Munaı arzandaǵan saıyn dollardyń quny arta túsedi - V.Telnov
Jalpy, onyń atap ótýinshe, munaı baǵasynyń tómendeıtindigi jaıly alyp-qashpa áńgimeniń sońǵy eki jyl boıy eldi dúrliktirgenimen, onyń qunynyń naqty quldyraýy ótken jyldyń jaz aıynan bastalǵan. Sol kezeńde «qara altynnyń» naryqtaǵy quny 114 dollardy qurasa, búginde 48 dollarǵa deıin tómendep otyr.
«Ol kezde biz fıýcherstik baǵa jaıynda aıtqan edik. ıAǵnı, munaı jetkizý erterekte jasalǵan kelisimsharttar negizinde júzege asyrylyp kelgen bolatyn. Árıne, sol kezeńde bizdiń ekonomıkamyz muny sezbegen edi. Al qazir, 2015 jyly ótken jyldyń ekinshi jartysynda jasalǵan fıýchersterdi oryndaıtyn mezet jetti. Sondyqtan da biz osy tómendeýdi baıqadyq jáne bizdiń eksportymyz qysqardy», - dedi ol.
Sarapshynyń alǵa tartqan derekterine qaraǵanda, eger ótken jyldyń alǵashqy jartyjyldyǵynda eksport kólemi 42,3 mlrd. dollardy qurasa, 2015 jyldyń dál sol kezeńinde Qazaqstan tek 24,4 mlrd. dollardyń ǵana «qara altynyn» syrtqy shyǵara aldy. Mundaı jaıt eldiń bıýdjetine, kompanııalardyń tabysyna aýyr soqqy bolyp tıip, olardyń ońtaılandyrý múmkinshilikterin qysqartýǵa májbúr etti.
«Dollar bul eshteńemen qamtamasyz etilmegen qaǵaz, deıdi. Bul múldem durys emes. Árıne, qazirgi ýaqytta ol «altyn standartynan» alshaqtady. Biraq, dollar quny munaı qunymen tyǵyz baılanysta tur. Sondyqtan munaı arzandaǵan saıyn dollardyń quny arta túsedi. Al qazirgi qoldanystaǵy álemdik qarjylyq júıe dollardy nyǵaıta túsýge negizdelgen. Sol sebepti álemdik qarjy júıesiniń barlyq kúsh-jigeri munaıdyń tómen baǵasyn ustap turýǵa baǵyttalatyn bolady. Dál osy jaıtpen dollarǵa qatysty barlyq ulttyq valıýtalardyń álsireýin túsindirýge bolady», - dedi V.Telnov.
Buǵan qosa, ol dollardyń arzan turǵan kezeńi ótip, endi qundy dollar dáýiri kele jatqandyǵyn atap ótti. Dál osy jaǵdaıǵa beıimdele otyryp, Qazaqstannyń negizgi saýda seriktesteri Reseı men Qytaı ózderiniń valıýtalaryn álsiretýge májbúr bolǵan. «Qazaqstan básekesizdik jaǵdaıyna tap boldy. Árıne, bul jaıt bizderden sáıkesinshe jaýapty talap etti», - deıdi ol.
Negizgi álemdik energetıkalyq ónimniń qarqyndy qunsyzdana túsýiniń sebebin túsindire kele sarapshy munaı baǵasynyń ósýi men quldyraýy ortasha statıstıkalyq eseppen 30 jyldyq tsıklge tán ekendigin atap ótti. ıAǵnı, 30 jyl boıy onyń baǵasy kóterilip, túsip otyrady. Al onyń shyrqaý shegi 2014 jyldyń maýsymyna saı kelgen bolatyn. Al endigi ýaqytta tómendeý úrdisi oryn alýda. Sondyqtan sarapshylar munaıdyń tómen baǵasy taıaý 5-15 jyl boıy saqtalady degen boljam jasaýda.
«Men myna bir sátke de basa nazar aýdartqym keledi: Birqatar sarapshylar munaı dáýiri múldem aıaqtaldy dep sanaıdy. Ózderińiz de biletindeı, munaıdyń 80 paıyzy janarmaı retinde paıdalanylady. Qazirgi ýaqytta jańaratyn energııa kózderi qarqyndy damý ústinde. Bizdiń EKSPO-2017 halyqaralyq kórmemiz dál osy energııa kózderiniń damýyna yqpal etetin bolady. 5 jyldan keıin álemde dvıgatelderdiń 10 paıyzy osy energııa kózimen jumys isteı bastaıdy dep sanaıdy. ıAǵnı, úrdis aıqyn baıqalyp otyr. Buǵan qosa, OPEK munaıdyń barrelin 30 dollardan da sata alatyndyǵyn málimdeýde. Irannyń sanktsııalardyń buǵaýynan bosap shyǵýy da álemdik naryqqa 2 paıyz ústeme munaıdy qosady. Qazirgi sátte álemdegi munaıdyń kádege jaratylýy bala týýymen, kólikterdiń artýymen baılanysty nebári 0,7 paıyz ósimdi kórsetedi. Sondyqtan bul munaı naryǵyndaǵy ahýaldy kúrt ózgertip jiberedi. Munaı arzandasa metall da qunsyzdana túsedi. Óıtkeni, onyń óndirisiniń basty qozǵaýshy kúshi janarmaı ǵoı», - deıdi ekonomıst.
Degenmen de ahýaldyń budan ary ýshyǵa túsý qaýpin, ıaǵnı munaı qunynyń «shyńyraý túbine» ketýine jol bermeıtin shekteýshiniń bar ekendigi úmit otyn úrleıdi. Máseleniń mán mynada: Sońǵy ýaqytta AQSh taqta tas munaıyn óndirýdi eselep jibergen bolatyn. Al onyń óndirý kezindegi ózindik quny 60 dollardy quraıdy. Demek, álemdik naryqtaǵy munaı baǵasy qoldanystaǵy shekti deńgeıden tómendep keter bolsa, onda AQSh-qa taqta tas munaıyn óndirý jáne oǵan demeýqarjy bólý tıimsiz bolary anyq.
«Munaı baǵasynyń úzdiksiz quldılaı berýi múmkin emes. Ol barreline 60 dollardan tómen syrǵı bastaǵan kezde kóptegen kásiporyndar jabyla bastady. Sebebi mundaı jaǵdaıda jumys isteý paıdasyz jáne eshkim de shyǵynǵa jumys istegisi kelmeıdi. Kezinde munaı baǵasy 30, tipti 20 dollardan tómen boldy deıtinder bar. Biraq, ózderińiz oılap kórińizdershi, osydan 10-20 jyl buryn dollardyń quny qazirgideı bolmady ǵoı. Sondyqtan da bizder eń tómengi shek 40 dollardan túspeýi tıis dep oılaımyz. Munan ary tómendetý múmkin emes. Osy rette meniń oıyma bir ekonomıstiń sózi kelip otyr. Ol tas dáýiri tastyń túgesilýimen emes, jańa óndiristik júıeniń talap etýinen aıaqtaldy, deıdi. Qazirgi jaǵdaıda da dál solaı», - dedi V.Telnov.