Mirjaqyp Dýlatulynyń taǵdyryna áser etken áıelder
«Mirjaqyp Dýlatovtyń óz qolymen qysqa jazylǵan ómirbaıany jurtqa tanys bolsa da, onyń áli de kópshilikke beımálim shaǵy az emes», dep bastalatyn, qyzy Gúlnardyń «Ardaqtap ótem ákemdi» esteligi oqyrman qaýymǵa keńinen tanys dep bilemiz. Estelikte Botakóz Asqarqyzy bergen málimetterdegi myna jaıttarǵa kópshilik nazaryn aýdarǵymyz keledi.
Mirjaqyptyń týǵan anasy jaıynda bylaı delinedi: «Dámesh - Qaraman elindegi ataqty baıdyń qyzy. Ol aqylyna kórki saı, ajarly kisi edi. Jıyn-toılarda dombyra tartyp, án salatyn, aıtystarǵa da qatysyp júretin. Áńgimeni de qıystyryp sóıleıtin, qolynan is keletin sheber, úı sharýasyna uqypty, berekeli, qonaqjaıly, el jurtqa jaǵymdy, abysyn-ajyndarymen tatý, meıirimdi ana edi.
Dámesh shesheleri Mirjaqypty basqa balalarynan góri aıryqsha jaqsy kóripti. Qaz turyp, apyl-tapyl júre bastaǵanda-aq arqasynan túsirmeı, aýyl syrtynda moldadan oqyp jatqan shákirtterdiń janyna barady eken. Balasy jyǵylyp qalmasyn dep, kúnshash degen jumsaq shópti jip tárizdi esip, belinen baılap, ózi bir ushynan ustap, balalardyń arasyna qoıa berip, qyzyǵa qarap turatyn bolsa kerek. Olardyń qaǵaz-qalamdaryna jarmasqan balasyn kórgen sheshesi máz bolyp: «Meniń janym da er jetip, oqymysty bolady, kórgen aıan túsim bar, sol keledi» dep qýanady eken. Qýanysh renishpen qatar júredi demekshi, Dámesh analarynyń ómiri uzaq bolmady, uly nebary eki jasqa tolǵanda jetim qaldy. Qańtar aıynyń qaqaǵan aıazy, kúni-túni damylsyz soqqan aq borany marqumdy jerleýge múmkindik bermepti. Qazaǵa kóńil aıtýǵa kelgen kisilerdiń aıaǵy basylap, óliktiń qasynda otyrǵan kúzetshilerdiń kózderi ilinip ketkende, sheshesiniń qoınynda jatyp úırengen Mirjaqyp ólgen sheshesiniń qasyna qısaıyp, uıyqtap qalypty».
Áıeli qaıtys bolǵan soń, Dýlat ákesi «ekinshi ret úılenýine týra keldi, Jamantik degen kedeıdiń, on tórt jasar Manapııa» degen qyzyn alady.
Mirjaqyp Dýlatulynyń saýat ashyp, tárbıelenip, bilim alýyna kóp úles qosqan osy estelikti jetkizýshi Botakóz apanyń ákesi - Asqar. Bul kisi de zaıybynan erte aıyrylyp, Záýre degen qyzǵa úılenedi: «Jurt bizdi esirkep, balalardyń jaǵdaıy qalaı bolar eken, Záýre tym jas, ana bola alar ma degen kúdik te aıtyp júrdi. Biraq Záýre sheshemiz aqyldy kisi bolyp shyqty. Bárimizdi ózi týǵan balalaryndaı álpeshtep, aıalap ósirdi, eshbir zábir, jetimdik kórsetpedi. Aǵaıyndar Záýre dese, ishken asyn jerge qoıatyn, rızalyqtaryn bildirip, atyn elge jaıǵan edi.
Óz ákem Asqar Dýlatov el ishinde bedeli zor, jurt syılaıtyn, oqyǵan kisi, el basshysy, atqamineri bolǵan. Ákemiz Torǵaı dýanynyń sýdıasy, ıaǵnı bıi bolyp jumys isteıdi. Dýanǵa júrerde arnaıy tigilgen kıim kıetin, qos shynjyrly medalin (ony biz «znak» deıtinbiz) moınyna salatyn, umytpaı qyzyl masatyǵa salynǵan mórin alatyn. Aýyldaǵy kelinderi ol kisini «Bı-aǵa» dep ataıtyn. Ákemizdi sot májilisine júrgizerde, bárimiz ábigerge túsip, kıimderin daıarlaıtynbyz. Ákem úıge oralǵan soń, qos shynjyrly «Znakty» ájem (Záýre sheshemdi áje deıtinbiz) alyp, joǵalmasyn dep, órilgen shashyna sholpy ornyna taǵatyn. Keı mezgilde asyqqanda, «znakty» tez sheshe almaı sasatyn, sonda ákem: «Osy bı men bolmaı-aq, sen bola qoıshy»,- dep ázildep kúletin.
Botakóz apa jeńeshesi, ıaǵnı Mirjaqyptyń jubaıy Ǵaınıjamalmen kezdeskenin bylaı esine alady: «Záýre ájem, men jáne Bópelesh jeńeshem úsheýmiz Іztileýdiń úıine keldik. Úıge kirsek, úıdiń eki jaǵynda túsirýli eki shymyldyq. Ekinshi shymyldyqtyń ishinde tósektiń ústinde tórt jasar Gúlnar otyr. Bizge tatarshalap, mamasynyń qazir keletinin aıtty. Іle-shala jeńeshem de keldi. Iyǵyna jamylǵan shapanyn sypyryp tastap, abysyndaryna tize búgip, ıilip sálem etti de, qushaqtasyp amandasty. «Sen Botakóz bolarsyń» dep betimnen súıdi. Al endi kórimdigimdi ózińe bereıin dep, qaltasynan oramalyn sýyryp, shetine túıilgen altyn saqınany alyp meniń saýsaǵyma kıgizdi. Ǵaınıjamal jeńeshem aq quba júzdi, kúlimsirep turatyn úlken kózderi ushqyn atqan sulý kisi eken. Bizdi kópten biletindeı, sózge aralasyp, ashyq-jarqyn minez tanytyp, jurtty ózine tez úıirip aldy. Jeńeshemdi kórgen sátte-aq unattym, sodan bastap ómir boıy aınyǵan emespin.
Osyndaı tárbıe kórgen Ǵaınıjamal jeńgesiniń keıin ózi de úıinde, ıaǵnı Mirjaqyptyń shańyraǵynda jastarǵa osyndaı úlgi-ónege kórsetip, qamqor bola bilgenin kóremiz: «Mirjaqyp tátem Muhtardyń (Áýezov) talantyn joǵary baǵalaıtyn, ony ózgelerden góri jaqsy kóretin, erkeletip «qara Muhtarym» deıtin. ...Jeńeshem Áýlıeatadan ákelgen kók ala buhary patsaıydan Muhtarǵa arnap kórpe tikkizgen. Biz muny «Muhtar kórpe» deıtinbiz. Ol basqaǵa jappaıtyn.
Jeńeshem kelinshekterdiń ústi-basyna qarady, qalaǵa laıyqty kıindirdi. Kópshiliktiń arasynda qysylap, qymtyrylyp, uıalýdy tastatyp, boılaryna ádeptilik qasıetterdi darytty. Keleshekte teatr sahnasyna shyǵýlaryn maquldap, ónerge daıarlady. Sonymen qatar kıim piship tigýdi, úı sharýasyn júrgizýdi, túrli taǵamdar pisirýdi, bala tárbıeleý tásilderin úıretti. Onymen qoımaı, oqyp tez saýattanýǵa kómektesti», - dep eske alady Botakóz Asqarqyzy.
Baıqaǵanymyzdaı, Mirjaqyp Dýlatulynyń anasy, onyń ardaqty jeńgeleri, jan jary Ǵaınıjamal da onyń tileýin tileıtin tilekshisi ǵana emes, jan shaýaǵyn tókken qamqorshylary bola bilgen.
Almas Muqashuly