Mınıstr kvazımemlekettik sektordy qarjylandyrý nege óskenin túsindirdi
Búgin Májilistiń jalpy otyrysynda depýtat Ekaterına Smyshlıaeva kvazımemlekettik sektordyń qyzmeti boıynsha suraq qoıdy.
«Tek 2022 jyldyń ózinde memlekettik jáne kvazımemlekettik kásiporyndar qyzmetiniń 45 túri naryqqa berildi. Jekeshelendirý qarqyndy júrip jatyr. Sonymen qatar, qazirgi kezde jalpy kvazımemlekettik kásiporyndarǵa aýdıt júrgizilip jatyr. Negizinde, muny tabysty tájirıbe dep ataýǵa bolady, biraq bul kásiporyndarǵa ketetin shyǵyndar ósti. Tek 2022 jyldyń ózinde osy shyǵyndar 1,4 esege ósip, trıllıonn teńgeden asty. Nelikten uıymdastyrý salasynda memlekettiń qatysýy azaıǵanymen, atalǵan kásiporyndar shyǵyny ósken?», - dep surady depýtat.
Óz kezeginde Á. Qýantyrov bul máselege qatysty túsinik berdi.
«Shynymen de osyndaı másele bar. Qazir múmkindiginshe memlekettik kásiporyndardy básekelestik ortaǵa berýdi jalǵastyryp jatyrmyz», dedi Ulttyq ekonomıka mınıstri.
Osy oraıda ol kvazımemlekettik sektordy reformalaý júrip jatqanyn eske saldy.
«Byltyr bıýdjettik nesıeler eki esege, 500 mıllıard teńgege deıin, al jarǵylyq kapıtaldy tolyqtyrý tórt esege ósti. Óıtkeni, bul bıýdjettik nesıeler áleýmettik máselelerdi sheshýge jumsaldy. Agroónerkásiptik naryqtaǵy baǵany turaqtandyrý baǵytynda Azyq-túlik korporatsııasynyń kapıtalyn tolyqtyrý, sondaı-aq ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý máselesi eskerildi», - dedi mınıstr.
Onyń aıtýynsha, ındýstrııalyq jobalarǵa, agroónerkásiptik jobalarǵa, áleýmettik turǵyn úılerge jáne basqa da baǵyttarǵa 200 mlrd teńge bólingen. Bul qarajat qaıtarylady.