Mınıstr aýyl sharýashylyǵyndaǵy negizgi kórsetkishterdi jarııalady
- Jalpy, «Agroónerkásiptik keshendi jáne aýyldyq aýmaqtardy damytýdy memlekettik retteý týraly» Zańǵa sáıkes, halyqtyń jyldyq qajettiliginiń 80 paıyzy otandyq óndirý esebinen qamtamasyz etilgen kezde, eldiń azyq-túlik táýelsizdigine qol jetkizildi dep aıtýǵa bolady. Bul rette, ishki naryqtyń negizgi taýarlarmen qamtamasyz etilý deńgeıi – qajettilikten birneshe ese kóp. Mysaly, un boıynsha qajettilik 2,4 ese joǵary (tutyný 1,4 mln tonna, óndiris – 3,3 mln tonna), kúrish jarmasy boıynsha – 1,7 ese (qajettilik 117 myń tonna, óndiris – 205 myń tonna), kúnbaǵys maıy – 1,7 ese (qajettilik 394 myń tonna, óndiris-672 myń tonna) joǵary, qoı eti boıynsha qamtamasyz etý – 106%, sondaı-au sıyr eti boıynsha 101% qamtamasyz etilgen, - dedi A.Saparov.
Onyń aıtýynsha, qoıylǵan mindetterge sáıkes, bıylǵy 10 aıdyń qorytyndysy boıynsha sala oń serpin alǵan. Máselen, aýyl sharýashylyǵy naqty kóleminiń ındeksi byltyrmen salystyrǵanda 12,7%-ǵa ósip, 7,1 trln teńgeni qurady. Ósimdik sharýashylyǵynda ósim - 18,8% (4 424,9 mlrd teńge), mal sharýashylyǵynda - 3,3% (2 578,4 mlrd teńge).
- Bıyl astyq ónimdiligi boıynsha rekordtyq kórsetkish tirkeldi, ıaǵnı 26,7 mln tonna astyq bastyryldy, bul 2023 jylǵy deńgeıden bir jarym ese kóp.Іshki qajettilik 7,5 mln tonna kóleminde bolǵanda, jyl saıyn orta eseppen keminde 18 mln tonna astyq óndiriledi. Kúrish, qaraqumyq, maıly daqyldar, kartop sııaqty basqa da negizgi daqyldar boıynsha da ósim baıqaldy. Kúrish 2023 jylmen salystyrǵanda 16%-ǵa (2023 jyly – 485,2 myń tonna, 2024 jyly – 563,1 myń tonna), qaraqumyq – 42%-ǵa (2023 jyly – 83,5 myń tonna, 2024 jyly - 118,1 myń tonna) kóp jınaldy. Maıly daqyldar ónimi 3,2 mln tonnany qurady, bul ótken jyldan 46%-ǵa kóp (2023 jyly - 2,2 mln tonna). Kúnbaǵys tuqymy boıynsha ósim 35%-dy qurady (2023 jyly 1,2 mln tonna kúnbaǵys tuqymy bastyryldy). 2,9 mln. tonna kartop jınaldy, byltyrǵy deńgeıinen 40%-ǵa artyq, - dedi mınıstr.
Onyń sózine qaraǵanda, bıyldyń 10 aıynda et óndirýdiń kólemi 4,4%-ǵa (889 myń tonna), onyń ishinde sıyr eti – 6,2%-ǵa (313,8 myń tonna), qus eti 10,3%-ǵa (296,7 myń tonna) ósti. Budan bólek, jyl basynan beri 3,1 mln tonna sút óndirildi, bul ótken jylmen salystyrǵanda 4,2%-ǵa kóp jáne taýyq jumyrtqasy boıynsha ósim 0,9%-dy (3 734,5 mln. qurady.
Budan buryn habarlanǵandaı, parlamenttik tyńdaý barysynda Senat tóraǵasy Máýlen Áshimbaev Aýyl sharýashylyǵynda eski tásildermen ónimdilikti arttyrý múmkin emes ekenin atap ótti.