«Mıgranttarǵa táýeldilikten qalaı qutylamyz» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha,keshe Premer-Mınıstr Kárim Másimovtiń tóraǵalyǵymen selektorlyq rejimdegi Úkimet otyrysy ótti. Onda «Jumyspen qamtý-2020» baǵdarlamasyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly jáne Qazaqstannyń bıylǵy jyldyń sońyna deıin DSU-ǵa múshelikke kirýine qatysty kópjaqty kelissózder jónindegi máseleler qaraldy. Úkimet otyrysyndaǵy birinshi másele boıynsha Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Gúlshara Ábdihalyqova baıandama jasap, Memleket basshysy bıylǵy Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda qazaqstandyqtardy jumyspen qamtýdy basty mindet retinde belgilep bergenin atap kórsetti. Elbasy tapsyrmasymen ótken jyly qanatqaqty rejimde tájirıbeden ótken «Jumyspen qamtý-2020» baǵdarlamasyn tolyq aýqymda iske asyrý qolǵa alyndy. Osyǵan baılanysty bıýdjetti naqtylaý kezinde bul maqsatqa qosymsha 12 mıllıard teńge qarastyryldy. Sóıtip, atalmysh baǵdarlamaǵa baǵyttalatyn shyǵystardyń jalpy somasy 62,3 mıllıard teńgeni quraǵan. Másele jóninde basylymnyń búgingi sanyndaǵy «Jumyspen qamtý jańasha júrgizilmek» maqalasynda jazylǵan.
Sondaı-aq osy basylym keshe, araǵa týra 20 jyl salyp, Almatydaǵy sol Dostyq úıinde TMD Parlamentaralyq Assambleıasynyń 20 jyldyǵyna arnalǵan TMD-ǵa qatysýshy elder PAA Keńesiniń otyrysy bolyp ótkendigin jazdy. «Árıne, bul aralyqta Qazaqstanda jańa elorda boı kóterdi, eki birdeı astana saltanat quryp tur. Ǵajaıyp ǵımarattar da salyndy. Alaıda, TMD parlamentshileriniń sol tarıhı orynǵa - Dostyq úıine oralyp, 20 jylda atqarylǵan jumystarǵa oı júgirtip, jańa baǵdar jasaýynyń da ózindik sımvolıkalyq máni jetkilikti. Sondyqtan da bul basqosý resmı deýge de kelmeıtin, bólek mereıtoılyq sıpatqa ıe boldy. Aqıqatynda, sol kezde durys qadam jasalǵanyn ýaqyttyń ózi kórsetip berdi. Bul aralyqta Assambleıa bedeldi de yqpaldy organǵa aınalǵanyn búgin kóz kórip otyr. Qazir zamana ahýaly qubylyp tursa da, TMD PAA-ǵa múshe memleketterdiń bólise almaı otyrǵan máselesi joq. Qaıta osyndaıda keńesip, turlaýly bir ustanymdarmen kelisip otyrýdyń da kókeıkestiligi kórinýde», dep jazylǵan «Egemen Qazaqstannyń» «Parlamentaralyq Assambleıa - Dostastyq elderi parlamentteri ózara is-qımylynyń bastaýy» maqalasynda.
***
«Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «Mıgranttarǵa táýeldilikten qalaı qutylamyz?» atty problemalyq maqala jarııalady. Basylymnyń jazýynsha, mıgranttarǵa degen táýeldilikten qutylý úshin ulttyq kásibı jumysshy tabyn qalyptastyrýǵa mán berilýi tıis. Jasyratyny joq, 1992-1993 jyldary daıyndalǵan kásibı tehnıkalyq mamandyqtardyń bazasy bul kúni naryqtyq zamanǵa sáıkes kelmeı qaldy. Qazir jańarǵan tehnıkanyń tilin biletin qazaq azamattary neken-saıaq. Sondyqtan orta kásibı mamandardy zamanǵa saı jáne jańa tehnologııanyń tilin bilýge beıimdegenimiz jón.
Osy basylymnyń «Qazaqtyń shujyǵy men qazy-qartasy eksportqa shyqpaq» maqalasynda jazýynsha, Aqmolalyq sharýalar jer tońy jibip, qar kóbesi sógilgen sátte Reseıge jylqy et ónimderin eksporttamaqshy. ıAǵnı máskeýlikter qazaqtyń qara shujyǵy men qazy-qartasyna qaryq bolady. Astana irgesindegi Qorǵaljyń aýdanynda ornalasqan kombınat jylyna myń tonna et óńdeıdi. «Astana Agroprodýkt» jaýapkershiligi shekteýli seriktestigi eki jyldyń ishinde ishki naryqta óziniń ornyn taýyp úlgerdi. Qazir bul seriktestiktiń shujyqtary men jartylaı daıyn ónimderiniń 100-den astam túri Astana, Qaraǵandy, Shymkent, Aqtóbe jáne Pavlodar qalalarynyń tutynýshylaryna usynylyp keledi.
***
Keshe Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń ókilderi Kóksaraı sý rettegishiniń Shardara sý qoımasy men Syrdarııa ózeninde bolyp turatyn tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alýdaǵy mańyzdy rólin taǵy bir ret atap ótti. Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi Sý resýrstary komıtetiniń tóraǵasy Islam Ábishevtiń málimetteri boıynsha, ýaqytynda qolǵa alynǵan joba birneshe oblystyń aımaǵynda ornalasqan eldi mekenderdi sý basýynyń aldyn alýǵa múmkindik berip otyr. Aral-Syrdarııa basseıninde bıylǵy jyldyń alǵashqy úsh aıynda sońǵy 32 jylda bolmaǵan kúshti sý tasqyny oryn alyp otyr. Qańtar aıynda Sharada sý qoımasyna 10 mıllıard tekshe metr sý kelgen. Qoımaǵa kelgen sýdyń erneýinen asyp ketýine baılanysty 6 mıllıard tekshe mert sý Shardaradan Kóksaraı sý rettegishine jiberilgen. Óz kezeginde bul Qyzylorda oblysyna baratyn sý aǵynyn aıtarlyqtaı kemitip otyr. Bul másele jóninde «Kazahstanskaıa pravda» ózinińbúgingi sanynda jarııalaǵan «Derjat sıtýatsııý pod kontrolem» atty maqalasynda jazǵan.