Mınıstr arheologtar tarapynan bolatyn qatelikter týraly aıtty
Aıta keteıik, búgin Májiliste «Tarıhı-mádenı mura obektilerin qorǵaý jáne paıdalaný týraly» zań jobasy birinshi oqylymda maquldandy.
«Nege jańa ǵana oqý bitirgen jas azamat birden ózi jetekshi bolyp, lıtsenzııa alýy kerek? Árıne, biz ony toqtatýymyz kerek. Bul salada jıi oryn alatyn qatelikter bar. Bizdiń arheologtar ydys-aıaq nemese altyn buıymdardy izdeıdi. Kóbinese, kıimniń jáne adamnyń shashynyń quramy nazardan tys qalady. Al adam ómirin zerttegende qundy málimetter osy shashtan alynady. Sol sebepten arheologtardyń aldyna tıisti talaptardy tótesinen qoıyp otyrmyz», - dedi mınıstr jalpy otyrys kezinde qoıylǵan saýalǵa jaýap bere otyryp.
Onyń sózine qaraǵanda, arheologııalyq lıtsenzııany alý úshin mamanda mindetti túrde 5 jyldyq tájirıbesi, ǵylymı dárejesi, eńbegi bolýy kerek. Bul talap búginde óte qajet bolyp tur.
Bul máselede A. Muhamedıuly zań jobasynda arheologııalyq jáne ǵylymı-restavratsııalaý jumystaryn lıtsenzııalandyrý máselesine bólek nazar aýdarylǵanyn atap ótti.
«Tájirıbe kórsetkendeı, bir adamnyń ár óńirde bir mezette ártúrli obektilerge jetekshilik etýi tarıh jáne mádenıet eskertkishteriniń jaı-kúıine teris yqpalyn tıgizedi. Budan ózge, sol adamdy tartý arqyly arheologııa, ǵylymı-restavratsııalaý jumystaryna lıtsenzııaǵa ótinim berýshi uıym bul salada múldem tájirıbesi joq bola otyryp, ǵylymı jetekshilik jasaıtyn tulǵanyń tájirıbesin óz tájirıbesi retinde usynady. Osy oraıda, kóptegen jaǵdaılarda arheologııalyq jáne ǵylymı-restavratsııalaý jumystarymen eshqandaı tájirıbesi men bilimi joq, dıletant uıymdar aınalysa beredi. Bul tarıh jáne mádenıet eskertkishteriniń tarıhı kelbetin buzý, erekshelenetin elementterin joıýǵa ákelip jatady», - dedi mınıstr.