«Menmen Maılınder» men «Qasań Qaltaılar» qaptady - baspasózge sholý
***
"Egemen Qazaqstannyń" búgingi sanynda "Elbasynyń eren eńbeginiń erekshe syılyǵy" degen taqyryppen QR Prezıdenti N. Nazarbaevtyń «Islam qarjylary boıynsha jahandyq kóshbasshy» syılyǵymen marapattalǵanyna baılanysty bir top maqalalar berilip otyr. Onda birqatar laýazymdy tulǵalar men zııaly qaýym ókilderi Memleket basshysyna berilgen osy mártebeli syılyq týraly óz oılarymen bólisken.
«Eýrazııalyq quqyq qorǵaý ortalyǵy» qoǵamdyq qorynyń prezıdenti Eńlik Nurǵalıevanyń aıtýynsha, bizdiń memleket, birqatar bankter osy qaǵıdamen jumys jasap jatqandyqtan, sharıǵattyń qaǵıdalary elimizde jaqsy damyp keledi. "Alaıda, óte tıimdi bolǵan kúnniń ózinde de barlyq bank bul qaǵıdaǵa kóshken joq. Sondyqtan, bul baǵyttaǵy jumystardy áli de júıeli etý úshin ekinshi deńgeıli bankterdi de osy júıege kóshirý kerek dep oılaımyn. Sondaı-aq, bergen qarjynyń kólemin anaǵurlym ósirý kerek dep esepteımin. Bul júıemen tek bizdiń elimiz aýmaǵynda ǵana emes, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe elder keńistigi aıasynda da qarqyndy jumystar júrgizilse degen nıet bar. Bul birneshe banktiń tóńireginde ǵana qalyp qoımaı, ıslamdyq qarjylandyrý úderisin odan ary damytý úshin de asa mańyzdy bolar edi", - deıdi ol.
Atalǵan basylymda "Jylqy kótergen jigit" degen taqyryppen Qyzylordanyń Jalaǵash aýdanyndaǵy Nurlan Senbekov atty polıtsııa qyzmetkeri týraly jazylǵan. Basylymnyń atap ótýinshe, Nurlan byltyr Jalaǵashta ótken Naýryz toıynda 150 kılo tartatyn buqany kóterip, 80 metr jerge deıin júrip barǵan. "Sóıtsek, Nurlan qara jaıaý jigit emes eken. Aldymen Qyzylordadaǵy Seıhýn akademııasyn bitiripti. Onan soń Bolashaq ýnıversıtetin aıaqtapty. Sol stýdent keziniń ózinde «Jigit sultany» baıqaýyna qatysyp, tabıǵat bergen darynymen erekshelenipti. Gir kóterýden, qol kúresinen oblystaǵy birneshe jarysta top jarypty. Otan aldyndaǵy boryshyn Qordaıdaǵy «Otar» garnızonynda ótepti. Ásker sapynda júrgen shaǵynda da gir tasyn kóterýden ótken aımaqtyq jarysta aldyna jan salmapty. Balýan Sholaq atamyz «kóterdim 51 put girdiń tasyn» dep ándetken ǵoı. Al Senbekov tisimen 80 kılo girdiń tasyn kóteredi eken. Sondaı-aq, «Jigit sultanyna» qatysqan ýaǵynda 10 shólmekti syndyryp, jalańash kúıi ústine jatypty. Odan kádimgi jalańdaǵan qanjardy tóbeden denesine tastatypty. Qysqasy, bala kúninen ózin ózi jattyqtyryp, jetildirip júrgen jigit bolyp shyqty", - dep jazady maqala avtory.
Onyń jazýynsha, bıylǵy Naýryz toıynda Nurlan taǵy da 180 kılo salmaǵy bar taıdan qunan shyǵatyn jylqyny kóterdi. Qur kóterip qana qoımaı, ornynan on ret otyryp-turypty.
"Osy rette mynadaı usynys aıtqymyz keledi. Jyldaǵy Naýryz toıynda búkil Qazaqstanda osyndaı qara kúshtiń saıystary ótse. Bul eldiń arasynda júrgen daryndardy anyqtaýǵa taptyrmas qural edi. Sondaı-aq, baıaǵyda jigitter kótergen dúnıesin ózine qaldyrǵan eken. Máselen, túıeni kótere alsa, báıgesi retinde berilgen. Sol sekildi, báske tigilgen dúnıe báıge retinde berilse. Bul da talaı jigittiń yntasyn oıatqan bolar edi ǵoı", - deıdi sóz sońynda maqala avtory.
***
Keńes ókimetiniń aıaqtan jańa tura bastaǵan kezeńinde Stalınniń túrli sebeppen qazaq ultynyń kóshbasshysy, bedeli men abyroıy óte zor tulǵalardyń biregeıi Turar Rysqulovty Mońǵolııadaǵy kommýnısterge kómek berý úshin sonda jumsaǵany belgili, dep jazady "Aıqyn" gazeti búgingi sanyndaǵy "Mońǵolııadaǵy qyzmette ashylmaǵan qupııa kóp" atty maqalada.
Basylymnyń atap ótýinshe, sol jaqta 9 aı júrip mońǵoldardyń tuńǵysh Ata zańyn óz qolymen jazyp, ári astanasynyń atyn Ulan-Batyr dep qoıyp bergen Rysqulovty búgingi mońǵol eli shyn nıetpen qurmetteıdi. Ol jaıynda tarıhı kitaptarymen qatar oqýlyqtaryna da erekshe iltıpatpen engizip júr. Tipten ǵalymdar Reseıdiń Ortalyq muraǵatymen kelisimshartqa da otyryp, astanasynyń ataýyn belgilep, Ata zańdaryn jazyp bergen qaıratker jaıynda myń betten asatyn óte qyzyqty maǵlumattardy aldyrypty. Mundaı maǵlumatty Astanada ótken «Túrki álemi: tulǵalar taǵylymy» atty halyqaralyq konferentsııada Mońǵolııadan kelgen professor Chýlýýn Dashdavaa aıtty.
Eki kúnge sozylǵan ǵylymı konferentsııada álemniń birqatar elinen jetken salmaqty ǵalymdar tyń jańalyqtarymen de bólisti. Sonymen birge Qyrǵyzstandaǵy tarıhshylar qaýymdastyǵynyń prezıdenti Tynchtykbek Choretegın Kenesary handy ult-azattyq jolyndaǵy kúresker retinde jazyp, oqýlyqqa engizgenderin málimdedi. Al Tatarstannan jetken professor Damır Ishakov ta tulǵalardyń jańa qyryn tanýǵa qatysty óziniń tosyn oılarymen bólisti. Jalpy, túrkitildes elderdiń ókilderi búgingideı keleli basqosý ótkizip, ortaq tulǵalaryn taný men tabý jolynda tize qosa qımyldaýy sol babalar men aǵalar salǵan izgi joldyń zańdy jalǵasy ekeni anyq, deıdi maqala avtory.
Osy basylymda "«Menmen Maılınder» men «Qasań Qaltaılar» qaptady" degen taqyryppen jazýshy-dramatýrg Joltaı Álmashulymen bolǵan suhbat berilip otyr.
"Qalaı aıtqanda da, mádenıet qoǵamnyń damýymen, áleýmettik ortanyń yqpalymen, jeke tulǵalardyń belsendiligimen órkendeı túsedi. Búgingi kúni rýhanı baılyq, tól tarıhymyz, osylarmen ajyraǵysyz birge júretin óner men mádenıet máselesi bıik minberlerden óz deńgeıinde kóterile bastady. Óıtkeni óner men mádenıet óris almaıynsha, ózge qundy dúnıelerimiz kenjelep qalady. Jaqynda bir gazetten oqydym, kórshi Reseı elinde «aldaǵy jyldy «Ádebıet jyly» dep jarııalasaq qaıtedi?» degen usynys túsipti zııaly qaýym tarapynan. Menińshe, óte durys kóterilgen másele",-deı kele jazýshy bylaı deıdi: - "Óz atymnan mynany aıtar edim. Jalpy, qazirgi kezde dramatýrgııanyń dáýiri týdy deýge tolyq negiz bar. Óıtkeni pesany sahnalaýǵa kıno túsirýge ketetin ýaqyttyń úshten biri de jetip jatyr. Sonymen birge, spektakl bar-joǵy 1-2 saǵat ishinde kól-kósir ómir shyndyǵyn aldyńyzǵa tosa alady. Bul - adam janyn tazartýǵa, sezimdi oıatýǵa hám jas urpaqty izgi oılarǵa tárbıeleýge degen eń tóte jol. Ashyǵyn aıtqanda, bizde áli de bul baǵytta atqarylar is, júzege asýǵa tıis sharalar shash etekten. Sheberlik týrasynda aıtar bolsaq - osy kúni romanıst «álsiz Áýezovter» men áńgime jazǵysh «menmen Maılınder» kóbeıip barady. Drama salasynda «Qasań Qaltaılar» qaptady".