áserin tıgizbegenimen olardyń kúsheıe túsýine septigin tıgizip otyr.
«Bul joly da atalǵan kezeńde Qazaqstan teńgesi ósim kóshbasshysy bolyp tur. Sonymen qatar, ol dollarǵa jarty paıyzǵa jeter-jetpes nyǵaıýyn kórsetti. Brazılııa realy men úndiniń rýpııi de jarty paıyzǵa jeter-jetpes nyǵaıdy. Apta ishindegi eń kóp quldyraý (-3,27) bul joly da ońtústikafrıkalyq rendke tıesili. Quldyraýǵa jeltoqsandaǵy ónerkásip óndirisiniń ósimine qatysty álsiz derektermen qatar geosaıası ahýal da áser etýi múmkin», - dedi ol.
Al Argentına pesosy qańtarda ınflıatsııa ósiminiń 2,8 paıyzǵa jetýine baılanysty 2,04 paıyzǵa qunsyzdandy. Moldava leıi de elde 24 aqpanda ótetin parlamenttik saılaý qarsańynda 0,23 paıyzǵa qunyn joǵaltty. Atalǵan kezeńde Reseı rýbliniń de 0,55 paıyzǵa arzandaýy baıqalady.
Al Qazaqstan teńgesi munaı baǵasynyń qarqyndy ósýi men elimizdiń Ulttyq bankiniń 2019 jyly ınflıatsııa 4,5 paıyz deńgeıinde bolatyndyǵy týraly boljamy aıasynda nyǵaıa tústi.
«Biz rýbldiń dollarǵa baǵamyn qaıta jańartyp, bir dollarǵa 65,9-67 rýbl, al eýroǵa 74-75,5 rýbl deńgeıinde boljap otyrmyz. Dollarǵa qatysty teńge baǵamynyń boljamyn bir dollarǵa 373-377, al eýroǵa 425-430 teńgege deıin tómendetti. Soǵan sáıkes rýbl baǵamyna qatysty boljamymyz bir rýblge 5,63-5,66 teńgege deıin tómendeıdi», - dedi sarapshy.
Avtor: Damır Baımanov