Múgedek bala tárbıelep otyrǵan analardyń qandaı armany bar
Shymkentte erekshe qajettilikteri bar balalardyń analary qoldaý kórsetetin qoǵamdastyq qurdy. Olar ınklıýzııa sátti ońaltýdyń joly ǵana emes, sonymen qatar álemdi barlyǵyna ashyq ári meıirimdi etý úshin negiz dep sanaıdy. Solardyń biri múgedektigi bar qyzyn «juldyzym» dep erkeletetin Roza Berkesheva suhbatynda erekshe balalardy tárbelep otyrǵan ata-analardyń qandaı qıyndyqtarǵa tap bolatyndyǵyn aıtyp berdi.
— Asa aýyr dertke shaldyqqan balalardy tárbıelep otyrǵan ata-analar negizinen qandaı qarjylyq qıyndyqtarǵa tap bolady?
— Ózimniń analyq tájirıbem turǵysynan jaýap berýge tyrysaıyn. Men tap bolǵan negizgi problema — bul balany jalǵyz ózim tárbıelep otyrǵanym jáne qosymsha aqsha tabýǵa múmkindigimniń bolmaýy. Bala úshin bizge beretin járdemaqy ashyǵyn aıtqanda jetpeıdi. Nelikten? Barlyǵy dıagnozǵa baılanysty. Bizde kúrdeli jazylatyn aýrý jáne únemi ońaltýdy, dári-dármek pen arnaýly dıetany talap etedi. Eger qosymsha tabysy bolsa, ond balaǵa josparly ońaltý arasynda qosymsha sabaq uıymdastyra alar edim: emdik dene shynyqtyrý, logoped, basqa da mamandar. Munyń ústine men eń joǵary somany alamyn. Óıtkeni, balada kúrdeli aýrý jáne birinshi toptaǵy múgedek. Biraq, tipti sol járdemaqynyń ózimen qıyndyq bar. Sebebi, ol barlyq qajettilikti jaba almaıdy. Máselen, qarjynyń basym bóligi jórgekke ketedi. Degenmen, memleket ony beredi, sany aýrýǵa baılanysty. Keıde olar tipti jetpeı qalady.
— Qaladaǵy «qoljetimdi orta» ahýalyn qalaı baǵalaısyz? Ony jaqsarta túsý úshin qandaı sharalar qolǵa alý kerek dep oılaısyz?
— Kóshe balamen serýendep júrgende ınfraqurylymnyń kóptegen elementi bir qaraǵanda qoljetimdi kórinedi. Al is júzinde kórnekilik úshin jasalǵan bolyp shyǵady. Aıtalyq, eksperıment jasap, ortalyq kóshelermen qolarbamen júrip kórińizdershi. Deni saý balamen júrýdiń ózi ońaıǵa soqpaıdy. Al eger bala múdekterge arnalǵan arbada bolsa, onyń ishinde aýyr naýqas bolsa, onda naǵyz synaqqa aınalady. Bul óte kúrdeli problema jáne aıtý qajet. Óıtkeni, bul tek múgedek balalarǵa ǵana emes, kúndelikti mundaı qıyndyqtarǵa dýshar bolatyn olardyń ata-analaryna da qatysty. «Qoljetimdi ortaǵa» keler bolsa, onda onyń ózi áli de jaqsarta túsýdi talap etedi. Bul máselege jan-jaqty turǵyda qaraıtyn bolsaq, sóz tek qana tehnıkalyq aspektiler jaıynda ǵana emes, qoǵamnyń óziniń de balalarǵa qatysty jaıynda bolyp otyr. Áli kúnge deıin keı ata-analar balalarynyń múgedek balalarmen birge otyryp bilim alǵanyn qalamaıdy. Ókinishke oraı, mundaı kedergi áli de joıylǵan joq. Biraq, baqytymyzǵa oraı alǵa, tym bolǵanda bolmashy qadammen kedergisiz qoǵamǵa qaraı jyljyp kelemiz.
— Ońaltý júıesinde múgedektigi jáne damýynda aqaý bar balar úshin mańyzdy ári tıimdi ádister paıda bolýy úshin qandaı mańyzdy qadam jasaý qajet?
— Ońaltý júıesinde sheshimin tabý talap etetin óte ózekti eki problema bar. Birinshiden, bul — atpen júrý eminiń joqtyǵy, ekinshisi - sýmen emdeý basseınderiniń jetispeýshiligi. Jeke mekemeler usynyp otyrǵan dúnıeler bul máseleni túbegeıli sheshe almaıdy. Máselen, nusqaýlyqty oryndaı almaıtyn nemese júze almaıtyn balalar úshin sý jyly basseınde gıdroterapevtpen arnaýly sabaqtar ótkizý qajet. Bizde mundaı jaǵdaı jasalmaǵan. Iá, erekshe qajettiligi bar balar júzip, júgire alatyndyǵy, sekiretindigi tamasha. Biraq, tolyqqandy gıdroterapııa DTsP-men aýyratyn balalar úshin aıryqsha tıimdi. Bul bizde uıymdastyrylmaǵan. Dál osyndaı jaǵdaı atpen júrý emine de qatysty. Bir jerlerde balalar atqa minip serýendeıtin aqyly qyzmetter usynady. Biraq, bul naǵyz atpen júrý eminen múldem bólek. Ol úshin de bilikti maman qajet.
— Balalardyń quqyqtary úshin kúresip júrgen belsendi ata-analardyń róli jaıynda aıtyp berseńiz. Jalpy, olardyń kúsh-jigeri ózge otbasylaryna qanshalyqty kómektesedi?
— Shyndyǵynda altyn ýaqytyn tárk etýge daıyn belsendi ata-analar óte kóp. Olar dári-dármek, emdeý, ońaltý isin alyp berýge tyrysady. Aıtalyq, mende balama qajetti dári joq. Dáriger ony taǵaıyndady. Biraq, satylymda joq. Dári Qazaqstanda tirkelmegen. Mine osyndaı kezde so lana toqtamaıdy. Ol óz degenine qol jetkizý úshin túnimen uıyqtamaıdy, joldaryn izdeýdi, kúresedi. Óz problemasyn sheshý arqyly ol is júzinde ózge de kómektesedi. Ol sol dáriniń tirkelgen dári-dármek tizilimine engizilýine qol jetkizedi. Bir qaraǵanda, ol jeke máselesin sheshken sııaqty. Biraq, is júzinde onyń kúresi ózge de balalarǵa septigin tıgizedi.
— 18 jastan asqan múmkindigi shekteýli jandardyń ata-analarynyń negizgi problemasy qandaı?
— Qalada 18 jastan asqan múgedekter keletin kúndizgi ortalyqtar joq. Bul olardyń áleýmettik beıimdelý jáne qarym-qatynas múmkindikterin shekteıdi. Eń mańyzdy másele — 3 toptaǵy múgedekterdi kemsitý. Mundaı adamdarǵa eshqandaı jeńildik joq desek te bolady. Mysaly, eger balalyq shaǵynda 3 toptaǵy múgedektik alsa, baspanaǵa muqtaj retinde kezekte tursa da ol 18 jasqa tolǵan kezde avtomatty túrde turǵyn úı kezeginen alynady. Sonymen qatar, mundaı adamdar úshin ońaltý ortalyqtarynynyń esigi jabyq. Al psıhıatrdyń esebinde tursa, onda tańdaǵan mamandyǵy boıynsha bilim alý jáne jumysqa ornalasý múmkindiginen aıyrylady Nátıjesinde 3 toptaǵy múgedekterge jumys tabý múmkin emes derlik. Eger balanyń múgedektigi 1 top bolmasa, onda ol 18 jasqa tolǵannan keıin ata-anasy járdemaqydan aıyrylady. Alaıda mundaı adamdar, ásirese eger ol 2 toptaǵy múgedek bolsa únemi kútimdi qajet etedi.
Qabiletinen aıyrý jáne qamqorshylyqqa alý protsesi óte kúrdeli jáne uzaqqa sozylady. Eń az merzimge saqtaǵannyń ózinde bul protsedýra 4 aı ýaqytta alady. Biraq, is júzinde ol 6 aıdan 9 aıǵa deıin sozylady jáne osy ýaqyt ishinde múgedek járdemaqysyz qalady. Árıne, tólemder keıin óteledi, biraq adam bul aılardy kúnkórissiz qalaı ótkizýi kerek? Eger biz 1 toptaǵy múgedektik týraly aıtatyn bolsaq, onda qamqorshy járdemaqyny ótinish bergen sátten bastap ǵana ala bastaıdy.
Buryn múgedek balalarǵa Naýryz merekesine oraı kómek tólenetin, biraq eresek múgedekterge mundaı qoldaý joq. Bir jyl buryn bizge múgedek eresekterge (mysaly, múgedekter kúnine) osyndaı tólem jasaımyz dep ýáde berilgenimen, bul másele áli sheshilgen joq.
Tegin jol júrý tek 1 jáne 2 toptaǵy múgedekterge, sondaı-aq múgedek balalarǵa beriledi. 18 jastan keıin 3 toptaǵy múgedekter bul jeńildikten aıyrylady.
Mektepten keıingi bilim berý máselesi de ótkir tur. Másele mynada, balalar kolledjde oqýdy qalaı jalǵastyra alady jáne mamandyq alady. Erekshe balalardyń ata-analarynyń aıtýynsha, Bilim basqarmasynda naqty baǵdarlama, sondaı-aq mundaı balalardy qoldaı alatyn pedagog-assıstentter joq.
— Erekshe qajettiligi bar ózderiniń oqshaý sezinbeýi úshin qoǵam qandaı qadam jasaý tıis?
— Ata-analar men mamandar óz kúshterin biriktirgen kezde — birliktiń arqasynda ǵana ekendigine senimdimin. Biz mańyzdy aktsııalar ótkizip, mektepterde meıirimdilik sabaqtaryn uıymdastyra alamyz. Bizdiń mindetimiz tek jaqyn ortamyzǵa, erekshe qajettilikteri bar balalarǵa qamqorlyq jasaýdan asyp túsedi. Biz kedergilerdi buzýǵa jáne ár adam óziniń erekshelikterine qaramastan óziniń qundylyǵyn sezinetin qoǵam qurýǵa mindettimiz.
Biz óz-ózimizge mynadaı saýaldar qoıýǵa tıispiz: eger biz, ata-analar bolmasaq, balalarmyzǵa ne bolady? Olar qandaı qoǵamǵa tap bolmaq? Olarǵa kim qamqorlyq tanytady? Meniń úlken balalarym bar, olar qamqorlyq tanyta alady. Al qalǵan otbasylardyń jaǵdaıy ne bolmaq? Bizdiń qoldaýymyzsyz múmkindigi shekteýli balalar qandaı álemde tap bolady?