MƏMS qarajatyn memlekettiń mindetterine jumsaýǵa tyıym salý kerek - depýtat

<p>Búgin Májiliste ótip jatqan Úkimet saǵatynda depýtat Ashat Aımaǵambetov Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý (MƏMS) júıesindegi problemany sheshý jolyn aıtty, dep habarlaıdy <a href="https://kaz.inform.kz/lenta/" target="_blank" rel="noopener">QazAqparat</a> tilshisi.</p>

«MƏMS ıdeıasynyń bedeli túsip, tipti osy júıege senbegendikten, birshama adam ony joıýdy talap etip otyr. Ókinishke qaraı, qazir MƏMS qory saqtandyrý prıntsıpteriniń negizindegi qor ornyna, jaı ǵana qarapaıym bıýdjetten tys qorǵa aınaldy. Ne isteý kerek? Bıýdjetten MƏMS-ke tólenetin jarnalar zańǵa səıkes ortasha jalaqy esebinen tólenýi tıis. ıAǵnı kelesi jyldyń bıýdjetinde MƏMS-ke taǵy 275 mlrd teńge bólinýi tıis. MƏMS qorynyń qarajatyn memlekettiń tikeleı mindetterin oryndaý úshin jumsaýǵa tyıym salý kerek. Memleketten əleýmettik sanattarǵa tólenetin jarna stavkasy qaıta qaralýy qajet», - dedi A. Aımaǵambetov.

Onyń aıtýynsha, Memleket basshysynyń 2027 jylǵa qaraı densaýlyq saqtaý salasyna arnalǵan shyǵyndaryn jalpy ishki ónimniń 5 paıyzyna deıin jetkizý jónindegi tapsyrmasynyń oryndaý úshin josparlanǵan qarajat ta tolyǵymen bıýdjetten bólinýi tıis. Al bul maqsatqa qol jetkizý úshin salaǵa jyl saıyn keminde 500 mlrd teńge qosymsha qarajat bólý qajet. Biraq kelesi jyldyń bıýdjet jobasynda bul qarajat əli joq.

«Kelesi júıeli problema - medıtsınalyq qyzmet kólemin josparlaý ədistemesiniń jetkiliksizdigi. ıAǵnı, qazir medıtsınalyq qyzmetterdiń josparly kólemi halyqtyń naqty erekshelikterin, medıtsınalyq kómektiń tutyný kórsetkishterin, kóshi-qondy tolyǵymen esepke almaı bólinedi. Al endi osy medıtsınalyq qyzmet kólemin bólýdiń naqty jəne túsinikti ədistemesiniń, krıterııleri men prıntsıpteriniń bolmaýyna baılanysty densaýlyq saqtaý uıymdary arasynda kóptegen problema týyndap otyr. Sondyqtan qysqa merzimde medıtsınalyq qyzmet kólemin josparlaý ədistemesin daıyndaý qajet dep sanaımyz. Ol úshin medıtsınalyq qyzmetterdi paıdalaný normalarynyń ədisnamasyn zertteý arqyly daıyndaý qajet. Bizde salalyq respýblıkalyq ədistemelik ortalyq bar. Sonymen qatar, medıtsınalyq ýnıversıtetter de bar. Olar bir adamdy emdeý úshin qansha qarajat kerek ekeni týraly arnaıy normatıvterdi, qansha tósek-oryn, jalpy bir adamǵa shaqqandaǵy tutyný normasyn daıyndap shyǵarýy kerek dep esepteımiz. Mine, sonda ǵana aýrýhanalarǵa memlekettik tapsyrys durys beriledi. Sonda ǵana medıtsınalyq qyzmet mólsherden kóp nemese tipti atqarylmady dep aıtýǵa negiz bolady. Al qazir, mınıstrlik medıtsınalyq qymet mólsherden kóp kórsetildi dep aýrýhanalardyń bıýdjetin azaıtyp nemese tipti múlde jetkilikti mólsherde bólmeı otyr. «Perepotreblenıe» dep aıtý úshin, eń birinshi zertteýlerge súıengen osy tutyný normatıvteri bolýy tıis qoı?! Bundaı normatıv bolmaıynsha, uzyn-sonar kezekterden de, basqa problemalardan da qutyla almaımyz», - dedi depýtat.

Onyń paıymynsha, josparlaý, uıymdastyrý protsesine oblystardyń densaýlyq saqtaý basqarmalaryn tartý qajet. Olar qazir bul fýnktsııalardan shettetilip, óz betinshe jumys istep jatyr.

Budan buryn habarlanǵandaı, medıtsınalyq kómek deńgeıiniń tómendeýine MƏMS-te josparlanǵan parametrlerdiń ózgerip ketýi áser etken.