Menıngokokk ınfektsııasyna qarsy ekpe alǵan adamnyń ózi jiti kútinýi qajet - dáriger-epıdemıolog Raıhan Ospanova
- Raıhan Muhıtqyzy, aýyryp em izdegennen buryn, aýyrmaıtyn joldy qalaı tabýǵa bolady?
- Menıngokokk ınfektsııasynyń aldyn alýdyń eki tásili bar. Arnaıy túrine vaktsınatsııa jáne antıbıotıkpen emdeý jatady. Budan bólek, qarapaıym túri - úı-jaıdy, ǵımaratty jıi jeldetip turý, qoǵamdyq kólikte medıtsınalyq betperde kııý, adam kóp shoǵyrlanǵan jerge múmkindiginshe barmaý. Sondaı-aq gıgıenany basty nazarda ustaǵan jón. Qarapaıym qol jýýdyń da óziniń tártibi bar ekenin eskerý kerek. Adamdar kóp shoǵyrlanǵan jerlerde, máselen, avtobýsta jolaýshylar bir-birine óte jaqyn turatyndyqtan mindetti túrde medıtsınalyq betperde kııý kerek. Betperde aýasy tar, adam tyǵyz ornalasqan jerlerde kııýge arnalǵan. Sondyqtan ony kóshede sheshýge bolady.
Al ata-analar balalardy epıdemıologııalyq maýsym aıaqtalǵansha qoǵamdyq kólikke mingizbeı, adam kóp shoǵyrlanǵan jerlerge ýaqytsha aparmaǵany durys. Eń mańyzdysy, balaǵa salqyn tıgizbeý. Sebebi, menıngokokk tumaý belgilerinen bastalady.
- Ózińiz aıtqandaı, bul ınfektsııany tumaýmen shatastyratyndar bar. Sondyqtan, menıngokoktyń bastapqy ári eń basty úsh belgisin atap ótińizshi?
- Dene qyzýynyń 39-40 gradýsqa deıin kóterilýi, bastyń kerip aýrýy jáne qusý. Tumaýdan ereksheligi - denede qyzyl tústi bórtpeniń paıda bolýy. Negizi, boıyńyzda alǵashqy úsh belgi baıqalsa, bórtpeni kútpesten dárigerge qaralǵan jón.
- Aýrý juqtyrǵanymyzdy qalaı bilemiz? Inkýbatsııalyq kezeń qansha kúnge sozylady?
- Inkýbatsııalyq kezeń degenimiz - aýrýdyń jasyryn, ıaǵnı aǵzaǵa mıkroorganızmder engennen bastap aýrýdyń alǵashqy belgileri paıda bolǵanǵa deıingi kezeń. Menıngokokk ınfektsııasynyń ınkýbatsııalyq kezeńi 10 kúndi quraıdy. Osy merzimde joǵaryda aıtylǵan bastapqy úsh belgini baıqasańyz, aýrýdan kúdik bar. Mundaı jaǵdaıda der kezinde «103» nómirine habarlasyp, nemese turǵylyqty mekenjaıyńyzǵa qarasty dárigerge kóriný kerek.
- Menıngokokk ınfektsııasyna qarsy salynǵan ekpe qanshalyqty kómektesedi? Qazir vaktsına alsaq kesh emes pe?
- Barlyq qajetti sharalar jasalǵan kúnniń ózinde halyqtyń buǵan birden nazar aýdaratynyna kúmánim bar. Nege deseńiz, elimizde menıngokokk ınfektsııasynan da bólek, sońy qaıǵyly aıaqtalatyn syrqattarǵa qarsy ekpelerge mán bermeıtin, tipti olardy almaıtyn da adamdar bar. Olardyń oıynsha, vaktsına adamdy qorǵamaıdy, kerisinshe zııanyn tıgizedi.
Infektsııaǵa qarsy ekpeni alýdy árkim ózi sheshedi. Vaktsına egilgennen keıin 21 kúnniń ishinde ımmýnıtet qalyptasady. Sol sebepti ekpe alǵan kúnniń ózinde adam jiti kútinýi kerek. Vaktsına alǵan adamnyń ózi menıngokokk juqpasynan qorǵanýdyń qarapaıym erejelerin qadaǵalaǵany jón.
- Aýrýǵa shaldyǵýdyń bir sebebi - ımmýnıtettiń álsireýi. Sondyqtan halyqqa qandaı taǵam túrlerin usynasyz?
- Immýnıtetti kóterý úshin adam aldymen tolyqqandy tamaqtaný kerek. ıAǵnı, kúnine tórt mezgil durys tamaqtaný. Quramynda aqýyzy bar et, balyq , sút ónimderin kóbirek qoldanýy kerek.
- Kúnine tórt mezgil tamaqtanýy kerek deısiz, degenmen aýyzy berik, oraza ustaǵandarǵa qandaı keńes beresiz?
- Oraza ustaǵandar aýyz ashqannan sáresi ýaqytyna deıin joǵaryda atalǵan qunarly taǵamdardy tolyq jegeni durys.
- Qunarly taǵamdardan bólek, aǵzaǵa qosymsha kúsh beretin dárýmender qabyldaýǵa da bolatyn shyǵar?!
- Dárýmendi qabyldar aldynda dárigerdiń keńesine júginý kerek. Óıtkeni, árbir dárýmendi adam aǵzasynyń erekshelikterin eskere otyryp qabyldaǵan jón.
- Immýnıtet kóterý degen túsinikke tek tamaqtan bólek ne jatqyzamyz?
- Adamnyń uıqysy qanyq bolýy qajet. Aǵza shıraýy kerek. Ol úshin sportpen shuǵyldanǵan durys. Zııandy ádetterden - temeki, alkogoldi ishimdikterden aýlaq bolǵan jón.
- Naýqaspen baılanysta bolǵan adamdardy emdeý qalaı júrgiziledi?
- Naýqaspen baılanysta bolǵandarǵa aýrýdan saqtandyrý úshin antıbakterıaldy terapııa júrgiziledi. Árıne, adamnyń jasy men densaýlyq erekshelikterin eskere otyryp, dáriniń mólsherin, túrlerin dáriger ózi taǵaıyndaıdy. Menińshe, bul ınfektsııaǵa qoǵam bolyp dúrlikpeı, naqty áreketke kóshý kerek.
- Suhbatyńyzǵa rahmet.