Múmkindigi shekteýli jandardyń ómir súrý sapasyn arttyrý: Aýqymdy jumystar josparǵa endi
2030 jylǵa deıingi Inklıýzıvti saıasat tujyrymdamasy ázirlendi
Mınıstrlik Memleket basshysynyń tapsyrmasyn júzege asyrý maqsatynda 2030 jylǵa deıingi Inklıýzıvti saıasat tujyrymdamasyn ázirledi. Bul qujat múgedektiktiń medıtsınalyq-áleýmettik modelinen áleýmettik-quqyqtyq qorǵaý modeline kóshýge jaǵdaı jasaıdy jáne bul túbegeıli jańashyldyq sanalady.
«Inklıýzıvti saıasatty júzege asyrýdyń jańa tásilderi múgedektigi bar adamdardyń quqyqtaryn iske asyrýǵa, múmkindikterin keńeıtýge, olardyń qoǵamǵa tolyqqandy áleýmettik yqpaldasýy úshin qajetti jaǵdaılar jasaýǵa baǵyttalǵan pármendi sharalar keshenin qabyldaýdy kózdeıdi», - dedi vıtse-mınıstr.
Tujyrymdama jobasy 13 baǵytty qarastyrady, onyń ishinde mynandaı negizgi baǵyttardy atap ótýge bolady:
1. Teńdik jáne kemsitpeý;
2. Quqyqtyq qorǵaý jáne sot tóreligine qol jetkizý;
3. Ómir súrý deńgeıi jáne áleýmettik qorǵaý;
4. Inklıýzıvti eńbek naryǵy jáne óndiristik orta;
5. Inklıýzıvti bilim berý;
6. Qoljetimdi kórsetiletin qyzmet jáne kedergisiz orta qurý.
Elimizde 732 myńnan astam múmkindigi shekteýli adam bar
Qazir elimizde 732 myńnan astam múgedektigi bar adamdar turady. Olardyń ishinde balalar úlesi - 15% (0-den 18 jasqa deıin), 18 asqan adamdar - 85%. Eńbekke qabilettisi – 57,2%, zeınet jasyndaǵylar – 27,5% quraıdy.
Múgedektigi bar adamdardy qoldaýǵa ketetin shyǵyndar bıýdjettiń áleýmettik kómek jáne áleýmettik qamtamasyz etý shyǵyndarynyń shamamen 11%-yn quraıdy.
Múgedektik boıynsha áleýmettik járdemaqylar tólemine 2024 jyly memlekettik bıýdjetten 624,1 mlrd teńge bólingen (2023 jyly 522,1 mlrd teńge).
Járdemaqy mólsheri qansha
Qazaqstan Respýblıkasynda múgedektigi bar adamdardy áleýmettik qamtamasyz etýdiń úsh deńgeıli júıesi qalyptasqan.
Birinshi deńgeıde (bazalyq) – memlekettik bıýdjetten múgedektigi boıynsha memlekettik áleýmettik járdemaqy beriledi.
2024 jylǵy 1 qańtardan bastap memlekettik áleýmettik járdemaqylar kúnkóris deńgeıiniń ózgerýine baılanysty 7% arttyrylǵan:
1 toptar – 89 248 teńgeden 95 496 teńgege deıin;
2 toptar – 71 398 teńgeden 76 397 teńgege deıin;
3 toptar – 48 681 teńgeden 52 089 deńgege deıin.
Ekinshi deńgeıde (mindetti) – eger zardap shekken jumysshyǵa jumys berýshi MÁSQ-dan aýdarymdar tólegen bolsa, memlekettik áleýmettik saqtandyrý qorynan áleýmettik tólem jasalady.
Úshinshi deńgeıde – eger eńbek etý qabiletinen aıyrylý eńbek jaǵdaıynda mertigýmen nemese kásiptik aýrýmen baılanysty bolsa jáne «Qyzmetker eńbek (qyzmettik) mindetterin atqarǵan kezde ony jazataıym oqıǵalardan mindetti saqtandyrý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańynda qarastyrylǵan jazataıym oqıǵalardan qyzmetkerdi mindetti saqtandyrý sharty jasalǵan bolsa, saqtandyrý uıymynan saqtandyrý tólemi beriledi.
Múgedektigi bar adamdardyń ómir sapasyn jaqsartý úshin qandaı sharalar jasalýda
Áleýmettik kodeksti iske asyrý aıasynda elimizde múgedektigi bar adamdar úshin áleýmettik qyzmet júıesin jańǵyrtý bastaldy.
«Semeı, Taraz jáne Kentaý qalalarynda 150 oryndyq 3 ońaltý ortalyqtary qoldanysqa berildi. Elimizdiń 6 óńirinde (Shymkent, Pavlodar, Óskemen, Taldyqorǵan, Taraz jáne Qostanaı) aýtızm spektriniń buzylýy bar balalarǵa jáne basqa da mentaldyq buzýshylyqtary bar balalarǵa kúndizgi bolý ortalyqtary ashyldy», - dedi vıtse-mınıstr.
Budan basqa, múgedektigi bar adamdardy jórgektermen qamtamasyz etý normasy ulǵaıǵan (jylyna 59,1 myń adam, 730 danadan 1460 danaǵa deıin).
"Spına bıfıda" dıagnozy qoıylǵan múgedektigi bar adamdarǵa bir ret qoldanylatyn maılanǵan katetrler engizilgen (jylyna 269 adamǵa 2190 dana);
Mentaldyq buzýshylyqtary bar múgedek balalarǵa sanatorıılik-kýrorttyq emdelý usynylady (4,6 myń bala ertip júrýshisimen birge, jylyna barlyǵy 9,2 adam).
Zańnamalyq ózgerister engiziledi
Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi jańa áleýmettik-quqyqtyq qorǵaý modeli aıasynda múgedektigi bar adamdarǵa qatysty quqyqtardy kemsitýshilikti anyqtaý jáne joıý maqsatynda ulttyq zańnamany taldaýdy qarastyrady.
«Múgedektigi bar adamdarǵa qatysty teńdik pen kemsitýshilikke jol bermeýdi qamtamasyz etetin zań jobasy ázirlenedi. Onyń ishinde qoldanystaǵy «múgedektik», «balalar múgedektigi» jáne basqa da uǵymdar Birikken Ulttar Uıymynyń múgedektigi bar adamdardyń quqyqtary týraly Konventsııasyna jáne áleýmettik-quqyqtyq qorǵaý modeline sáıkestendiriledi. Múgedektigi bar adamdardyń quqyqtyq qorǵalýy tıimdi zańnamalyq jáne normatıvtik aktilerdi qabyldaý, sondaı-aq monıtorıng jáne baqylaý mehanızmderin engizý arqyly keńeıedi, - dedi Asqarbek Ertaev.
Sonymen qatar, múgedektigi bar kóship-qonýshy balalar men múgedektigi bar bosqyn balalarǵa (turýǵa yqtııarhaty joq ata-analary bar) áleýmettik qorǵaý sharalaryn, medıtsınalyq kómekti jáne ınklıýzıvti bilim alýǵa usynystar ázirlenedi.
Áleýmettik qyzmet kórsetetin uıymdardy lıtsenzııalaý engiziledi
Aımaqtarda ońaltý ortalyqtarynyń qurylysyn jalǵastyrý josparlanýda.
Múgedektigi bar adamdarǵa arnaýly áleýmettik qyzmet kórsetý júıesin jańǵyrtý protsesi de jalǵasady.
Mysaly, ınklıýzıvti turýǵa arnalǵan ámbebap dızaın negizindegi shaǵyn syıymdylyqtaǵy úıler jelisin keńeıtý josparlanǵan.
Bul qazirgi statsıonarlyq jaǵdaıdaǵy arnaýly áleýmettik qyzmet kórsetý ortalyqtaryna balama retinde qarastyrylyp otyr.
«Arnaýly áleýmettik qyzmetterdiń sapasyn arttyrý áleýmettik qyzmetkerler úshin jańa kásibı standarttardy engizý arqyly múmkin bolady. 2025 jyldan bastap áleýmettik qyzmetkerlerdiń tizilimi jáne olardyń mindetti attestatsııasy, áleýmettik qyzmet kórsetetin uıymdardy lıtsenzııalaý engiziledi», - deıdi spıker.
Múmkindigi shekteýli jandardyń tek 28 paıyzy jumyspen qamtylǵan
Memleket tarapynan jumyspen qamtý sharalary qabyldanǵanyna qaramastan, eldegi múgedektigi bar adamdardyń jumyspen qamtý deńgeıi nebári 28%-dy quraıdy. Al Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy elderinde bul kórsetkish 60-70%-dan tómen emes.
«Kóptegen kásiporyndar múgedektigi bar adamdardy jumysqa ornalastyrý kvotasyn saqtamaıdy jáne eńbek qaýipsizdigin qamtamasyz etpeıdi. Eńbekke jaramdylyqty qalpyna keltirýdi, jumysqa ornalasýdy nemese jańa kásipke oqytýdy qamtıtyn kásibı eńbek ońaltýy baıaý damýda. Jumysqa ornalasýdaǵy kedergilerge beıimdelgen jumys oryndarynyń bolmaýy, tıisti bilim men tájirıbeniń jetkiliksizdigi, tómen jalaqy kiredi. Múgedektigi bar adamdardy jumysqa ornalastyrý sharalaryn ázirleý aıasynda olardyń eńbek quqyqtaryn retteý, saqtaý jáne qorǵaý boıynsha normatıvtik-quqyqtyq baza qaıta qaralatyn bolady», - dedi Asqarbek Ertaev.
Sondaı-aq, bızneske áleýmettik jaýapkershilikti arttyrý jáne múgedektigi bar adamdardy jumyspen qamtýdy qamtamasyz etý úshin jumys berýshilerge kvotany oryndamaǵan jaǵdaıda bıýdjetke ótemaqy tólemderin engizý mehanızmi qarastyrylýda.
Arnaıy bilim berý júıesi jetildiriledi
Múgedektigi bar adamdar sapaly bilim alýǵa qol jetkizýde qıyndyqtarǵa tap bolyp otyr. Bul olardyń jumysqa ornalasý jáne áleýmettený múmkindikterin shekteıdi.
«Muǵalimderdiń erekshe bilim alý qajettilikteri bar balalarmen jumys isteýge ádistemelik daıyndyǵynyń jetkiliksizdigi, arnaıy jaǵdaılar men beıimdelgen oqý baǵdarlamalarynyń joqtyǵy, sondaı-aq úzdiksiz psıhologııalyq-pedagogıkalyq qoldaýdyń jetispeýshiligi baıqalady. Tujyrymdama jobasy aıasynda arnaıy bilim berý júıesin jetildirý, bilim berýdiń barlyq deńgeılerinde ınklıýzııany qamtamasyz etýge baǵyttalǵan keshendi sharalar qarastyrylǵan. Bilim alýǵa teń qoljetimdilikti qamtamasyz etý sharalary sheńberinde arnaıy bilim berý uıymdarynda shekteýli múmkindikteri bar balalarǵa arnalǵan erte psıhologııalyq-pedagogıkalyq qoldaý qyzmetterin qurý josparlanýda», - deıdi vıtse-mınıstr.
Aıta keteıik, tujyrymdama jobasyn úkimettik emes uıym ókilderiniń qatysýymen múgedektigi bar adamdar uıymdarynyń halyqaralyq odaǵy músheleri qoǵamdyq tyńdaýlarda talqylady jáne eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý máseleleri jónindegi Qoǵamdyq keńestiń músheleri maquldady.
Jobany múgedektigi bar adamdardy áleýmettik qorǵaý jónindegi úılestirý keńesiniń músheleri de talqylady.