Múgedektigi bar 16 myńnan astam adam protezdik-ortopedııalyq qyzmet aldy

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Jyl basynan beri Áleýmettik qyzmetter portaly arqyly múgedektigi bar 16 myńnan astam adam medıtsınalyq-áleýmettik kórsetkishter men qarsy kórsetkishterge sáıkes ázirlengen ońaltýdyń jeke baǵdarlamalary negizinde protezdik-ortopedııalyq kómek qyzmetin aldy, dep habarlaıdy QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti.

Joǵaryda kórsetilgen qyzmetterge protezdermen, júris arbalarymen, taıaqtarmen, baldaqtarmen, ortopedııalyq aıaqkıimmen, bandajdarmen, korsettermen, týtorlarmen, reklınatorlarmen, basustaǵyshtarmen, sýpınatorlarmen, emdeý beldikterimen, balalarǵa arnalǵan profılaktıkalyq shalbarmen jáne t.b. qamtamasyz etý jatady.

Portal múgedektigi bar adamdarǵa óndirýshi men ónim berýshini óz betinshe tańdaýǵa múmkindik beredi. Kómek túrine tapsyrys berý kórsetiletin qyzmetti alýshynyń elektrondyq tsıfrlyq qoltańbasymen rastaý arqyly júzege asyrylady. Tapsyrysty jetkizý nemese alyp ketý arqyly alýǵa bolady.

Portalda protezdik-ortopedııalyq qyzmet kórsetýden basqa sýrdotehnıkalyq, tıflotehnıkalyq jáne gıgıenalyq quraldar, sondaı-aq kreslo-arbalar alýǵa ótinim rásimdeýge bolady.

Aǵymdaǵy jyldyń basynan beri Áleýmettik qyzmetter portaly arqyly múgedektigi bar 113 myńnan astam adam ońaltýdyń tehnıkalyq quraldaryn, 6 myńnan astam – ymdaý tili qyzmetin, 31 myńnan astam – jeke kómekshiniń qyzmetin alyp, 36 myńǵa jýyq – sanatorlyq-kýrorttyq emdeldi jáne 122 myńnan astam adam kepildik berilgen áleýmettik toptamaǵa tapsyrystar rásimdedi.

Búginde Portalda arnaıy áleýmettik qyzmetter kórsetetin 859 medıtsınalyq-áleýmettik mekeme (bólimsheler), 127 OTQ jetkizýshisi, 13 myńnan astam jeke kómekshi qyzmetin, 250 ymdaý tilin, 66 sanatorlyq-kýrorttyq emdeýdi, 135 kepildendirilgen áleýmettik toptama boıynsha ónim berýshi tirkelgen.

2020 jylǵy 29 jeltoqsannan bastap Elektrondyq úkimet arqyly (eGov.kz) múgedektigi bar adamdarǵa QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń memlekettik qyzmetterin kórsetýge elektrondyq ótinim berý múmkindigi iske asyryldy. Osy kezeńde Elektrondyq úkimet portaly arqyly ońaltý quraldarymen jáne qyzmetterimen qamtamasyz etýge 110,5 myńnan astam qujat rásimdeldi.

«Áleýmettik qyzmetter portaly» avtomattandyrylǵan aqparattyq júıesin engizý Múgedektigi bar adamdardyń quqyǵyn qamtamasyz etý jáne ómir súrý sapasyn jaqsartý jónindegi ulttyq jospar sheńberinde qarastyrylǵan.

Portaldy paıdalaný boıynsha keńesti qoldaýdyń baılanys-ortalyǵynan alýǵa bolady, oǵan tildi tańdap jáne 4 sandy basyp,1414 biryńǵaı nómiri arqyly habarlasý kerek.


Seıchas chıtaıýt