Mońǵolııadan tabylǵan kóne túrik bitiktasyndaǵy jazýlar oqyldy

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Mońǵolııanyń Nomǵon jazyǵynan tabylǵan kóne túrik bitiktasyndaǵy jazýlar zertteldi jáne Túrik qaǵandyǵy tarıhyn tyń málimettermen tolyqtyrdy, dep habarlaıdy Túrki akademııasynyń baspasóz qyzmeti.</p>

Túrki akademııasy men Mońǵolııa Ǵylym akademııasynyń Arheologııa ınstıtýty Mońǵolııanyń Arhanǵaı aımaǵyndaǵy Nomǵon alqabynda 2019 jyldan beri birlesken arheologııalyq qazba jumystaryn júrgizip keledi.

2022 jyly Nomǵon-2 ǵuryptyq kesheninde júrgizilgen arheologııalyq jumystar kezinde ózge de mańyzdy tarıhı jádigerlermen qatar kóne túrik jáne soǵdy jazýlary qashalǵan bitiktastyń joǵarǵy bóligi tabylǵan bolatyn.

Foto: Túrki akademııasynyń baspasóz qyzmeti

Bul jazýlardy oqý nátıjesinde kóne túrik bitik jazýymen jazylǵan mátinniń 12 joly («Qutluq qaǵan Túrik ... Táńir uly ...») jáne soǵdy tilindegi mátinniń 6 joly («Kýtlýg hakan ...») oqylyp, zertteldi. Bul málimetter osy arheologııalyq eskertkishtiń Qutlyq qaǵanǵa tıesili ǵuryptyq keshen bolǵanyn ǵylymı turǵyda dáleldeıdi.

Al 2023 jyly joǵaryda atalǵan bitiktastyń tómengi bóligi tabyldy jáne Ulan-Batyr qalasynda tanystyryldy. Bul bólikte de jazýlar saqtalǵan. Alaıda, qatty zaqymdalǵan ejelgi túrki jazýy oqýǵa kelmedi. Degenmen, bitiktastyń artyndaǵy ishinara saqtalǵan qytaı ıeroglıfterin belgili bir deńgeıde oqý múmkindigi boldy.

Qazir Іshki Mońǵolııa ýnıversıtetiniń (Qytaı) mamandary — professor Borjıgıtaı Mórón, doktor Chýı Nıng jáne doktor Sýgar arnaıy shaqyrylyp, qytaı mátinin oqý-anyqtaý jumystary jalǵasýda. Bitiktastyń tómengi bóligindegi qytaı jazýy joǵarydan tómenge qaraı jazylǵan, al joldar ońnan solǵa qaraı ornalasqan. Bul bóliktegi 15 joldyń 3-8 joldaryn oqý múmkin boldy. Ár jolda shamamen 24 ıeroglıften bar, jalpy sany 290-300 ıeroglıfti quraıdy.

Іshki Mońǵolııa ýnıversıtetiniń mamandarynyń kómegimen 2025 jyldyń qańtar aıynda bitiktastyń tómengi bóligindegi qytaı mátininiń bir bóligi oqylyp shyqty. Osy jumys nátıjesinde 4-jolda «Túrik» sózi men «Kutluq» ataǵynyń (qytaısha oqylýy: «Gý-dý-lý») anyqtalǵany belgili boldy.

Túrki akademııasy men Mońǵolııa Ǵylym akademııasynyń Arheologııa ınstıtýty bul jańalyq Nomǵon-2 ǵuryptyq kesheniniń kóne túrik kezeńine, atap aıtqanda, Ekinshi Túrik qaǵandyǵyn qurǵan Elteris Qutlyq qaǵannyń (682–692) dáýirine tıesili ekenin taǵy bir márte dáleldeıtinin aıtyp otyr.