«Muhtar Ábilázovtiń bultarar shamasy qalmady» - BAQ-qa sholý
* * *
Qazaqstandyq qashqyndardyń elge qaıtarylatyny sózsiz. Solardyń biri - Muhtar Ábilázov. Óıtkeni, qazirgi kúni baıqap qarasańyz, Ábilázovtiń halyqaralyq alaıaqtyq isin tarqatýǵa ırlandyq bılik te kirisip ketti. Máselen, Inforos.ru habarlaǵandaı, bul eldiń ókimeti ózderiniń azamaty Fılıp Barvell jáne Latvııa azamaty Sten Gorınge, Erık Vanagelsaǵa jáne ıÝrıı Vıtmanǵa qatysty isti tergep jatqan kórinedi. Óıtkeni bul adamdar BTA Banktiń qarajattaryn shyǵarǵan offshorlar júıesin qurǵan adamdar sııaqty. Onyń ústine bular tek Qazaqstannan ǵana emes, sonymen qatar, Ýkraına men Latvııadan da jalǵan jolmen aqsha shyǵarǵan eken. Bul jaıynda «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Bultarar shamasy qalmady» degen taqyryptaǵy maqalada keńinen baıandalǵan. «Áı biraq, mundaıdy túsinetin Ábilázov sekildiler me? Olar esh ýaqytta ustalmaımyn dep oılaıdy. Olar bireýdiń nesibesi kóz jasy bop sińgen aqshany sybaılasa jep úıine jetkizgen kezde, óz qolymen otbasyna birtindep áser eter qasiretti ý ákelgenin qaıdan túsinsin. Mine, Ábilázovtiń de jetken jeri osy boldy. Aqyry óz otbasyn otqa baılap berdi. Endi oǵan ne qaldy? Qaraqan basyn kúıttep, tyǵylý ǵana», - dep jazady basylym.
Osy basylymda Senat depýtaty, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Ádil Ahmetovtiń «Órkenıet qundylyqtary» degen taqyryptaǵy maqalasy jarııa etildi. Jarııalanymda Nıý-Iorktegi Kolýmbııa ýnıversıtetiniń professory, belgili ekonomıst, Nobel syılyǵynyń laýreaty Djozef Stıglıtstiń 1912 jyly aǵylshyn tilinde jaryq kórgen «Teńsizdiktiń quny» (Joseph E.Stiglitz. The Price of Inequality) atty monografııasyna taldaý jasalǵan.
Álemdik qarjy daǵdarysynyń sebep-saldary arqaý bolǵan eńbekti egjeı-tegjeıli talqylaı kele Á.Ahmetov: «Avtor, birinshiden, osy ýaqytqa deıin eshbir balamasy joq dep, kir jýytpaı dáriptelip kelgen naryqtyq ekonomıkanyń sol údeden shyǵa almaı qalǵandyǵyn jáne onyń turaqsyzdyǵyn ashyp kórsetedi. Ekinshiden, atalǵan ekonomıkanyń tizginin ustap otyrǵan saıası júıeniń oryn alǵan qatelikter men olqylyqtardy der kezinde túzetýge shamasy kelmeı qalǵandyǵyn, úshinshiden, naryqtyq ekonomıka men saıası júıeniń ádiletsiz ekenine jáne bul úsh faktordyń bir-birimen óte tyǵyz baılanysty ekenine kózdi anyq jetkizedi», - dep jazady.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, jaqynda ǵalamtordyń «Qaznet» bóliginde musylmandar ortalyǵy ashylmaq: «E-Islam» dep atalatyn aǵartýshylyq portalǵa osyndaı mıssııa júktelgeli otyr. Bul jaıynda «Úkimet saǵaty» aıasynda Parlament aldynda esep bergen elimizdiń Din isteri agenttiginiń tóraǵasy Qaırat Lama Sharıf málim etken. Otyrys barysynda depýtat Shalataı Myrzahmetov agenttik basshysynan «Elektrondy Islam» aǵartýshylyq portaly qandaı sıpattaǵy aqparatty qamtıdy?» degen saýal qoıǵan. Oǵan tuşymdy jaýap bergen Q.Lama Sharıf: «Bul Úkimettik portal emes, úkimettik emes uıymdardyń portaly! Búginde ınternette kún saıyn týyndap jatqan júzdegen suraqtarǵa zaıyrly memlekettik kózqarastaǵy ózimizdiń dintanýshy ǵalym-bloggerlerdiń, ıaǵnı tek dinı adamdar ǵana emes, belgili dintanýshy, sarapshylardyń jaýap berýiniń qajettiligi bar. Sondyqtan 7 bloggerdiń osy saýaldarǵa jaýap berýi arqyly biz jastarymyzdy ǵalamtorda tárbıeleýge, durys baǵyt berýge múmkindik alamyz», - deıdi. Maqala «Ǵalamtorda musylmandar ortalyǵy ashylady» degen taqyryppen berilgen.
«Elimizde otbasyn qurǵan jas juptardyń kóbi bir jyl ótpeı ajyrasyp jatyr. Statıstıka agenttiginiń málimetine súıensek, 2010 jyly 41 myń, al 2011 jyly 44 myń jup ajyrassa, 2012 jyly bul kórsetkish 48 500-den asqan», - dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi nómirindegi «Ajyrasý azaımaı tur» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń alǵa tartqan derekterine qaraǵanda, bıylǵy jyldyń alǵashqy toqsanynda 46 972 jup otbasyn qursa, 16 647 otbasy sotqa aryz berip, aıyrylysýdy jón kórgen. Jalpy, bıylǵy qańtar-naýryz aılarynda tirkelgen ár 100 nekeniń 34-i qaıta ajyrasyp ketken!
«Bul endi ǵana otaý tikken jas úsh otbasynyń bireýiniń shańyraǵy ortasyna tústi degen sóz emes pe? Sumdyq qoı! Bul sandarǵa beı-jaı qaraýǵa bolmaıdy. Ol - shańyraq kótere sala aryz jazyp, ajyrasyp kete berý tym ońaı iske aınalǵanyn kórsetetin asa qorqynyshty derek. Eger otbasy - qoǵamnyń negizi, kishkentaı memleket desek, onda osyndaı turaqsyz nekelerden quralatyn qoǵamnyń, memlekettiń keleshegi qalaı bolmaq?!», - dep jazady basylym.
* * *
Pavlodarlyq polıtseıler Іshki ister mınıstrliginen kondıterlik kóknárdi saýdalaýǵa shekteý qoıýdy surap otyr. Bul jaıynda «Ekspress-K» gazetindegi «Smak» bez Ýrganta» degen taqyryptaǵy maqalada aıtylǵan. Basylymnyń atap ótýinshe, quqyq qorǵaýshylar qylmyskerlerdiń atalǵan taǵam qospasynan esirtkiniń aýyr túrin jasaýdy úırenip alǵanyn anyqtaǵan. Máselen, Aqsý polıtseıleri kóknár dáninen esirtki jasaıtyn zerthanany óz páterinde jasap alǵan pavlodarlyqty qolǵa túsirgen. Sondyqtan da quqyq qorǵaýshylar kondıterlik kóknárdi erkin saýdalaýdy shekteýge qol jetkizýdi maqsat etýde.