Múlik ıeleri birlestigin qurýdyń qandaı artyqshylyqtary bar

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi qurylys jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq isteri komıteti tóraǵasynyń orynbasary Erkebulan Daýylbaev kóppáterli turǵyn úıdi basqarýdyń jańa formalaryna kóshýdiń artyqshylyqtaryn aıtyp berdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Múlik ıeleriniń birlestikterin qurýdyń artyqshylyqtaryn atap ótsek: MIB bir kóppáterli úı turǵyndarynyń ózinen turady; MIB tóraǵasy páter, turǵyn emes úı-jaılarynyń menshik ıeleri arasynan ǵana saılanady; MIB aǵymdaǵy shot jáne kúrdeli jóndeýge arnalǵan jınaq shottaryn ashady; shottardaǵy aqsha qozǵalysyna monıtorıngti MIB tóraǵasy jáne úı keńesi júzege asyrady; qyzmet kórsetý sapasyn baqylaýdy MIB tóraǵasy qadaǵalaıdy; servıstik sýbektilerdiń qyzmetteri aı saıyn oryndalǵan jumystar aktisi negizinde qabyldanady jáne aqy tólenedi», - dedi E. Daýylbaev Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken baspasóz máslıhatynda.

Sonymen birge, MIB tóraǵasy aı saıyn turǵyndarǵa atqarylǵan jumystar týraly esep beredi. Jınaq shotta kúrdeli jóndeýge qajetti qarajattyń 50% jınalǵan jaǵdaıda ekinshi deńgeıli bankterden kúrdeli jóndeý júrgizýge tómen paıyzben qaryz alý múmkindigi bar.

«Kondomınıým nysany tirkelmegen jaǵdaıda, jergilikti bıýdjet qarajaty esebinen jumys istep turǵan kóppáterli turǵyn úılerge memlekettik tehnıkalyq tekserý júrgizý jáne kóppáterli turǵyn úıdiń astynda ornalasqan jer ýchaskesine zańnamada kózdelgen qujattardy daıyndaý úshin jergilikti atqarýshy organdarǵa júginýge quqyǵy bar», - deıdi spıker.

Qazirgi ýaqytta «Turǵyn úı kommýnaldyq-sharýashylyǵyn jańǵyrtý men damytýdyń qazaqstandyq ortalyǵy» AQ tıesili JKH.KZ (zhkh.kz) saıtynda basqarýdyń jańa nysanyna kóshý boıynsha barlyq aqparattyq materıaldar ornalastyrylǵan.

Basqarýdyń jańa formalaryn qurý boıynsha azamattardan kelip túsetin ótinishterdiń úlken kólemin eskere otyryp, Telegram-bot platformasy iske qosylǵan. Sonymen birge, suraqtardy Suraqtar.kz platformasyna da joldaýǵa bolady.

Aıta keteıik, 2020 jyldyń basynan bastap «Keıbir zańnamalyq aktilerge turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» QR Zańy kúshine endi. Bıylǵy 22 aqpandaǵy jaǵdaı boıynsha kóppáterli turǵyn úıdi basqarý boıynsha 1 735 uıym qurylǵan.

Basqarýdyń eski formalary 2022 jyldyń 1 shildesine deıin óz qyzmetin jalǵastyrady. Osy merzim aıaqtalǵan soń Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen joıý rásimin júrgizýi tıis.

Buǵan deıin Erkebulan Daýylbaev basqarýdyń jańa formalaryna kóshý algorıtmin túsindirgen edi.



Seıchas chıtaıýt