Múftııat DNQ analızge qatysty pátýa shyǵardy

<p>ASTANA. KAZINFORM &mdash; Qazaqstan musylmandarynyń Dinı basqarmasy balaǵa DNQ analız jasaýǵa qatysty pátýa shyǵaryp, ıslam dini boıynsha qandaı jaǵdaıda saraptama nátıjesine júginý kerektigin atady.&nbsp;</p>

QMDB málimetine súıensek, sharıǵat boıynsha balanyń tegin anyqtaýdyń tórt joly bar.

— Olar: balanyń aq nekemen dúnıege kelýi, ákesi balam dep moıyndaýy, kýálik keltirýi jáne qııafa arqyly (uqsatý ıaǵnı balasyn ákesine uqsatýy) bekıdi. Al búginde balanyń tegi DNQ arqyly anyqtalyp júr. Balanyń aq nekemen dúnıege kelýi jaıly myna oqyǵany mysalǵa keltirýge bolady: Saǵd ıbn Ábı Ýaqqas pen Abd ıbn Zamǵa ekeýi bir balaǵa talasyp qalǵanda Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) «bala — tósek ıesiniki»… — dep, balany Abd ıbn Zamǵaǵa sheship bergen, — dep jazady múftııat.

Osy rette múftııat DNQ ádisimen tekti anyqtaý sharıǵatta tekti anyqtaýdyń tórt jolynan buryn tura ma, álde keıin tura ma degen máselede eki ustanym bar ekenin alǵa tartyp otyr.

Múftııat jazǵandaı, birinshisi, kópshilik ǵalymdardyń kózqarasy boıynsha, DNQ arqyly tekti anyqtaý qııafadan (uqsatý) joǵary turady. Ekinshisi, keıbir ǵalymdar DNQ arqyly tekti anyqtaý naqty dálelge jatady ári basqa dálelderge qaraǵanda joǵary turady.

Al Múftııat keltirgen derekke súıensek, Islam Fıqh akademııasynyń DNQ-ǵa qatysty №194 qararynda «myna tórt máselede DNQ arqyly tekti anyqtaýǵa júginýge bolady» dep jazady. 

4 jaǵdaıdy  ataǵan:

• tegi belgisiz balaǵa eki tarap talasyp qalǵanda;
• aýrýhanada, jetimder úıinde balalar aýysyp ketkende;
• tabıǵı apattar men soǵys jaǵdaıynda qaıtys bolǵan adamnyń, joǵalyp ketken balanyń kimge tıesili ekenin anyqtaýda;
• anyq bolǵan tekti DNQ-nyń nátıjesine súıenip, moıyndamaý durys emes.

Osylaısha múftııat DNQ saraptama júrgizý máselesine qatysty mynandaý pátýa shyǵarǵan.

Eske sala keteıik, buǵan deıin qazaqstandyqtarǵa genetıkalyq derekterdi taldaýdyń ozyq tehnologııalary qoljetimdi bolǵanyn jazǵan edik. 2024 jyldyń shildesinde Astanada Ulttyq bıotehnologııa ortalyǵynda Astana Genetic Center (AGC) genetıkalyq zertteýler ortalyǵy ashylǵan edi.