Munaı baǵasynyń ósýi teńge baǵamyna áli tolyq áser etpedi — sarapshy

<p>ASTANA. KAZINFORM — Qazaqstannyń qarjygerler qaýymdastyǵyndaǵy jetekshi sarapshy Zarına Skrıpchenko mamyr aıynda teńge baǵamyna qaı faktorlar yqpal etetinin túsindirdi.</p>

Sarapshynyń aıtýynsha, mamyr aıynda ulttyq valıýtany qoldaýǵa Qazaqstannyń saýda balansynyń jaqsarýy áser etýi múmkin.

Máselen, 2024 jyldyń birinshi toqsanynda byltyrǵy sáıkes kezeńmen salystyrǵanda syrtqy saýdanyń oń saldosy 9 paıyzǵa nyǵaıyp, ımport kólemi azaıǵan. 

«Keıingi kezdegi munaı baǵasynyń ósýi ulttyq valıýta baǵamyna áli de tolyq áser etken joq. Sebebi eksporttaýshylardan elge valıýtalyq túsimderdiń aýdarymynda operatsııalar tolyq aıaqtalmaǵan», — dep túsindirdi Zarına Skrıpchenko.

Onyń paıymynsha, Qazaqstannyń memlekettik baǵaly qaǵazdaryn satyp alýǵa múddeli sheteldik ınvestorlardan teńgege suranys artýy múmkin.

Ulttyq banktiń málimetinshe, birinshi toqsanda beırezıdentterdiń salymdary 443 mln AQSh dollaryna ósti.

Mamyrdyń aıaǵynda teńgeniń dástúrli nyǵaıýy toqsandyq salyq salý kezeńimen baılanysty bolýy yqtımal.

Atap aıtqanda, 27 mamyrǵa deıin bıýdjetke korporatıvtik tabys salyǵy, renta salyǵy, paıdaly qazbalardy óndirý salyǵy jáne basqalary tólenýi tıis. 

Bul rette, dollar-teńge valıýta jubynyń odan ári tómendeýi áleýetin syrtqy faktorlar shekteýi múmkin.

Sonyń ishinde munaı baǵasynyń qubylmalyǵy jáne Federaldyq rezervtik júıeniń qatań saıasatyna jaýap retinde AQSh dollary ındeksiniń ósýi áseri bar. 

«Jazǵy demalys maýsymynyń bastalýy men mamyr aıyndaǵy uzaq demalys kúnderi qazaqstandyqtardyń shetel valıýtasyna degen suranysyn arttyrýy múmkin» — deıdi sarapshy.

Buǵan deıin sarapshylar teńgeniń nyǵaıý sebebin ataǵan edi.

Bıyl sáýirde teńge baǵamy 1,1 paıyzǵa, ıaǵnı 1 AQSh dollary úshin 442,05 teńgege deıin nyǵaıdy.