Mınıstrlik elimizde telefondy satýshyǵa qaıtarýǵa nelikten tyıym salynatynyn túsindirdi

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - QR Ulttyq ekonomıka mınıstrligi mamandarynyń paıymynsha, jańa zańnama uıaly telefondy zańdy satyp alýshynyń quqyǵyn qorǵaıdy. Osy oraıda vedomstvo uıaly telefondy satyp alǵan adamdar nelikten keıinen bul qurylǵyny satýshyǵa qaıtara almaıtynyn túsindirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Atap aıtqanda, 2019 jylǵy 2 sáýirde Memleket basshysy «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine bıznes-ortany damytý jáne saýda qyzmetin jaqsartý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» QR Zańyna qol qoıdy. Bul zań kásipkerlik salasyn zańnamalyq jetildirýge baǵyttalǵan.

«Tutynýshylar men satýshylardyń quqyǵyn qorǵaý teńgerimin saqtaý maqsatynda tıisti sapaly abonenttik uıaly baılanys qurylǵysy qaıtarýǵa jatpaıtyn taýarlar tizimine engizildi. Bul norma sonymen birge tutynýshynyń quqyǵyn qorǵaýǵa arnalǵan. Buǵan atalǵan ónimdi satý kezinde qurylǵynyń sáıkestendirýshi avtorızatsııalanýyn qamtıtyn birqatar baǵdarlamalardyń iske qosylýy sebep bolyp otyr», - delingen habarlamada.

14 kún ishinde qaıtarylǵan qurylǵynyń sapasy tıisti dárejede bolsa da, shyn máninde telefon buryn qoldanysta bolǵan ónim retinde tirkeledi. ıAǵnı telefon birinshi ıesiniń barlyq tsıfrlyq derekterin joıýdy talap etetin tehnıkalyq qurylǵyǵa aınalady. Mundaı taýardy keıinnen satqan jaǵdaıda, jańa zańdy ıesi úshin birqatar qısynsyz máseleler týyndaıdy.

«Bul rette atalǵan norma tómen sapadaǵy, ıaǵnı tehnıkalyq reglamentter men normatıvtik qujattar arqyly belgilengen talapqa sáıkes kelmeıtin abonenttik uıaly baılanys qurylǵysyna júrmeıdi. Bulardyń qataryna zııatkerlik menshik quqyǵy buzyla otyryp, tutynýǵa qatyssyz, taýarlyq túri, tutyný sıpattamasy, plombasy men zatbelgisi saqtalmaı shyǵarylǵan taýarlar jatady. Mundaı jaǵdaıda qoldanystaǵy zańnamaǵa sáıkes, satýshy (daıyndaýshy) osy taýardy ónim satyp alynǵan kúnnen bastap otyz kúntizbelik kúnniń ishinde tutynýshyǵa satyp alynǵan taýardyń aqshalaı somasyn qaıtaryp bere otyryp, aıyrbastaýǵa nemese qaıtarýǵa mindetti», - dep atalyp ótken mınıstrliktiń málimetinde.

Budan bólek, Zań elektrondyq jáne bırjalyq saýdany, agroónerkásiptik keshen salasyndaǵy saýdany jetildirýge, salyq jáne kedendik ákimshilendirý, ekonomıkadaǵy kóleńkeli aınalymdy qysqartý jáne bıznes shyǵyndaryn azaıtýǵa baılanysty jańalyqtardan turady.

Osy oraıda tutynýshylardyń quqyǵyn qorǵaýǵa oraı birqatar mańyzdy túzetýler engizildi. Atap aıtqanda, elektrondyq saýda tutynýshylarynyń múddesin saýda qyzmeti týraly zańda kózdelgendeı deńgeıde qorǵaý qaǵıdasy bekitildi. Bul turǵyda máseleniń mán-jaıy saýda túrine qaramastan, satýshylarǵa qoıylatyn ortaq talaptar týraly bolyp otyr. Tıisti sapadaǵy, elektrondyq saýda arqyly alynǵan taýardy 14 kúnniń ishine qaıtaryp berý múmkindigi kózdelýde. Sondaı-aq «Tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý» jáne «Jarnama týraly» Zańǵa satyp alýshyǵa taýardy jetkizý quny men merzimin shart jasalǵanǵa nemese tólem tólengenge deıin mindetti túrde habarlaý týraly túzetý engizildi. Mindetti túrde satýshynyń mekenjaıy men baılanys telefony qoljetimdi, al paıdalanylatyn baǵdarlamalyq qamtamasyz etý zańsyz kirýden qorǵalǵan bolýy tıis.

Seıchas chıtaıýt