Muhtar Tileýberdi Qazaqstan syrtqy saıasatynyń negizgi baǵyttaryn atady

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – «Halyqaralyq qatynastardyń qazirgi zamanǵy júıesindegi Qazaqstan Respýblıkasy» atty konferentsııa barysynda QR Syrtqy ister mınıstri Muhtar Tileýberdi Qazaqstan syrtqy saıasatynyń negizgi baǵyttaryn atady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Sońǵy jyldary túrki elderiniń kooperatsııa úderisi aıtarlyqtaı damyp keledi. Túrki keńesi Túrki memleketteriniń tolyqqandy uıymyna aınaldyrylyp, «Túrki kózqarasy–2040» baǵdarlamasy qabyldandy. Túrkistannyń 2021 jyly túrki áleminiń rýhanı astanasy bolyp jarııalanýyn – Qazaqstannyń túrki álemindegi rólin moıyndaý dep baǵalaýǵa bolady. Búginde Qazaqstan Amerıka Qurama Shtattarymen qarym-qatynasynyń jańa kezeńin qalyptastyryp keledi. Keńeıtilgen strategııalyq áriptestik jónindegi komıssııa aıasyndaǵy turaqty joǵary deńgeıdegi kezdesýler saıasat jáne qaýipsizdik, saýda jáne ınvestıtsııa máseleleri boıynsha ózara tıimdi yntymaqtastyqtyń negizi bolyp sanalady. Eýropalyq baǵytta Qazaqstan men EO arasyndaǵy ózara is-qımyl qoldanystaǵy Keńeıtilgen áriptestik pen yntymaqtastyq týraly kelisimde jasalǵan artyqshylyqtardy barynsha paıdalanýǵa, saýda jáne ınvestıtsııalyq yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa negizdelgen», - dedi mınıstr.

Onyń atap ótýinshe, Ulybrıtanııanyń EO-dan shyǵýyna baılanysty mınıstrliktiń aldynda Qazaqstan-Brıtan qarym-qatynasyn reformalaý mindeti tur.

«Qazaqstan men Ulybrıtanııa arasyndaǵy jańa Strategııalyq áriptestik týraly kelisim boıynsha jumys oıdaǵydaı aıaqtaldy. Shyǵys Azııa elderimen qarym-qatynasymyz búginde júıeli damyp keledi. Keńeıtilgen strategııalyq áriptestik rýhynda Japonııamen saıası dıalog jalǵasady. Ońtústik Koreıamen ózara is-qımyl Prezıdent Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń ótken jyldyń tamyz aıynda Seýlge saparynan keıin jańa serpin aldy. Ońtústik-Shyǵys Azııa elderimen yntymaqtastyqtyń ósip kele jatqan áleýetin paıdalanýǵa múddelimiz», - dedi Muhtar Tileýberdi.

Mınıstrdiń atap ótýinshe, Aýǵanstandaǵy oqıǵalar Ońtústik Azııanyń geosaıası mańyzdylyǵyna jańasha kózqaraspen qaraýdy talap etedi. Demek, Pákistan men Úndistan jańa kóliktik-logıstıkalyq baǵyttardy damytý nátıjesinde Ortalyq Azııa elderine ózderiniń teńiz porttaryna shyǵýdy qamtamasyz ete alady.

«Saıası landshafttyń aıtarlyqtaı qubylýyna ákelýi múmkin aýqymdy ózgeristerge baılanysty nazarymyz Úlken Taıaý Shyǵys aımaǵynda da bolady», - dedi ol.


Seıchas chıtaıýt