Mindetti medıtsınalyq saqtandyrý: Kim qansha jarna tóleıdi

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory 2 aıdan keıin bastalatyn saqtandyrý reformasyna daıyndyq týraly aıtyp berdi, dep habarlaıdy QazAqparat.

Aıta keteıik, mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesiniń engizilýine 2 aıǵa jýyq ýaqyt qaldy. Densaýlyq saqtaý salasyn jaqsartyp, qyzmet sapasyn kóterýge baǵyttalǵan reforma 2020 jyly bastaý alady. Qordyń habarlaýynsha, búginde qazaqstandyqtardyń 93% medıtsınalyq saqtandyrý júıesimen qamtamasyz etilgen.

«Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesindegi eń iri top – jeńildigi bar 15 sanatqa jatatyn azamattar. Bul tizimge balalar, zeınetkerler, sonyń ishinde Uly Otan soǵysy ardagerleri, kópbalaly analar, jumys istemeıtin júkti áıelder, dekrettik demalystaǵy analar, múgedekter men múgedek bala kútimimen aınalysatyndar, jumyssyz retinde resmı tirkeýge turǵan azamattar, ınternat tárbıelenýshileri, stýdentter, tergeý oqshaýlaǵyshynda otyrǵandar men qylmystyq-túzeý mekemesinde jazasyn ótep jatqandar, jumys istemeıtin oralmandar kiredi. Búginde olardyń jalpy sany 10,8 mıllıondy qurap otyr», - delingen MÁMS qorynyń habarlamasynda.

Al jumys berýshiler saqtandyrý júıesine 2017 jyldyń 1 shildesinde qosyldy. Qazir olar qaramaǵyndaǵy jumyskerler úshin jalaqynyń 1,5% kóleminde aqsha aýdarady. Bolashaqta jarna kólemin arttyrý josparlanǵan: 2020 jyly jumys berýshi – jalaqynyń 2%, 2022 jyly – 3% mólsherinde aýdarym jasaıdy.

2017 jyldyń ekinshi jartysynda ózi úshin jarna aýdarǵan jeke kásipkerler eki jyldyq úzilisten keıin júıege qaıta qosylady. Olar keler jyldan bastap eń tómengi jalaqynyń 5% qorǵa aýdarady. ıAǵnı, aı saıynǵy tólem - 2 975 teńge.

Sonymen birge, Qazaqstanda ózin-ózi jumyspen qamtyǵan 1 mılıonǵa jýyq azamat turady. Resmı tirkelmegen, jeke jáne zańdy tulǵalarǵa qyzmet kórsetetin bul toptaǵy azamattar saqtandyrý júıesine eki túrli tásilmen qatysa alady. Birinshisi - eń tómengi jalaqynyń (ETJ) 5% nemese 2 125 teńge. Ekinshisi - salyq organdaryna baryp, biryńǵaı jıyntyq tólem (BJT) tóleýshi retinde tirkelý. Qala turǵydary 1 aılyq eseptik kórsetkish (AEK) nemese 2 651 teńge, aýyl turǵyndary – 0,5 AEK nemese 1 326 teńge tóleıdi.

Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń habarlaýynsha, 2020 jyly saqtandyrylǵan turǵyndarǵa medıtsınalyq kómek kórsetýge 83,1 myń teńge jumsalmaq. Nátıjesinde azamattardyń densaýlyqqa jumsaıtyn jeke shyǵyndary aıtarlyqtaı qysqarady.

«Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory» KEAQ Almaty fılıalynyń dırektory Tileýhan Ábildaevtyń aıtýynsha, MÁMS medıtsınalyq kómektiń qoljetimdiligin arttyrýǵa múmkindik beredi. Atap aıtqanda, konsýltatıvtik-dıagnostıkalyq kómekke bólinetin qarajat - 5 ese, naýqasty ońaltýǵa ketetin shyǵyn - 9 ese artady.

«Qazaqstanda turatyn ár azamat MÁMS júıesine qatysýdy oılastyra bastaýy tıis. Sebebi, aı saıyn az ǵana jarna tólep, qajet bolǵanda medıtsınalyq qyzmettiń qymbat, kópshiliktiń qaltasy kótere bermeıtin túrlerin paıdalana alady. Onyń quny tóleýshiniń 1 jyl boıy aýdarǵan somasynan birneshe ese asyp túsýi múmkin. Mysaly, qazirdiń ózinde bir ret kompıýterlik tomografııa jasatýǵa 15 myń teńge tóleý qajet», - deıdi Tileýhan Ábildaev.

Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý paketinde turǵyndarǵa konsýltatıvti-dıagnostıkalyq kómek, ambýlatorııalyq dárilik qamtamasyz etý, statsıonarlyq kómek, ońaltý jáne qalpyna kelý emderi qoljetimdi bolmaq.

Seıchas chıtaıýt