Memorgandardyń fýntsııalaryn básekeles ortaǵa berýdiń qaǵıdattary aıqyndaldy

ASTANA. QazAqparat - Parlament Májilisiniń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine memlekettik fýnktsııalardy básekeles ortaǵa berý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy birinshi oqylymda maquldandy, dep habarlaıdy QazAqparat.

«Zań jobasy «100 naqty qadam» Ult josparynyń 97-qadamyn iske asyrý úshin ázirlendi. Zań jobasy ózin-ózi retteýdi damytý, sondaı-aq memleketke tán emes fýnktsııalardy básekeles ortaǵa jáne ózin-ózi retteıtin uıymdarǵa berý arqyly azamattardyń sheshimder qabyldaý protsesine qatysý múmkindigin keńeıtýdiń quqyqtyq negizin qalaıdy. Bul qujatty qalyptastyrý kezinde biz EYDU elderiniń ozyq tájirıbesin zerdeledik», - dep toqtaldy QR Ulttyq ekonomıka mınıstri Tımýr Súleımenov.

Zań jobasynda memlekettik organdardyń fýnktsııalaryn básekeles ortaǵa berýdiń bazalyq tásilderin bekitý, fýnktsııalardy úkimettik emes sektorǵa berý kózdelgen.

«Túzetýlerdiń birinshi jáne negizgi bóligi - bul bazalyq tásilder. 2016 jyly júrgizilgen saraptama negizgi problemany, ıaǵnı memlekettik organdardyń fýnktsııalaryn básekeles ortaǵa berý ólshemsharttarynyń joq ekenin jáne onyń júıesizdik sıpatta ekenin anyqtady. Osyǵan baılanysty, zań jobasynda memlekettik organdardyń fýntsııalaryn básekeles ortaǵa berýdiń maqsattary, qaǵıdattary jáne tásilderi; fýnktsııalardy irikteý men berýdiń ólshemsharttary, algorıtmi; fýnktsııalardyń júzege asyrylý sapasynyń monıtorıngi; Úkimettiń jáne memlekettik organdardyń ókilettikteri, «Atameken» UKP róli; fýnktsııalardy oryndaýshylardyń quqyqtary men mindetteri; Úkimettiń janynda arnaıy qurylǵan komıssııanyń fýnktsııalary aıqyndalady», - dep naqtylady T. Súleımenov.

Belgili bolǵandaı, jekelegen fýnktsııalardy básekeles ortaǵa berý máselesi qarastyrylmaıdy. Buǵan ulttyq, aqparattyq qaýipsizdikti qorǵaýǵa baǵyttalǵan fýnktsııalar, qorǵanys, qoǵamdyq tártipti qorǵaý jáne basqa da fýnktsııalar jatady.

Zań jobasynda fýnktsııalardy básekeles ortaǵa berýdiń 5 tásili aıqyndalǵan, olar tolyq nemese ishinara berýdi kózdeıdi.

Tolyq berý kezinde qyzmet tek fýnktsııalardy paıdalanýshylardyń esebinen júzege asyrylady, ne tolyǵymen óz-ózin retteıtin uıymǵa ótedi. Bul jaǵdaıda fýntsııa zańnamalyq túrde memlekettik organnyń quzyretinen shyǵarylady. Al ishinara berýge qazirgi ýaqytta keńinen qoldanylatyn aýtsorsıng, memlekettik áleýmettik tapsyrys jáne memlekettik tapsyrma arqyly fýnktsııalardy iske asyrýǵa berý tásilderi jatqyzylǵan. Atalǵan tásilder qoldanystaǵy zańnamamen rettelgendikten, zań jobasynda memlekettik satyp alý, memlekettik áleýmettik tapsyrys týraly zańdarǵa jáne bıýdjet kodeksine silteme normalar kózdelgen.