Muǵalimder jalaqysy, úshtildilik, UBT: Tamyz konferentsııasynda ne aıtyldy
Dástúrge aınalǵan bul jıyn buǵandeıingi jyldardaǵy sharalardan aıryqsha ótti desek artyq aıtqan emes. Sebebi,Tamyz konferentsııasy tarıhynda el Prezıdenti alqaly jıynǵa alǵash ret qatysyp,muǵalimderdiń jaǵdaıyn kóterýge, jalpy bilim men ǵylym salasyn damytýǵa qatystykeleli oılarymen bólisip, Úkimetke naqty tapsyrmalar da júktedi. Memleketbasshysy Qasym-Jomart Toqaev konferentsııa barysynda otandyq bilim men ǵylym júıesiniń qordalanǵan8 máselesin sheshýge qatysty sóz qozǵady.
Aldymen Qasym-Jomart Kemeluly muǵalimderdiń biliktilikterine, oqýlyqtardyń sapasyna, zaman talabyna saıınfraqurylym jáne materıaldyq qorǵa baılanysty máselelerdi sheshý úshin tıimdijumys isteý qajettigin aıtyp, bilimberý júıesiniń sapasyna usynylatyn reformalarda pedagogtardyń naqtyqajettilikteriniń esepke alynbaýy terisáser etip otyrǵandyǵyn naqty aıtty.
«Búgindemuǵalimderdi kásibı turǵydan damytý Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń salalyqqurylymdary ótkizetin kýrstarmen jáne semınarlarmen shekteledi. Mundaısharalardyń qajet ekendigi túsinikti. Degenmen, atalǵan kýrstarda muǵalimderqaýymyn tolǵandyratyn ózekti máseleler nazarǵa alynbaı qalady», - dediQasym-Jomart Toqaev.
Memleketbasshysy muǵalimderdiń daıyndyq deńgeıin baǵalaýǵa baǵyttalǵan oń ıdeıanyń dasalǵyrttyqpen ári birjaqty júzege asyrylǵandyǵyna nazar aýdardy.
Pedagogtar men oqýshylarǵa jańartylǵan bilim mazmunyaıasyndaǵy bilimdi baǵalaý júıesi de psıhologııalyq júkteme bolyp otyrǵandyǵynatap ótti.
«Terisnátıje bolǵan jaǵdaıda pedagog oqý ornynyń basshylyǵy tarapynan qysymǵa ushyrapjatady. Sebebi tómen baǵa mektep reıtıngine teris áserin tıgizedi. Baǵalaýjúıesiniń qajet ekendigi sózsiz. Biraq, bul jerde salmaqty ári obektıvti qaraýkerek. Buǵan qosa, pedagogtarǵa qysymdy boldyrmaý qajet. Jergiliktiákimdikterdiń ózderiniń ókilettikterin jıi asyra paıdalanyp, bilim berýjúıesine eshqandaı qatysy joq túrli sharalarǵa, ákimshilik maqsattarǵamuǵalimderdi jumyldyrý tájirıbesi de tıylmaı otyr. Úkimetke atalǵanproblemalardy sheshý boıynsha shuǵyl, tipti túbegeıli sharalar qabyldaýdytapsyramyn», - dedi Qazaqstan Prezıdenti.
Qasym-JomartToqaev kótergen ekinshi másele tárbıege qatysty boldy.
«Tárbıe – sapaly bilimnińnegizgi arqaýy, dińgegi. Ál-Farabıdiń «Tárbıesiz berilgen bilim – adamzattyńqas jaýy» degen sózi barsha bilim salasy qyzmetkerleriniń boı túzer baǵdary bolýytıis. Elimizdiń jastary ózin jeke tulǵa retinde damytýmen qatar, memlekettińozyq ınnovatsııalaryna saı órkendeýine zor úles qosýy qajet. Bul qazirgi bilimjáne tárbıe berý úderisiniń aldynda turǵan mańyzdy mindet. Otandyq bilim salasytýǵan jerińe, qorshaǵan ortańa, óz tarıhyna qurmetpen qaraýǵa tárbıelep, ulttyqqundylyqtardy dáripteýi tıis. Keń aýqymdy ótip jatqan «Birge taza Qazaqstan»ekologııalyq aktsııasynyń dál osyndaı baǵyttary óte qajetti durys bastama depsanaımyn. Mundaı sharalarǵa árqashan qoldaý kórsete beremiz», - dedi Memleketbasshysy.
Osy oraıda QR Prezıdenti balalarmen jasóspirimder arasyndaǵy sýıtsıd jaǵdaılary – bárimiz úshin qasiretekendigine basa nazar aýdartty.
«Balalar nege ondaıqadamǵa barady» degen suraq boıynsha bárimiz oılanýymyz kerek. Ómirlik naqtynusqamalardy qalyptastyrý – aınalyp kelgende tárbıe berý protsesi sapasynyńtúpki talaby bolýy tıis», - dedi Prezıdent.
Aıta keterligi, jıynǵaqatysqan QRBala quqyqtary jónindegi ýákil Arýjan Saın elimizde balalarǵa jasalǵan kezkelgen zorlyq-zombylyqqa qatysty jazany kúsheıtip qana qoımaı, mundaı istergekelgende taraptarǵa tatýlasý múmkindigin bermeý kerektigin aıtqan edi.
«Óıtkeni,mundaı isterge kelgende otbasylarǵa qoqan-loqy kórsetý nemese aqsha berip qutylýjaǵdaılarymen betpe-bet kelip otyrmyz. Aqyry, zardap shekse de jábirlenýshi taraparyzyn qaıtaryp alady. Osylaısha, balalardyń quqyǵy qorǵalmaıdy. Álbette,balalarǵa jasalǵan zorly-zombylyq qylmysyna kedergi keltirgendergejaýapkershilik júktelýi kerek. Áıtpese, bul protsesti toqtata almaımyz. Egernaqty túıindi máselelerdi sheshimin taba alar bolsaq, onda naqty nátıjege qoljetkize alar edik», - dedi ol.
Memleketbasshysy orta bilimdi damytýdyń odan ary strategııasyn aıqyndaý qajettigine deerekshe nazar aýdaryp, 12 jyldyq bilim berýge kóshý jumystaryn ońtaıly júrgizýdi Úkimetke tapsyrdy.
«Úkimetke osy rette jańa12 jyldyq modelge oılastyrylǵan ári ornyqty aýysymdy qamtamasyz etýditapsyramyn. Bul jerde 2025 jylǵa deıingi bilim men ǵylymdy damytýdyń jańamemlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý aıasynda «oılastyrylǵan ári ornyqty» aýysymdegen sózdi erekshe atap otyrmyn», - dedi Qazaqstan Prezıdenti.
Prezıdent kótergentórtinshi másele apatty jáne shaǵyn jınaqty mektepterge qatysty boldy.
Memleketbasshysynyń dereginshe, búginde elimizdiń aýmaǵyndaǵy jalpy bilim beretin 7 014mekteptiń 128-i úsh aýysymmen jumys istese, 31 mektep apattyq jaǵdaıda tur. 2019-2020 jyldar aralyǵynda úsh aýysymdy oqytýdy joıyp, apattyqmektepterdi almastyrý úshin respýblıkalyq bıýdjet esebinen 35 mektep salynady.
«Biz demografııalyqtendentsııalardy eskere otyryp, mektepter salý jáne jańǵyrtý isin ári qaraı dajalǵastyramyz», - dedi Qasym-Jomart Kemeluly.
«Besinshi másele.Úshtildi bilim berý júıesin engizý – kún tártibindegi ózekti taqyryp. Eńaldymen, bul máseleni jan-jaqty taldap, salmaqty sheshimge kelý qajet. Bul – ótemańyzdy. «Ár halyqtyń ana tili – bilimniń kilti» – deıdi akademık AhmetJubanov. Bul sóz biz úshin negizgi ustanymǵa aınalýy tıis. Úshtildi júıege kóshýoqytýshylar men bilim berý baǵdarlamalarynyń daıyndyǵyna qaraı júzege asady.
Bulrette, ǵylymı-jaratylystaný pánderin aǵylshyn tilinde oqytý bilim ortalyqtarynyńkadrlyq múmkindigine qaraı, oqýshylar men ata-analardyń qalaýy boıynsha iske asýytıis», - dedi Memleket basshysy.
QRPrezıdentiniń paıymynsha, aǵylshyn tilin oqytýdy
2-3-shi synyptan nemese ata-analardyń qalaýyna qaraı 5-shi synyptan bastaý oryndyári tıimdi bolmaq. Al, joǵary synyptarda jaratylystaný-tehnıkalyq pánderdimektepterdiń daıyndyǵyna qarap júrgizý qajet.
Kelesikóterilgen másele pedagogtardyń mártebesin shynaıy kóterý tóńireginde órbidi. Osy oraıda 2020 jyldyń 1 qańtaryna deıin «Muǵalimmártebesi týraly» zań qabyldanatyndyǵyn aıta ketken oryndy.
«Pedagogtardyń mártebesinshynaıy kóterýdi qamtamsyz etý mańyzdy. Qazir aıtyp jatqanymyzdyń barlyǵymuǵalimderge baılanysty. Básekege qabilettilikti kóterý úshin pedagogtardyńjoǵary mártebesine sóz júzinde qol jetkizýimiz kerek. Pedagog mártebesi týralyzań jobasynda qoldaýdyń keshendi sharalary qarastyrylǵan. Bul ustaz júktemesinqysqartý, ar-abyroıynyń saqtalýyna kepil berý, materıaldyq yntalandyrý... Sonyńishinde synyp jetekshiligi men dápter teksergeni úshin eki ese aqy tóleý, barlyqpedagogtardyń eńbek demalysyn 56 kúnge deıin kóbeıtý, magıstrlik deńgeı úshin qosymshatólem jáne ózge de yntalandyrý sharalary bar», - dedi Memleket basshysy.
QRPrezıdentiniń aıtýynsha, muǵalimderdiń eńbekaqysy bazalyq laýazymdyq jalaqyarqyly esepteledi. https://kaz.inform.kz/news/kasym-zhomart-tokaev-mugalim-zhalakysy-2-ese-osedi_a3557021 Sol sebepti eldegi 500 myń pedagogaılyǵynyń eleýli mólsherde óskenin sezine almaı otyr. Sondyqtan Úkimetke bilimjúıesine bilikti mamandar tartý maqsatynda jáne pedagogtardyń mártebesin kóterýúshin muǵalimderdiń eńbekaqysyn 4 jyldyń ishinde 2 esege arttyrý tapsyryldy.
Q.Toqaevbilim berý isindegiteńsizdikti joıý máselesine de basa nazar aýdaryp, aýyl men qala balalarynyńarasynda bilim berý deńgeıi boıynsha aıyrmashylyq bolmaýy kerektigin aıryqshaatady.
«Bilim berý standarttarybiryńǵaı bolýy tıis. Bul bilim berý baǵdarlamasyna da qatysty. Barlyq balalarturǵylyqty ornyna, ata-anasynyń áleýmettik mártebesine qaramaı, sapaly bilimgeqol jetkize alýy kerek. Bilim jáne ǵylym mınıstrligine tabysy tómen otbasylarmen kúrdeli áleýmettik jaǵdaıda jumys istep jatqan mektepterdiń balalarynyńakademııalyq artta qalýyn joıatyn arnaıy baǵdarlamalardy daıyndap iske qosýdytapsyramyn. Oblys ákimderi bul tapsyrmamen túbegeıli aınalysýy kerek. Jer-jerdebalalarymyzǵa barlyq jaǵdaı jasaý – olardyń tikeleı jaýapkershiligi», - dediPrezıdent.
QazaqstanPrezıdenti kótergen sońǵy másele ǵylymdy qarjylandyrý ashyqtyǵyn qamtamasyz etý tóńiregindeboldy.
«Ǵylymıortada qarjylandyrý júıesine senimsizdik, sonymen qatar egde jáne jas ǵalymdararasynda belgili bir jiktelý baıqalady. Sondyqtan Úkimetke naqty tájirıbelikusynystarmen ǵylymdy munan ary ınstıtýttyq damytý tujyrymdasyn ázirleýditapsyramyn», - dedi Q.Toqaev.
Memleketbasshysy Qasym-Jomart Toqaev tamyz konferentsııasynyń jalpy otyrysyn qorytyndylaıkele otandyq bilimdi damytýdaǵy eńbegi jáneqoǵamdyq belsendi qyzmeti úshin birqatar pedagogke memlekettik nagradalartabystady. Osydan keıin jıyn tizginin qolǵa alǵan Bilim jáne ǵylym mınıstri AshatAımaǵambetov bilim salasyndaǵy birqatar másele tóńireginde sóz qozǵady.Máselen, ol elimizdiń mektepterinde ótetin aqylyolımpıadalar men baıqaýlarǵa qarsy ekendigin ashyq aıtty.
«Aqylybaıqaýlar kóbeıip ketti. Ata-analar keıde amalsyz balalaryn qatystyrýǵa májbúrbolady. Keıde ol baıqaýlardyń paıdasy da joq. Keıbir ınternet olımpıadalardaqaǵazǵa basyp, aqsha tólep, tapsyrma alyp úıine qaıtqan bala búkil otbasy bolyp,tapsyrmany sheship, aqyry qandaı da bir oryn alady. Bul qanshalyqty paıdaly,qanshalyqty durys? Sondyqtan, olımpıadalar boıynsha Bilim jáne ǵylymmınıstrliginiń ustanymy bar – mektepterde qazirgideı kóp ári formatta aqylyolımpıadalar bolmaýy kerek. Olımpıadalar men baıqaýlar bizde bolady. Olarkerek! Biraq, bul rette mınıstrlik tarapynan naqty reglament bolady», - dediBilim jáne ǵylym mınıstri.
Sonymenqatar mınıstr 2021 jyly «Álippe» AhmetBaıtursynovtyń ádistemesi negizinde qaıta engiziletinin , al bıyl «Jeńil portfel»jobasy júzege asyrylatyndyǵyn aıtty.
«Oqýshy máselen, talap-tilegi bolsa qaǵaz oqýlyqtarynsynypqa, mektepte tastap ketip, úıinde elektrondy oqýlyqpen daıyndala alady. Eńbastysy, mınıstrlik oqýlyqtardyń elektrondy nusqalaryn paıdalanýǵa quqyqberedi. Ary qaraı ata-analary ózderi sheshedi. Sol sekildi jumys dápteri barlyqsynyptarǵa mindetti bolmaýy tıis. Pedagogtar ata-analardy jumys dápterin satyp alýǵamindettemeýi kerek», - dedi ol.
Ashat Aımaǵambetov aıryqshatoqtalǵan taǵy bir másele Ulttyq biryńǵaı testileý protsedýrasyntransformatsııalaýǵa qatysty boldy.
«BizUlttyq biryńǵaı test tapsyrýdy birtindep elektrondy júıege kóshirýdi josparlapotyrmyz. Mundaı oıymyz bar. Bizge UBT granttardy bólýdiń ashyqtyǵy menádildigine kepil berýi qajet», - dedi mınıstr.