Múlik pen aqsha qarajatyn zańdastyrý azamattarǵa da, memleketke de tıimdi

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Bıylǵy jyldyń 30 maýsymy kúni Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev «Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattaryna, oralmandarǵa jáne Qazaqstan Respýblıkasynda turýǵa yqtııarhaty bar tulǵalarǵa olardyń múlikti jarııa etýine baılanysty raqymshylyq jasaý týraly» QR Zańyna qol qoıǵan bolatyn.

Jalpy, múlikti zańdastyrý álemniń kóptegen elderinde júrgizilgendigi málim. Máselen, Úndistanda 5, Portýgalııada 4, Frantsııa, Avstrııa, Irlandııada 2 márte zańdastyrý ótipti. Este bolsa, elimizde de buǵan deıin eki ret zańdastyrý júrgizilgen. Atap aıtqanda, 2001 jyly aqsha qarajattary zańdastyrylyp, zańdy aınalymǵa 480 mln. AQSh dollary túsken-di. 2006-2007 jyldary aralyǵynda qarjymen qatar jyljıtyn ári jyljymaıtyn múlikterdi zańdastyrýdyń nátıjesinde el ekonomıkasyna 7 mlrd. AQSh dollary quıylǵan-dy. Al bul jolǵy zańdastyrý ne beredi degen máselege kelsek, Ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýty sarapshylarynyń baǵalaýynsha, quny 12 mlrd. AQSh dollary shamasyndaǵy múlik zańdastyrylmaq.

Aıta keterligi, qarajatty zańdastyrý aktsııasynyń aqshasyn zańdastyratyn azamat úshin de, elimizdiń ekonomıkasy úshin de tıimdiligi zor ekendigi sózsiz. Máselen, aqshany zańdastyrý tabys bolyp sanalmaıtyndyqtan odan salyq alynbaıdy. Mine, osylaısha, qarajatyn zańdastyrý quqyǵyn paıdalanǵan azamattar zańdastyratyn aqshasynyń 10 paıyzyn únemdep qalýǵa múmkindik alady.

Josparlanyp otyrǵan zańdastyrýdyń azamattarǵa tıimdi birqatar balama joldary da bar ekendigi belgili. Naqty aıtqanda, eń birinshiden, qarjysyn zańdastyratyn kez kelgen azamat aqshasyn 3 jyl ishinde ekinshi deńgeıli bankterdiń esepshottarynda ustaı otyryp, naryqtyq stavka boıynsha syıaqy ala alady. Ekinshiden, qarjyńyzdy merziminen buryn paıdalanǵyńyz kelse, onda ony memlekettik baǵaly qaǵazdardy, ekinshi deńgeıli bankterdiń, ulttyq basqarýshy holdıngter men kompanııalardyń, damý ınstıtýttarynyń oblıgatsııalaryn jáne «Halyqtyq ІRO» baǵdarlamasynyń aıasynda aktsııalardy, sonymen birge Qazaqstan qor bırjasynda ornalastyrylatyn ózge de baǵaly qaǵazdardy satyp alý jolymen ekonomıkaǵa, ınvestıtsııa jasaýyńyz qajet. Úshinshiden, azamattar jekeshlendirýdiń ekinshi tolqyny aıasynda nysandar satyp ala alady. Al eger ony merziminen buryn alǵyńyz kelse, onda ekinshi deńgeıli bankter atalǵan aqshany tóleý barysynda odan 10 paıyz kóleminde alym ustap qalady. Eskererligi, joǵaryda atalǵan kez kelgen baǵyt otandyq ekonomıkany damytýǵa ári aqshasyn zańdastyratyn azamattardyń paıda tabýyna baǵyttalǵan. Mundaı sharalar buǵan deıin ótkizilgen zańdastyrýlarda kózdelmegen bolatyn.

Jalpy, qazirgi tańda múlikti zańdastyrýdyń jańa aktsııasyn ótkizý máselesiniń kún ótken saıyn ózektiligi artyp kele jatqandyǵy aıqyn baıqalady ári onyń birqatar alǵysharttary da bilinip otyr. Alǵashqy alǵyshartqa Qazaqstan ekonomıkasyndaǵy kóleńkeli aınalym úlesiniń artyp otyrǵandyǵyn jatqyzýǵa bolady. Máselen, osydan 2 jyl buryn Dúnıejúzilik banktiń baǵalaýyna sáıkes elimizdegi kóleńkeli ekonomıkanyń kólemi jalpy ishki ónimniń 19,2 paıyzyn nemese 5,8 trln. teńgeni quraǵan eken. Ekinshiden, shetel ınvestıtsııalarynyń qysqarýy men aǵymdyq operatsııalar esepshottaryndaǵy aıyrmanyń tómendeýi erekshe nazar aýdartady. Máselen, 2013 jyldyń 9 aıynda Qazaqstanǵa tartylǵan tikeleı shetel ınvestıtsııasynyń taza quıylýy 8,1 mlrd. AQSh dollaryn qurady. Al bul kórsetkish 2012 jyly 13,2 mlrd., 2011 jyly 13,9 mlrd., 2010 jyly 11,5 mlrd. AQSh dollaryna teń edi. Sonymen birge 2013 jyldyń 9 aıynda buǵan deıin elimizdiń ekonomıkasyna quıylǵan shetel ınvestıtsııasy boıynsha ınvestıtsııalyq tabystyń keri qaıtýy 17,7 mlrd. dollarǵa jetti. Dál osy kórsetkishter 2012 jyly 26,4 mlrd., 2011 jyly 26,1 mlrd., 2010 jyly 18,1 mlrd. quraǵan edi. Aǵymdaǵy operatsııalar esepshotyndaǵy aıyrma 2013 jyly 117,5 mlrd. dollardy qurap, 2010 jylmen salystyrǵanda 91,5 paıyzǵa tómendedi. Úshinshiden, bank sektory tarabynan ekonomıkany nesıeleýdiń tómendeýi baıqaldy. Osyǵan oraı, el ekonomıkasyn damytý úshin qosymsha resýrstar tartý qajettigi týyndap otyr.

Joǵaryda atap ótken Elbasy qol qoıǵan Zań aǵymdaǵy jyldyń 1 qyrkúıeginen bastap kúshine enetin bolady. Osylaısha, múlikti zańdastyrý 1 qyrkúıekten bastalyp, 2015 jyldyń 31 jeltoqsanynda aıaqtalady. Bul rette aqshadan basqa múlikterdi zańdastyrý úshin qujattar berý merzimi de 1 qyrkúıekte bastalǵanymen keler jyldyń 30 qarashasynda aıaqtalatynyn eskergen jón.

Qoryta aıtqanda, zańdastyrý qolda bar múlikti zańdy aınalymǵa shyǵarýǵa múmkindik beredi. Óıtkeni, 2017 jyldan bastap Qazaqstanda jalpyǵa ortaq deklaratsııa tapsyrý engiziletinin eskersek, aldaǵy múmkindikti paıdalanyp, múlkińdi zadastyryp alý sol ýaqytta óz dúnıeńdi alańdamaı kórsetýge múmkindik týyndatady. Ekinshiden, sheteldegi múlikti zańdastyrý barysynda zańdastyrylatyn múlik qunynyń 10 paıyzy kóleminde alym alynady. Al bul qarjy memleket bıýdjetine túsetin bolady. Sondyqtan da joǵaryda atap ótilgen tıimdikterdi eskerer bolsaq, bul jolǵy zańdastyrý barysynda el ekonomıkasyna qosymsha mol resýrs quıylatyndyǵy sózsiz.

Seıchas chıtaıýt