Mońǵolııadaǵy «Arýlar» odaǵy
QazAqparat osy suhbatty oqyrmandar nazaryna usynady.
- Aınagúl Saraıqyzy, «Arýlar» odaǵy qashan jáne qandaı oı-maqsatpen qurylǵanyn baıandap berseńiz?
- Mońǵolııadaǵy qazaq áıelderiniń «Arýlar» odaǵy 2006 jyly 11 mamyrda quryldy. Odaqtyń atyn Mońǵolııanyń eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri, jazýshy Sultan Táýkeıuly usyndy. Úki men oıý áshekeılengen uıymnyń tańba belgisin «Admon» kompanııasynyń dızaıneri Tabıǵat Abdollauly jasady.
Bul qoǵamdyq uıym Mońǵolııadaǵy azǵana qazaqtyń, sonyń ishinde Ulan-Batyr qalasy men ortalyq aımaqtaǵy qandastarymyzdyń tilin, dinin, salt-dástúrin nasıhattaý, keleshek urpaqqa jetkizý jáne túrli salada eńbek etetin qazaqtyń qyzdary men áıelderin Mońǵolııa kóleminde jáne ózge de shetelderde tanytý ári olardyń tilek-armandaryn tıisti organdarǵa jetkizý, basqa da beıresmı uıymdarmen birigip jumystanýdy ózine maqsat etip qoıdy. Biz Mońǵolııa kólemindegi osy baǵyttaǵy basqa da beıresmı uıymdarmen birigip jumys jasaımyz. Bul eldegi 50-ge jýyq beıresmı áıelder uıymdary arasynda qol jetkizgen jetistikteri, qoǵamdaǵy abyroıy men bedeli jaǵynan «Arýlar» odaǵy kóshbasshylar qatarynan kórinip júr.
- «Arýlar» odaǵynyń únine aınalǵan «Arý juldyzdar» jýrnaly qashan dúnıege keldi?
- Bul ádebı-kórkem jýrnaldyń shyǵa bastaǵanyna da bıyl 10 jyl tolyp otyr. «Arý juldyzdar» basylymynda da óz maqsatymyz boıynsha Mońǵolııadaǵy qazaq áıelderinen shyqqan ǵalymdar, jazýshylar, kásipkerler, memlekettik qyzmetkerler men halyqqa úlgi-ónege bolatyn analardy nasıhattaımyz. Taralymy 1000-1500 dana kóleminde. Osyǵan qaramastan jýrnalymyz tek Mońǵolııada ǵana emes, Qazaqstan, Qytaı, Túrkııa, AQSh jáne Eýropa elderindegi qandastarymyz arasynda da óz oqyrmandaryn taýyp jatyr. Búgingi kúni jýrnaldyń 41 sany jaryqqa shyqty.
- Osy arada «Arýlar» odaǵy men «Arý juldyzdar» uıytqy bolǵan sharalardyń aýqymy týraly da az-kem aıtyp ótseńiz?
- Atajurtta syrt elderde turyp jatqan qazaqtardyń bir bóligi Mońǵolııada. Olar Mońǵolııa qazaqtarynyń ortalyǵy atanǵan Baıan-Ólgıı aımaǵynan basqa, el astanasy Ulan-Batyr qalasy men Hovda, Tóv, Hentıı, Darhan ýýl, Orhon, Selenge sııaqty ortalyq aımaqtarda da qonys tepken. Biz ishkeri aımaqtardaǵy qandastarymyzben kóbirek jumys jasaýǵa tyrysamyz. Onda odaqtyń aldyna qoıǵan maqsat-mindetterine saı is-sharalardy qala turǵyndary, stýdent jastar ishinde ǵylymı konferentsııa, kezdesý túrinde ótkizemiz. Mádenı is-sharalardy, ádette, basqa uıymdarmen jáne ondaǵy kásipker aǵaıyndarmen birigip tek qazaq tilinde júrgizemiz. Bul osyndaǵy az ǵana aǵaıyn sol eldiń tiline, dinine kirip ketpesin, ózimizdiń qazaqtyǵymyzdy, salt-dástúrimizdi saqtasyn degen oımen jasalady. Sondaı-aq, salt-dástúrdi, qolónerdi nasıhattaý úshin, ásirese, sheber áıelderdiń kezdesýi men solardyń kórmelerin uıymdastyramyz. Budan bólek jyl saıyn ulaǵatty urpaq ósirip, tárbıelep, otbasynyń uıytqysy bolyp, el mártebesin kóterýge súbeli úles qosqan analardy «Arý ana» ataǵymen marapattaımyz. Oǵan ıe bolǵandardy «Arý juldyzdar» jýrnaly men Mońǵolııa ulttyq telearnasyndaǵy «TV-Tolqyn» baǵdarlamasy arqyly búkil jurtshylyqqa tanystyrýdy dástúrge aınaldyrdyq.
- Mońǵolııanyń áıelder odaǵy sııaqty ózge qoǵamdyq uıymdar men quzyrly mekemelermen qarym-qatynastaryńyz qalaı?
- «Arýlar» búgingi tańda 90 jyldan astam tarıhy bar Mońǵolııa áıelder odaǵynyń beldi bir múshesi. Áıelderdiń quqyǵy, gender máselesi, januıadaǵy zorakerlik, qaıshylyqtan týyndaıtyn keleńsiz jaǵdaımen kúresetin, odan aldyn ala saqtaný barysynda jumys jasaıtyn kóptegen uıymdarmen birigip jumystap kelemiz. Biz, sonymen qatar, Mońǵoldyń ulttyq adam quqy komıtetine de múshemiz. Sol sebepti úkimet deńgeıinde bolyp jatqan is-sharalarǵa da qatysyp, «Arýlar» odaǵynyń atynan óz oıymyzdy jetkizemiz.
- Jastarmen tálim-tárbıe jumysy júrgizile me?
- Odaq janynda jastardyń «Bereke» degen klýby jumys isteıdi. Bul qazaq jastarynyń qazirgi tynys-tirshiligimen jaqynyraq tanysyp, ondaǵy ózgeristerden habardar bolyp otyrýǵa mol múmkindik beredi. Jastarymyzdyń óziniń ana tilin, dini men dilin saqtaýy qandaı degen máseleler boıynsha osy klýbpen birlesip, túrli sharalar ótkizip turamyz. Máselen, jańa oqý jylynyń basynda Ulan-Batyrda oqıtyn 1-kýrs stýdent qyzdarymen kezdesý ótkizip, tálim-tárbıe jumystaryn júrgizemiz. Onda jas qyzdarǵa ózine tanys emes úlken qalada ózin qalaı alyp júrýdiń tártibi men jón-joralǵysy týraly keńes beriledi. Máselen, Baıan-Ólgııden kelgen jastarymyz mońǵol tiline shorqaq bolsa, ishkeri aımaqtaǵy balalar qazaq tilinde sóıleı almaıdy. Sol sebepti joǵary oqý oryndarynyń oqytýshylarmen birlesip olarǵa qazaq tilinde kýrs ashtyq. Joǵary oqý ornynda salt-dástúrimizdiń saqtalýy qandaı degen taqyryp boıynsha ǵylymı konferentsııa jasadyq.
Sondaı-aq, Tolǵoıttaǵy Omar meshitiniń janyndaǵy «El birligi» beıresmı uıymymen birlesip qandastarymyz kópten mekendeıtin Nalaıh aýdanynda birqatar jumys atqardyq.
- Mereıtoıǵa arnalǵan is-sharalar qalaı júrip jatyr?
- «Arýlar» odaǵynyń 5 jyldyǵynda Muqaǵalı Maqataevtyń sózine jazylǵan T.Tólendıevtiń «Arýlar» ánine beınebaıan túsirgen edik. Al Baıan-Ólgıı aımaǵynyń 70 jyldyq mereıtoıyna «Qazaqtyń mańdaıaldy arýlary» atty jınaq shyǵaryp, ony jurtshylyqqa tartý etkenbiz. Bul kitapta 1930-2010 jyldar aralyǵynda aımaq pen elimizdiń damýyna qazaq áıelderiniń qosqan úlesi pash etildi.
Ulan-Batyrda qazaq áıelderi arasynda Olımpıada oıyndaryna eń alǵashqy bolyp qatysqan Aldanysh Ramazanqyzy degen apaıymyz turady. Oǵan Mońǵolııaǵa eńbek sińirgen sportshy degen ataq áperý týraly Prezıdentke hat jazyp, tıisti uıymdarmen baılanysyp jatyrmyz. Buǵan deıin Aldanysh apamyzdyń «Eńbek Qyzyl Tý» ordenimen marapattalýyna óz úlesimizdi qostyq.
Endi 10 jyldyq mereıtoıǵa josparlanǵan 10 úlken sharanyń qatarynda, odaq janyndaǵy jastardyń «Bereke» klýby «Jastardyń úni» atty forýmdy Ulan-Batyr qalasynda, «Biz qazaqtyń urpaǵymyz. Tilimizdi, dinimizdi, salt-dástúrimizdi umytpaıyq» atty kezdesý suhbatty Darhan-Ýýl aımaǵynyń Sharyngol sumynynda ótkizildi. Nalaıh aýdanynda «Qyzdarmen syrlasý», «Bata saıysy», «Tilimizdi, mádenıetimizdi qurmetteıik», «Suraq. Jaýap. Suraq» atty qazaq maqal-mátelderiniń saıysy uıymdastyryldy. Baıan-Ólgıı aımaǵynda «Saǵyndyrǵan ánder-aı» kontsertin uıymdastyryp, «Kóktemniń kórikti arýy» atty arý qyzdar saıysy ótti. Keshikpeı «Qazaq qyzy» degen ánge beınebaıan túsirip, «Arýlar - 10 jylda» degen derekti fılm jasaýǵa nıettenip otyrmyz.